Tartu ringkonnakohus rahuldas Toila lapsevanemate kaebuse ning tühistas Toila vallavolikogu 2024. aasta 27. märtsil tehtud otsuse sulgeda Toila kooli gümnaasiumiosa. Otsust kommenteerivad kohtus lapsevanemaid esindavad advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk.

Lastevanemate põhimure seisnes selles, et Toila gümnaasiumi sulgemisega kaob piirkonna viimane eestikeelse keelekeskkonnaga gümnaasium. Formaalselt toimub kõikides gümnaasiumides õppetöö eesti keeles, kuid see ei tähenda eestikeelset keelekeskkonda. Kui klassis õpib palju teise emakeelega õpilasi, peab õpetaja valima meetodid, mis võimaldavad teise emakeelega õpilastel aktiivselt õppetöös osaleda. Selle tagajärjel kannatab oluliselt eesti emakeelega õpilaste keskhariduse kvaliteet. 

Ringkonnakohus leidis, et valla otsus sulgeda gümnaasium on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Vald jättis lapsevanemad kaasamata ja ära kuulamata. Samuti jättis vald analüüsimata kooli sulgemise otsuse mõju laste arengule, heaolule ja nende hariduse kvaliteedile. Vald oleks pidanud hindama, kas pärast kooli sulgemist on tagatud õpe, mis vastab laste huvidele, st võtaks arvesse õpilaste keeleoskusega seotud aspekte. Samuti pidi vald kaaluma, kas eesti keelt emakeelena rääkivate perede võimalik piirkonnast lahkumine seoses ajalooliselt eestikeelse gümnaasiumiastme sulgemisega võib kujutada endast ohtu kohaliku eesti kogukonna püsimisele. Vald jättis kõik eelneva tegemata ning see tõigi kaasa tühistamise.

Lapsevanemaid esindavad advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk selgitavad, et kohtuotsus omab laiemat mõju, mis selgitab ühelt poolt eestikeelse keelekeskkonna ja laste hariduse kvaliteediga arvestamise tähtsust ning teisalt rõhutab kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutust lastega seotud otsuste tegemisel. „Ringkonnakohus rõhutas, et vald ei saa teha kooli ümberkorraldamise otsuseid pelgalt riigi tahtele tuginedes. Vald peab lähtume ennekõike kohalikest huvidest ning arvestama otsuse tegemisel selle mõjuga kohalikele elanikele,“ kommenteerib RASK-i vandeadvokaat Villy Lopman. „See on selge signaal nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, et kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigus tähendab kohustust seada esiplaanile kohalikud huvid. Kohalik omavalitsus ei saa muutuda pelgalt riigi tahte realiseerijaks,“ täiendab RASK-i advokaat Elvi Tuisk.