Miks läheb lasteaiaõpetaja kooli tööle?
„Tulen rõõmsalt koju ja tunnen, nagu oleks tiivad seljas,“ ütleb Karin, kes hiljuti siirdus lasteaiast kooli tööle. Kas koolis on tõesti kergem kui lasteaias? Oma arvamusi jagavad lasteaiajuhid ja -õpetajad.
Lasteaialapsele sundpuhkus!
Sirje Pärismaa: „Riik peaks kehtestama lasteaialastele suvel vähemalt kahenädalase puhkuse. Täiskasvanud puhkavad ju igal aastal seadusega ette nähtud korras ja koolilastel on vaheajad. Paljud vanemad võtavadki lapsed suvel aiast kauemaks ära. Aga kahjuks on lapsi, kes ei saa kunagi puhkust. Teevad vaesekesed hommikul seitsmest õhtul seitsmeni „tööpäevi“.“.”
Teoorias hea, aga praktikas?
2035. aastaks planeeritava õppekava muudatuse valguses on taas esile kerkinud hindamissüsteemiga seotu. Kuigi kujundaval ja sõnalisel hindamisel on oma tugevused, on seda rakendada keerulisem, kui võiks arvata. Näiteks Kiili gümnaasium läheb pärast kümmet aastat kujundavat hindamist algkoolis tagasi üle numbrilisele süsteemile. Heidame pilgu peale ka sellele, mida Rootsis tehakse.
Kas hinnetele tõesti pole alternatiivi?
Maria Jürimäe: „Hinne, eriti negatiivne hinne on pigem karistus kui tagasiside, sest see ei anna infot, kuidas edasi minna. Tõsi, pikad kirjalikud esseed, mida hinnetele sageli vastandatakse, pole iga päev kindlasti otstarbekad. Pigem tasub õpilastega suuliselt õpitu üle arutleda ning luua neile võimalus omavahel vastastikku asju selgitada. Siin saab abi ka tehisarust, mis oskab üha paremini selgitada teemat individuaalselt ja just nii lihtsalt, et laps aru saaks.“
Probleem pole numbriline hinne, vaid küsimus, mida me tegelikult hindame
Elle Rajandu: „Enamasti pole probleem mitte hinne ise, vaid see, mida ja kuidas hindame. Numbrilise hinde asendamine tekstilise hinnanguga, eristava hinde asendamine mitteeristavaga või väga mitmekesine hindamisskaala võib olukorda halvemaks muuta.“
Heal lapsel mitu nime – aga mis siis, kui need nimed eksitavad?
Jaana Taar: „Tasub küsida, kas kodundus on õppeaine nimetusena endiselt ajakohane. Kolme kümnendi jooksul on muutunud nii aine sisu kui ka ühiskondlikud ootused. Kui eesmärk on valmistada õpilane ette iseseisvaks eluks, kas on siis põhjendatud, et nimetuse keskmes on endiselt kodu? Vaja oleks nimetust, mis peegeldaks senisest selgemalt aine tegelikku ulatust ja potentsiaali. Kaaluda võiks ka nimetust elu õpetus, arutellu tuua nimetuse elu juhtimine.“
Eesti kaudu laia teadusmaailma
Peeter Tulviste mälestusfondi preemia magistrile pälvis tänavu Tartu ülikooli Armeeniast pärit politoloogiadoktorant Azvin Tadevosyan. Lehest saab teada, mis teda Eestisse tõi ja miks ta pärast lõpetamist siia jääda ei kavatse, aga ka seda, mis talle noorteadlase elus meeltmööda ja mis vastukarva on.
Tabuteema, mis väliseestlastel südamel
Narvas sündinud ja 1980. aastatel abielu tõttu Prahasse kolinud Iivi Zájedová tegi neljakümnendades eluaastastes kannapöörde – seni nii Eestis kui Tšehhis balletisolistina laval säranud naisest sai pärast Karli ülikooli lõpetamist politoloog. Oma südameasjaks peab ta eestluse säilitamist asukohast sõltumata, iseäranis 1944. aasta suurpõgenemise meenutamist.
Arvustamisel on noorsooteatri lavastus „Näeme veel, Simon!“.
Riigikaitseõpetuse erileht.




Lisa kommentaar