• Tulles vastu Tallinna koolide hoolekogude palvetele, lubas Tallinna linnavolikogu järgmisel õppeaastal jätkata venekeelset õppetööd 20 koolis ja 273 klassis. Järeleandmine puudutab seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilasi. Linnajuhtide kinnitusel liigutakse sellest hoolimata eestikeelsele õppele üle kavandatud graafiku järgi.

„Tallinn liigub eestikeelsele õppele üle vastavalt seaduses ette nähtud ajakavale. Linnavolikogu otsus lubada 2026/2027. õppeaastal 7.–9. klassini osas koolides õppetööd muus keeles on selle ülemineku osa, mitte erand,“ ütles abilinnapea Andrei Kante. Tema sõnul on kõige keerulisem leida koolidesse õpetajaid ja tugispetsialiste, kes oskaksid eesti keelt – eeskätt on puudus õpetajatest, kes suudavad aineid eesti keeles õpetada. Täpsemalt ootab koolides, aga ka lasteaedades täitmist umbes 1200 töökohta. „Osa neist ametikohtadest on praegu täidetud tähtajaliste lepingutega töötajatega ning loodame, et need õpetajad jätkavad ka edaspidi,“ täpsustas Kante.

“Kahju on õppijatest, kelle mugavustsooni küll pikendatakse vene keeles õpetamise jätkamisega, kuid samavõrra kitsendatakse nende võimalusi haridustee jätkamiseks.

Hendrik Agur

Õpetajate Lehe küsimusele, kui tõenäoline on niisugune hulk kvalifitseeritud töötajaid lähiajal leida, vastas ta: „Tallinn pöörab uue meetmena käesolevast ja järgmisest õppeaastast eraldi tähelepanu just 7.–9. klassidele. Nende toetamiseks on ülemineku eelarves kavandatud eraldi raha. Linn toetab õpetajate keeleõpet ja täiendkoolitust, aitab koolidel õpetajaid värvata ning pakub tuge ülemineku korraldamisel. 2026. aastal on selleks kavandatud 10,2 miljonit eurot.“

Kante lisas, et Tallinna õpetajate maja metoodika- ja kompetentsikeskus pakub õpetajatele praktilisi koolitusi ja õppematerjale. „Fookus on igapäevastel töövõtetel klassiruumis – näiteks aine- ja keeleõppe lõimimisel ning üleminekuklasside õpetamisel. Lisaks arendatakse koostöös õpetajatega õppematerjale, mis aitavad muuta õppetöö õpilastele arusaadavamaks,“ sõnas abilinnapea.

Ta rõhutas, et enamikus Tallinna munitsipaalkoolides on juba rakendatud kas keelekümblusprogramme või osalist eestikeelset õpet, mis loob üleminekuks vajaliku baasi.

Ühe Tallinna üleminekukooli anonüümsust palunud õpetaja möönis, et keelekümblusklassides räägitakse eesti keelt üsna soravalt. „Nende õpetajad on tõesti head tööd teinud,“ tunnustas ta. „Ülejäänutes on probleeme. Alles mõne päeva eest kutsusin korrale õpilast, kes tundi segas, ja käskisin tal vabandust paluda. Tema karjus mu peale, nõudes, et räägiksin temaga vene keeles.“

“Praegu ei ole põhjust eeldada, et üleminek tervikuna viibiks või et koormus kanduks ebaproportsionaalselt gümnaasiumitele ja kutseõppeasutustele.

Kairi Kaldoja

Õpetaja sõnul on kõige hämmastavam, et järeleandmisi tehakse põhikooli viimasele klassile, kelle edaspidisel haridusteel on oodata kõrgemaid nõudmisi. Probleemile viitas ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur oma sotsiaalmeediapostituses: „Kahju on õppijatest, kelle mugavustsooni küll pikendatakse vene keeles õpetamise jätkamisega, kuid samavõrra kitsendatakse nende võimalusi tugeva haridustee jätkamiseks. Ja hopsti veeretatakse eesti keele selgeks õpetamise koorem eelkõige kutsekoolidele ja gümnaasiumitele tulevikus!“

Haridus- ja teadusministeeriumile ei tulnud Tallinna otsus üllatusena. „Riik teeb omavalitsustega tihedat koostööd, et üleminek eestikeelsele haridusele kulgeks sujuvalt. Koolide olukorda jälgitakse järjepidevalt ka järelevalve kaudu ning vajadusel tehakse täiendavaid samme kitsaskohtade leevendamiseks,“ kinnitas keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja. Tema sõnul üritab ministeerium hoida fookust reformi põhieesmärgil – tagada kõigile noortele võrdsed võimalused hariduses, tööturul ja ühiskonnaelus. „Kui mõnes koolis on õpetajate leidmine ajutiselt keeruline, võib see mõjutada õppe korraldust, kuid riiklikul tasandil teeme järjepidevat tööd selle nimel, et vajalik pädevus oleks olemas kõigis kooliastmetes. Praegu ei ole põhjust eeldada, et üleminek tervikuna viibiks või et koormus kanduks ebaproportsionaalselt gümnaasiumitele ja kutseõppeasutustele.“