Kui tudeng on kimpus vaimse tervisega

Uuringute põhjal on üliõpilaste emotsionaalse stressi tase eakaaslaste omast mitu korda kõrgem. Teemat kommenteerisid Õpetajate Lehele mitme Eesti kõrgkooli üliõpilaskonna esindajad ja psühholoogid. Kõlama jäid õppejõudude rolli, tervislike eluviiside ja nõustamisvõimaluste kasutamise probleemid.

Akadeemilise stressi haardes

Akadeemiline töökeskkond on rahvusvaheliselt kurikuulus oma stressirohkuse tõttu. Selle põhjuseks on ülikoolidele iseloomulik hierarhilisus ja võistluslikkus, mis on viimastel aastakümnetel süvenenud. Selle asemel et muuta töökultuuri, tavatsevad ülikoolid keskenduda toe ja nõu pakkumisele vaimse tervisega juba kimpus olevatele töötajatele.

Hoida ennast ja teisi

Nädalakommentaaris nendib Rain Soosaar, et vaimse tervise probleemid ülikoolides tulenevad struktuursetest põhjustest. Parema töökeskkonna saavutamine akadeemias on lähiajal küsitav, sest vajalikeks reformideks puudub poliitiline tahe. Ent igaüks saab oma igapäevaelu valikutega siiski üht-teist ära teha nii iseenda kui ümbritsevate inimeste vaimse tervise heaks.

Hinne ei ütle, mida laps tegelikult teab ja oskab

Eve Kikas ja Anne-Mai Meesak: „Uuringud rõhutavad, et tagasiside on tõhusam, kui see ei piirdu hindega, vaid aitab õppijal mõista, kus ta praegu on, kuhu on vaja jõuda ning mida järgmisena teha. Kas hinne annab infot selle kohta, mida õppija teab? Kui, siis vähesel määral – saame teada, kas õppija lahendas kontrolltöö hästi, keskmiselt või halvasti, aga sisulist teavet tema teadmiste kohta ei saa.“

Aitame gümnaasiumi kutsekoolile järele – õpime 175 koolipäeva asemel 200

Tarmo Loodus: „Esmapilgul võib tunduda, et 25 lisapäeva tähendab lihtsalt rohkem kooli ja vähem puhkust. Tegelikult tähendab see vastupidist – rahulikumat tempot, põhjalikumat õppimist ja väiksemat stressi. Kui õppepäevi oleks 200, tekiks võimalus jaotada sama õppekava pikemale ajale. Õppijal oleks enam ruumi süveneda, korrata, arutleda ja küsida. Lõpuks ka eksida ja uuesti õppida.“

Tasuta, kuid kehvem haridus

Ilme Mõttus: „Kui koolid loobuvad õppekäikudest, kaotavad just vähekindlustatud perede lapsed kõige rohkem. Nii tekib uus, varjatud ebavõrdsus: mitte enam see, kes saab maksta, vaid see, kes saab kogeda. Ühed lapsed kasvavad üles teadmisega, milline näeb välja teater või kunstinäitus. Teised näevad seda ainult pildilt. See ei ole enam ainult rahaküsimus – see on kultuuriline lõhe. Teiseks ei saa koolid täita enam õppekava, sest selleks pole raha.“

Eripedagoogilised pädevused. Mida peavad oskama HEV-lastega töötavad õpetajad?

2017.–2025. aastani kehtinud õpetaja kutsestandard sisaldas selgitusi hariduslike erivajadustega õppija toetamise kohta, kuid alates mullu novembrist kehtivates kutsestandardites nn eripedagoogilisi kompetentse ei avata. Toevajadusega õppijaid on aga üha rohkem. 2022. aasta seisuga vajas uuringu järgi alus- ja põhihariduses tuge ligikaudu 30% õpilastest.

Koolijuht valas ühiskonnaelu murdepunktid värvidesse

Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof avas Tallinna botaanikaaia palmimajas oma maalinäituse, sel õppeaastal juba kolmanda. Viie aasta jooksul on see Pikhofile, kes on avaldanud ka luule- ja lasteraamatuid, seitsmes maalinäitus. Ilumeelega koolijuht on tunnustust pälvinud ka kauni kodu konkursil. Ta usub, et koolikeskkondki peab noort esteetiliselt puudutama.

Kõrvalpilk: Andres Anvelt

Endise poliitiku ja politseiniku, nüüdse konsultatsioonifirma omaniku ja stsenaristi Andres Anvelti kirg kino vastu sai alguse Tallinna 21. koolis helitehnika eriklassis õppides. Miilitsakoolis ja FBI akadeemias õppinud ning keskkriminaalpolitseid juhtinud mehel jagub, mida raamatutesse või sarjadesse kirja panna. Ühtlasi jutustab ta sisekaitseakadeemia tudengitele lugusid, mis neile lausa uskumatud tunduvad.

Arvustamisel on Ugala teatri lavastus „Seisukoht“.

Ilmub ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse erileht.