• Milleks võisid inimesed vanasti kasutada selliseid esemeid nagu saapamunster, rööbits või kiks? Need kõlavad nagu väljamõeldud sõnad või tegelaskujud mõnest lastesaatest. Ometigi on tegemist esemetega, milleta vanasti nii mõnigi töö tegemata võis jääda. Näiteks kiksi või siis täpsemalt kartulikiksi kasutati kartulite ülesvõtmisel ning mulla kobestamisel. Ilma rööbitsata ei saanud aga ükski tõsine puutöömees hakkama. Ent millised need naljaka nimega esemed välja näevad?

Just säärastele küsimustele vastamiseks on Viimsis rannarahva muuseumis selle aasta jaanuarist üleval üks isevärki näitus, mis toob vaataja ette esemed ja tööriistad, mille otstarve ei ole tänapäeva inimesele enam alati selge. Näituse keskmes on muuseumi kogudes leiduvad töövahendid, mis tavapäraselt näitusesaali ei jõua, kuid jutustavad kõnekaid lugusid kunagisest igapäevaelust ja töötegemisest.

Muuseumide kogud on alati rikkalikumad kui väljapanekute valik. Aja jooksul on kogudesse talletunud esemeid, mille kasutusviis on ununenud – vahel tuleb ka muuseumitöötajatel tunnistada, et mõne eseme otstarve ei ole kohe selge ning seda tuleb põhjalikumalt uurida ja kolleegidega konsulteerida. Just sellised „küsimusi esitavad“ esemed ongi selle näituse peategelased.

Tehnoloogia arengu ja elulaadi muutumise tõttu on paljud kunagi hädavajalikud tööriistad jäänud tänapäeval võõraks. Puidust ja käsitsi valmistatud esemed on asendunud masinate ja moodsate seadmetega ning kunagisest töövahendist on saanud ajaloo ja kultuuripärandi kandja. Näitus aitab mõista vanema aja inimeste igapäevaelu.

Näitusega kaasneva haridusprogrammi keskmes on töövõtted ja tööriistad, mida Eesti rannikualadel kasutati 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani – ajal, mil enamik eluks vajalikke esemeid tehti igas majapidamises ise. Tunnis saavad õpilased muu hulgas uurida vanu höövleid, otsida näituselt tööriistade nimetusi ja nende otstarvet, kuulata põnevaid lugusid esemete päritolust. 

Programm muudab ajaloo käega katsutavaks ja kaasahaaravaks käed-külge-tegevustega, nagu hööveldamine ja villa kraasimine. Haridusprogramm sobib eelkõige põhikooli II ja III kooliastmele ning toetab kodukoha ajaloo ja pärandkultuuri õppimist. Näitust ja haridusprogrammi saab külastada kuni novembrini 2026.

Kui vanaaegne eluolu laiemalt huvi pakub, on Viimsi vabaõhumuuseumi ajaloolises rannatalus olemas tore rehetare tarkuste nimeline haridusprogramm, milles viiakse lapsed vanade talutööde teemalisele avastusretkele. Lisaks teoreetilisele teadmisele saab mõningaid töid ka ise proovida – näiteks tänapäeval juba eksootilisena mõjuvat kahemehesaega saagimist. Programm sobib kõige paremini lasteaiaealistele ning I kooliastmele.

Kellel soov saada teada millegi muu kohta peale tööde ja toimetuste, see võib tulla aga Viimsi vabamuuseumi lihavõtteteemalisse programmi, kus saab teada nii seda, millega vanasti selle püha ajal kodu kaunistati, kui ka proovida vahvaid munadega seotud mänge. Eelkõige on ka see programm mõeldud lasteaiaealistele ning I kooliastmele.

Ajalugu väärib (taas)avastamist!