Foto: Liis Raal-Bilal

Pärnu ja prantsuse noored avastasid üksteise maailma keele ja loovuse kaudu

Foto: Liis Raal-Bilal
4 minutit
88 vaatamist
  • Rahvusvaheline koostöö ei sünni üleöö, vaid kasvab usaldusest, huvist ja ühisest eesmärgist. Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Prantsusmaa Lycée Aristide Briandi koostöö on näide sellest, kuidas ühe aasta jooksul võib kujuneda sisukas ja mitmekihiline õpiprojekt, mis rikastab nii õpilasi kui õpetajaid.

Märtsi lõpus ja aprilli alguses võõrustas Sütevaka kool 15 prantsuse õpilast ja kahte õpetajat Gapi linnast. Tegemist oli Euroopa suunal õppivate noortega, kelle huvi Euroopa ajaloo vastu lõid hea pinnase sisukaks koostööks. Külalised lõimiti igapäevasesse kooliellu: neid majutasid ja kaasasid projektitegevustesse tertia klasside prantsuse keele edasijõudnud õpilased õpetaja Liis Raal-Bilali juhendamisel, kaasa lõid ka kooli prantsuse keele õpetajad Anna Lüter ja Gertrud Luks.

Koostöö juured ulatuvad aastatagusesse aega, mil Prantsuse koolijuhid külastasid Eestit töövarjuprogrammi raames. Tollane kohtumine Sütevaka õpetajate ja õpilastega pani aluse ideele luua püsivam partnerlus. 2025. aasta kevadel lepiti õpilasvahetuse teemaks kokku ajalugu ning sügisel käivitati eTwinningu platvormil ühine projekt „Mémoire croisée: l’Estonie et la France“ („Põimunud mälu: Eesti ja Prantsusmaa“).

Virtuaalne koostöö algas juba sügisel: õpilased tutvustasid end, jagasid teadmisi oma riigi kohta ning avastasid kiiresti, kui erinev on nende algteadmiste tase. Kui prantsuse noored oskasid Eestiga seoses esialgu nimetada vaid Tallinna, meie geograafilist asukohta ja Nõukogude minevikku, siis projektitöö käigus laienesid nende teadmised märkimisväärselt.

Talvekuudel toimus põhjalik ettevalmistus projektinädalaks. Prantsuse õpilased valisid viis ajaloolist suurkuju – Jeanne d’Arc, Maximilien Robespierre, Napoléon Bonaparte, Charles de Gaulle ja Dominique de Villepin –, kelle elulugusid Eesti õpilased prantsuse keele tundides põhjalikult uurisid. Samal ajal koostasid Sütevaka õpilased prantsuskeelseid ettekandeid Eesti ajaloo võtmesündmustest, sidudes need videomaterjalide ja allikatega, et anda põhjalik ülevaade meie ajaloost.

Erasmus+ programmi raames toimunud projektinädal Pärnus kujunes selle ettevalmistustöö loomulikuks kulminatsiooniks. Nädal pakkus mitmekesiseid õpitegevusi: alates linnatuuridest ja töötubadest kuni loovkirjutamise ja näitekunsti harjutamiseni. Eriti tähelepanuväärne oli koostöö näitleja ja lavastaja Meelis Sarvega, kes aitas õpilastel oma ideid laval veenvalt väljendada.

Kõrghetkeks õpilaste loodud näidendid

Nädala kõrghetkeks said õpilaste loodud näidendid, kus ajalugu tõlgendati loovalt ja isiklikult. Eesti õpilased esitasid prantsusekeelse näidendi Prantsusmaa ajaloo võtmeisikute ja sündmuste kohta, prantslased aga tõid lavale Eesti jaoks määravad hetked: Nõukogude okupatsiooni ja küüditamised, laulva revolutsiooni ning taasiseseisvumise tee Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Eriti liigutavaks osutus see, kui süvitsi olid prantsuse noored suutnud mõista Eesti ajaloolist kogemust. Nende lavastustes kõlas „Mu isamaa on minu arm“ ning esile tõusid eestlaste identiteeditunne, visadus ja rahumeelsus. See näitas, et projekt ei piirdunud faktiteadmistega, vaid viis tõelise kultuurilise mõistmiseni.

Olulisel kohal oli ka loovkirjutamine rahvusvahelistes meeskondades, kus sündisid fantaasiarikkad lood kahe maa ajaloo põimumisest – näiteks kujutlus Napoleoni sattumisest küüditamise tunnistajaks või Prantsuse revolutsioonist, mis kulges laulva revolutsiooni eeskujul veretult.

Projekti koordinaatori Liis Raal-Bilali sõnul õnnestus projektinädal täiel määral ning pakkus õpilastele väärtuslikke kogemusi nii keeleõppes kui ka koostööoskuste arendamisel. Samuti kinnitas see, et keeleõpe muutub tõeliselt tähenduslikuks siis, kui see on seotud päriseluliste kontaktide ja ühise loomega. Ei saa alahinnata ka suurt kasutegurit prantsuse keele tundides: ettekandeid ja näidendit tehes laienes nii õpilaste sõnavara kui paranes hääldusoskus: näiteks sai Eesti ajalooteemaliste ettekannete kaudu kõigile Eesti õpilastele selgeks keeruliselt häälduva prantsusekeelse sõna „l´indépendance“ korrektne kirja- ja häälduspilt, mida inglise keele mõjul veel paar kuud tagasi hääldati täiesti valesti.

Koostöö jätkub

Koostöö jätkub ka tulevikus: juba järgmisel õppeaastal ootab Sütevaka õpilasi projektinädal Prantsusmaal ning aasta hiljem kohtutakse taas Eestis. Sellised projektid ei rikasta üksnes õpilaste teadmisi, vaid aitavad kujundada avatud maailmapilti, empaatiat ja arusaama Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest.

Rahvusvaheline õpiränne ei ole pelgalt reis – see on kohtumine, mis muudab osalejaid. Sütevaka ja Aristide Briandi koostöö näitab, et kui anda noortele võimalus õppida üksteiselt, sünnib sellest midagi palju enamat kui lihtsalt kooliprojekt: sünnib ühine mälu.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kannikese lasteaias näitlevad lapsevanemad

Tartu Kannikese lasteaias oli järjekordne vallatu rahvusvaheline teatripäev. Juba aastaid on lasteaial traditsioon, et emad, isad ja ka…

4 minutit

Aasta kooli konkursi parimad näited

Eesti koolikultuuris on esile tõusmas kolm peamist suunda: õppimise sidumine päriseluga, üha süsteemsem tähelepanu heaolule ja kiusuennetusele ning kooli…

7 minutit

Piire ületav haridus: Hispaania täiskasvanute koolikultuur läbi Eesti õppija silmade

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õpiränne Hispaaniasse Ávilasse ei olnud pelk välisreis, vaid…

8 minutit
Õpetajate Leht