Inseneride nappuse leevendamiseks tuleb investeerida üld- ja huviharidusse
Riigikontrolli auditist järeldub, et inseneripuuduse probleemi vaid inseneriakadeemia tegevusega ei lahenda ja investeerida tuleb üld- ja huviharidusse. Senised edulood kipuvad olema juhuslikud ning eelkõige jääb vajaka süsteemsusest ja koostööst. Inseneride järelkasvule ei aita kaasa ka see, et põhikoolilaste matemaatikateadmised jätavad soovida – see taandub eelkõige õpetajate puudusele ning sellest tingitud õpetajate taseme erinevusele.
Lapsevanem maksku, aga vabatahtlikult
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnastas vastusena talle suunatud avalikule pöördumisele otsuse, et nn klassiraha võib lastevanematelt õppekäikudeks küll koguda, kuid selle maksmine olgu vabatahtlik ja teatrisse-muuseumisse peavad sel juhul pääsema kõik õpilased, sõltumata pere majanduslikust olukorrast. Kultuuriharidus on aga juba kriisis, sest regulatsioonide kartuses ja täpsemaid juhiseid oodates on koolid tänavu massiliselt õppekäikudest loobunud.
Enesetsensuurist vabaks
Rain Soosaar: „Ülikoolidel on kujunenud tavaks jätta väljapoole oma institutsioonist võimalikult ilus pilt. Varjuküljed vaikitakse maha, kõike positiivsena näidatavat aga ilustatakse veelgi. Meediaga suheldes ollakse kidakeelne, avalikkusele öeldu meenutab aga äriettevõtete reklaamteksti. Ja paraku mõjub kõrvalseisjatele seetõttu ka sama vähe usaldusväärsena. Hea näide on kiitlemine kõrgete kohtadega rahvusvahelistes ülikoolide edetabelites.“
Alusharidusseadus – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Uue alusharidusseaduse suund on õige, kuid seadust rakendatakse omavalitsustes ellu ebaühtlaselt ja konarlikult, selgus lasteaiajuhtide seas tehtud küsitlusest.
Septembrist 2025 hakkas kehtima pikisilmi oodatud ja põhjalikult läbi arutatud alusharidusseadus. Veebruaris küsitles Eesti alusharidusjuhtide ühenduse juhatus lasteaiajuhte ja uuris seaduse rakendumise praktilisi aspekte – ressursside piisavust, kaasava hariduse korraldust, tugiteenuste toimimist, koostööd pidajaga.
Kaasav haridus õpetaja pilgu läbi. Otse ja ausalt
Tartu Meelespea lasteaia vanemõpetaja Kaidi Kasela kirjutab, mis õpetaja toimetulekut ja heaolu kaasava hariduse rakendamisel kõige rohkem mõjutavad. Paljud õpetajad kogevad, et nõudmised kasvavad kiiremini kui ressursid ja toetus. See suurendab töökoormust ja tekitab tunde, et õpetaja vastutab üksi kogu süsteemi toimimise eest.
Ettevõtja Kei Olbrei: tehnoloogiahuvilistel tüdrukutel pole (veel) kellegagi samastuda
SPARK-i tüdrukute IKT- ja inseneeriakonverentsil esinenud ettevõtja ja vaibkoodimise õpetaja Kei Olbrei sõnul ei jää tüdrukud tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonnast eemale mitte võimekuse puudumise tõttu, vaid neil napib samastumisvõimalusi, eeskujusid ja kogemusi.
Õpetajate Lehele antud intervjuus räägib Olbrei, milliseid oskusi noored tuleviku tööturul vajavad, miks kool TI-ajastule aeglaselt reageerib ja mida saab hariduses teha teisiti juba praegu.
Kirjutamine kui viis olla olemas
Hiljuti välja antud Tiiu Kuurme esseekogumik „Kasvatuse põhjenduseks“ sisaldab tema kolme aastakümne jooksul ilmunud kasvatusfilosoofilisi tekste. Intervjuus Õpetajate Lehele rääkis Kuurme, kust ta on oma teadlase- ja literaaditeel inspiratsiooni ammutanud, oma huvist alternatiivpedagoogika vastu, ent ka praeguse aja ühiskondlikest ja koolielu valukohtadest.
Logopeed – võrdsete võimaluste looja
Atko-Madis Tammari ettekande logopeedide ühingu veebiseminaril 27.märtsil.
„Hoolimata sellest, et logopeede napib, ei saa logopeedi abi pidada utoopiaks. Kuid mõneti võib tekkida tunne, et logopeed on illusioon. Logopeed just kui on, aga ei ole ka. Meelepete. Tühi lubadus seaduses. Kindlasti ei ole see olnud riigikogu tahe kaasava hariduse põhimõtte kehtestamisel,“ kirjutab ta.
Pille-Riin Purje arvustab Vanemuise lavastust „Akadeemiline lühis“.
Eesti kool Etioopias toob kohalikele väheste vahenditega parema elu
Etioopia lõunaosas Wolayta piirkonnas töötab Eesti-nimeline kool, ametliku nimega Eesti Language and Computer Training. Kooli juhivad eestlane Annika Heimvell ja tema etiooplasest assistent Tizazu Bundaso. Koolis õpib umbes sada last vanuses 2–16 aastat. Enamik neist elab naabruskonnas, kuid osa tuleb kohale kaugemalt takso või mootorrattaga. Artikkel selgitab, mida koolis õpetatakse ning miks aidatakse just Etioopia lapsi.





Lisa kommentaar