Laupäeval lõppenud President Alar Karise algatatud haridushäkatonil tunnustas žürii tehisarul põhinevaid hariduslahendusi, mis aitavad õpetajatel õppematerjale luua, kontrolltöid parandada ja õpilaste õpilünki märgata ning toetavad koolijuhte andmepõhisemate otsuste tegemisel. Parimate meeskondade vahel jagunes 20 000 euro suurune auhinnafond.

Peaauhinna ehk 6000 euro suuruse preemia pälvisid kolm meeskonda: AITA, mis aitab õpetajatel tehisaru abil kiiresti luua ja kohandada eesti keele õppematerjale, Lõimitud Tööjaamad, mis võimaldab õpetajatel koostada eri õppeaineid ühendavaid ülesandeid ja tööjaamu, ning Punane Pastakas, mis aitab õpetajatel kontrolltöid kiiremini parandada ja õpilastele põhjalikku tagasisidet anda.

Peaauhinna saanud meeskonnad lähevad oma ideid tutvustama rahvusvahelisele äriideede festivalile Latitude59, et saada esmane investeering ning oma idee koolidesse viia.

2000 euro suuruse preemia sai DIQU, mis aitab koolijuhtidel tehisaru abil teha andmepõhisemaid otsuseid.

OpenAI startup-meeskonna mentorprogrammi pääsesid Punane Pastakas, Lõimitud Tööjaamad ja MATx, mis aitab õpetajatel märgata õpilaste õpilünki ning soovitada sobivaid harjutusi. Lisaks pälvis MATx arendusprogrammi Bilt.me eriauhinna.

Häkatoni võitjad valis välja žürii, kuhu kuulusid president Alar Karis, Bolti juht Markus Villig, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triinu Laasi-Õige, sihtasutuse Targa Tuleviku Fondi juht Annika Räim, Eesti õpilasesinduste liidu juht Karl Erik Kirss ja OpenAI riiklike haridusalgatuste juht Jayna Devani.

Žürii tunnustatud lahendused keskendusid õpetajate töö lihtsustamisele, õppimise personaalsemaks muutmisele ja koolijuhtimise toetamisele.

• AITA ehk ainekavapõhine intelligentne tunniassistent, mis aitab õpetajatel tehisaru abil kiiresti koostada ja kohandada eesti keele kui võõrkeele õppematerjale, arvestades Eesti õppekava ja kohalikku raamistikku. Lahendus toetab eestikeelsele haridusele üleminekut ning võimaldab õpetajatel kulutada vähem aega materjalide loomisele ja rohkem personaalsele õppele.
  
• Punane Pastakas aitab õpetajatel tehisaru abil kontrolltöid kiiremini parandada ja anda õpilastele põhjalikumat tagasisidet. Lahendus kogub tulemused klassi teadmistekaardile, et õpetaja näeks paremini õpilaste edenemist ja õpilünki.
  
• Lõimitud Tööjaamad on tehisarupõhine rakendus, mis aitab õpetajatel luua eri õppeaineid ühendavaid ülesandeid ja tööjaamu vastavalt õppekavale. Õpilased saavad lahendada enda tasemele sobivaid ülesandeid samm-sammult juhendamise ja tagasiside toel.
  
• DIQU arendab koolijuhtidele tehisarupõhist analüüsitööriista, mis koondab eri süsteemides olevad andmed ühte vaatesse. Lahendus aitab koolijuhil kiiremini märgata probleeme ning teha andmetel põhinevaid juhtimisotsuseid.
  
• MATx arendas häkatonil tehisarutoega tööriista, mis aitab õpetajatel märgata õpilaste õpilünki ning soovitab automaatselt sobivaid harjutusi ja ülesandeid. Häkatoni lõpuks valmis esimene töötav versioon, mille võtavad õpetajad kohe kasutusse.

FOTOD: Arno Mikkor

„Innovatsioon sünnib seal, kus kohtuvad värskus ja kogemus, kus saavad kokku eri pilgud samale probleemile. Targalt katsetama peab ka hariduses – kui ühiskond, tööturg ja tehnoloogia meie ümber muutuvad, peab muutuma ka haridus,” ütles president Alar Karis. 

„Tänan kõiki, kes andsid oma panuse õpetajate läbipõlemise vähendamiseks, õpilaste tundide huvitavamaks tegemisel ning koolide haridusotsuste muutmisel senisest andmepõhisemaks, seega Eesti hariduse paremaks tegemisel. Uued lahendused aitavad kindlasti ka uusi õpetajaid kooli tuua,” sõnas riigipea.

Presidendi haridushäkatoni žürii esimehe Markus Villigu sõnul näitasid häkatonil sündinud lahendused, millised on Eesti hariduse põletavad murekohad, sest kahe päeva jooksul arendatud ideed lähtusid hariduspraktikute tegelikest vajadustest – olgu selleks õpetajate töökoormus, õppijate erinevad vajadused või koolijuhtimise killustatus. 

„Nüüd on oluline, et need lahendused ei jääks sahtlisse, vaid leiaksid tee koolidesse. Kui tahame, et Eesti haridus ei jääks tehnoloogilises arengus maha, peame olema valmis rohkem investeerima ka haridustehnoloogiasse,“ ütles Villig.

Kahe päeva jooksul osales häkatonil 135 õpetajat, õpilast, arendajat ja haridusvaldkonna eksperti, kes töötasid 30 meeskonnas. Osalejaid toetas enam kui 30 kogenud mentorit. Presidendi haridushäkatoni korraldasid Presidendi kantselei koos TI-hüppe haridusprogrammi, haridustehnoloogia ettevõtete liidu EdTech Estonia ja investeerimisfondiga Skaala Impact.