Varssavis toimus 14.–17. mail rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad (IPO), kus osales rekordiliselt 118 õpilast 56 riigist. Eestit esindasid Teele Piibemann Tartu Jaan Poska gümnaasiumist ja Mari Elsbet Sits Gustav Adolfi gümnaasiumist. Teele Piibemann pälvis olümpiaadil auäramärkimise diplomi.

Tänavuse olümpiaadi moto oli „Vabadus ja mõistus“. Nelja päeva jooksul käsitles seda teemat hulk seminare ja töötube Poola filosoofide juhendamisel. Ürituse logoks oli paberlennuk, mille ühele tiivale oli kirjutatud „vabadus“ ja teisele „mõistus“. Aruteludest jäi kõlama mõte, et õnnestunud inimelu vajab mõlema idee harmoonilist teostumist.

Filosoofiaolümpiaadi võistlusvoorus tuli nelja tunni jooksul kirjutada essee keeles, mis ei olnud osaleja emakeel. Valida sai inglise, saksa, prantsuse või hispaania keele vahel. Essee jaoks pakuti neli teemat: Aristotelese tsitaat tegutsemise mõistuslikest alustest, Nāgārjuna aforism loomisest ja hävitamisest, Blaise Pascali kuulus inimese määratlus mõtleva pilliroona ning Iris Murdochi poeetiline mõte fantaasiamaailma survest ja reaalsuse kättesaamatusest.

Olümpiaadil jagati välja 16 medalit ja 45 auäramärkimist. Kolm kuldmedalit läksid Singapuri, Mehhikosse ja Bulgaariasse. Eesti delegatsioonile tõi edu auäramärkmise diplomi pälvinud Teele Piibemann Tartu Jaan Poska gümnaasiumist.

Otsustavaks sai arvatavasti julge teemavalik: Teele valis Aristotelese keeruka tsitaadi. Valikut aitas teha asjaolu, et ta oli koos õpetaja Heidy Meristega Aristotelese filosoofiaga süvitsi tegelenud. Teele essee põhijäreldus oli, et võimalikke valikuolukordi tuleb rangelt eritleda ning valikuid langetades tuleb olla ettevaatlik ja enesekriitiline.

Rahvusvahelise žürii töös osalenud Märt Põdra sõnul jäi olümpiaadilt kõlama mõte, et filosoofia ei piirdu üksnes mõistete analüüsimisega, vaid tähendab ka nende loomist ja korrastamist. „Medaleid meie võistlejatele seekord küll kaela ei riputatud, aga soovi korral on mõlemal võimalik järgmisel aastal uuesti proovida – tuunimist vajavatest mõistetest ilmselt niipea puudust ei tule,“ kirjeldas Põder olümpiaadikogemust. Tema sõnul käsitleti olümpiaadi ettekannetes muu hulgas mõistuse avalikku ja eraviisilist tarvitust ning tolerantsuse tähendust. Aruteludes küsiti, kas sallivus on õiguslik põhimõte, väärtus või voorus ning mida need erinevad tõlgendused ühiskonnas kaasa toovad.

Mõlemad Eesti õpilased olid veendunud, et olümpiaad andis neile ainulaadse kogemuse, ennekõike rahvusvahelise suhtluse tõttu. Nad kohtusid originaalsete ja erudeeritud noortega üle maailma ning said osaleda arendavatel loengutel ja töötubades.

Rahvusvahelise žürii töös osalesid Eesti poolt ka noortega rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil kaasas olnud õpetajad Leo Luks ja Märt Põder. Rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi tulemustega saab tutvuda IPO 2026 kodulehel.