• Eelmisest sügisest said lasteaedade ja -hoidude õpetajate abidest ja assistentidest abiõpetajad. Uue alusharidusseaduse järgi peavad nad toetama iga lapse arengut ja alushariduse omandamist ning abistama õpetajat. Kuid enamasti tuleb nagu varemgi ka lapp ja mopp haarata ning vahel ei jää puhkepausikski aega.

Tartu Maarjamõisa lasteaias on puhketund, kui abiõpetajate Amanda Margaret Treieri ja Eha Paalmäega suurel õuealal ringi jalutame. Paalmäe on tosin aastat ametis olnud. Kui ta õpetaja abiks tuli, nimetati abisid söögitädideks. „Koristasin, pesin nõusid, aitasin lapsi riidesse panna. Siis oli rühmas kaks õpetajat ja üks õpetaja abi,“ räägib Paalmäe. Viie aasta eest tegi ta lapsehoidjapaberid, mis nüüd lähevad asja ette, sest abiõpetajalt nõutakse keskharidust ja ta peab olema läbinud lapsehoidjakoolituse või omandanud pedagoogilised pädevused. Paalmäe hoole all on kolmeaastased.

Amanda Margaret Treier tuli abiõpetajaks kolme aasta eest. Temagi on läbinud lapsehoidjakoolituse, õpib Tartu ülikoolis lasteaiaõpetajaks ja loodab pärast lõpetamist siinsamas õpetajana jätkata.

„Kui tööle tulin, siis enam söögitädi mõistet ei olnud, aga lastele toitu serveerida tuli ikka. Õpetaja kaasas mind kohe meeskonna tegevusse, andis mitmesuguseid ülesandeid,“ räägib Treier.

Treier ja Paalmäe töötavad mõlemad rühmas, kus on üks õpetaja ja kaks abiõpetajat. Abiõpetaja tööpäev on tihedalt kohustusi täis.

„Enne hommikusöögi serveerimist vaatan, kas lauad on puhtad. Minu rühmas on koolieelikud, nad abistavad laua katmisel. Tõstavad ise endale hommikuputru,“ kirjeldab Treier päeva algust.

Pärast sööki koristab ta laua ja vaatab WC-d üle. Pühib lapiga aknalauad ja jälgib, et rühmaruum ja koridor oleksid puhtad. Kui algavad hommikuringid, on ta õpetajale abiks. Kui mõni laps vajab tuge, tegeleb temaga. Siis tulevad liikumis- ja muusikatunnid. Abiõpetaja sätib sel ajal valmis puuviljad, mida lapsed enne õueminekut ampsavad. 

Kui lapsed väljas, haarab Treier tolmuimeja ja mopi, et põrandad läikima lüüa. Ja ongi aeg valmistuda lõunasöögiks. Kui lapsed on tuppa tulnud, jälgib abiõpetaja, et nad paneksid riided kappi ja talvel ka kuivama ning et koridor saaks liivast puhtaks. Kui kõht täis, toovad lapsed ise nõud ja valavad toidujäägid ära. Abiõpetaja paneb nõud masinasse ja taas koristab. 

Kui lastel algab puhkeaeg, on Treieril pool tundi pausi, mille järel läheb ta ise laste juurde, et teine abiõpetaja saaks süüa ja puhata. Kui lapsed tõusevad, algavad mitmesugused tegevused. Peagi tuleb toitu serveerida ning kordub kõik see mis lõunasöögi järel. Siis lähevad lapsed õue ja abiõpetaja vaatab, et asjad poleks laiali ja ruumid oleksid puhtad. Käib veel korra vetsud üle ja saabki varsti koju minna. Teine abiõpetaja, kes hommikuti tuleb tund aega hiljem, on õhtul kauem. 

„Ehkki lepingus on tunnine puhkepaus, ei jõua seda tihti kasutada, saan õhtul selle võrra varem ära minna,“ sõnab Treier.

Aknaid enam ei pese

Eha Paalmäe sõnul on tema tööpäev üsna sarnane, vaid selle vahega, et peab rohkem lapsi abistama. Väikeste puhul tuleb riietumisega rohkem vaeva näha ja see võtab külmemal ajal väga kaua aega. Koos õpitakse tuba koristama, lauda katma. Kõik tahavad olla abilised ja ise teha.

„Lapsehoidjakoolitusest oli palju abi, hakkasin oma tööd hoopis teise pilguga vaatama,“ ütleb Paalmäe. „Õpime lastega koos mängima, puslesid kokku panema, ehitama, kääridega lõikama ja palju muud tegema.“

Paalmäe meenutab, et töö algusaastatel tuli ka aknaid pesta ja lasteaia üldruume koristada, nüüd on palgatud koristajad, kuid rühmaruumide korrashoidmine on endiselt abiõpetaja ülesanne.

Treieri arvates võiks ka selle töö professionaalidele jätta, siis jääks abiõpetajal rohkem aega lastega tegelda. Saaks näiteks õue teisele abiõpetajale appi minna. Või rohkem tuge vajavate lastega tegelda. Erilisi lapsi tuleb järjest juurde, paljud on käitumisprobleemidega, igas rühmas vajab keegi tuge. Kui ise ei oska lapsega enam midagi peale hakata, küsib Treier kolleegidelt nõu.

„Logopeedid ja eripedagoog on meie majas õnneks kogu aeg, saab kohe abi küsida,“ lisab Paasmäe.

Mõlemad ütlevad, et abiõpetaja töö meeldib neile väga. Kõige rohkem ongi lapsed lasteaias koos abiõpetajaga ja nende vahel tekib tihe side. 

„Lapsed teavad, et oleme kogu päeva olemas. Kindel inimene, kellele loota,“ kinnitavad nad.

„Abiõpetaja tööülesannete nimekiri on pikem kui õpetajatel,“ osutab Kiili lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste. „Ei tohi ära unustada nende vastutuse määra. Lasteaiad soovivad, et riik kehtestaks ka abiõpetajaile pikema puhkuse ning töötasu alammäära. Kahjuks on asutusi, kus abiõpetajad töötavad miinimumpalga eest. Väga kurb, et abiõpetaja tööd ei väärtustata ja nad on tihti alamakstud. Sagenenud on olukorrad, kus inimesed lahkuvad töölt, sest seoses hinnatõusuga on raske toime tulla.“

Palgad erinevad omavalitsuseti. Tallinnas tõsteti abiõpetajate palk jaanuarist 1240 ning Tartus 1200 euroni. Tartus on abiõpetajatega „varustatus“ üsna hea. Kohapeal on olnud võimalik läbida nii Valga kutseõppekeskuse kui Tartu tervishoiu kõrgkooli lapsehoidjakoolitus ning ülikoolgi pakub abiõpetajakoolitusi. 

„Kes on soovinud, on saanud koolituse läbida,“ lausub Tartu Pääsusilma lasteaia direktor Heda Kala, kes juhib ka Eesti alushariduse juhtide ühendust (EAHJÜ).

Pääsusilma lasteaias tehti juba varem õpetaja abide ametijuhendid ümber. 

„Kui varasemalt oli rõhuasetus vastutusvaldkonnana rohkem puhtusel ja korral, siis nüüd on abiõpetaja meeskonna liige,“ rääkis Kala. Pääsusilmas täidavad abiõpetajad ka tugiisiku ülesandeid, kui rühmas on tuge vajavaid lapsi. Nende osalemine meeskonnatöös ja otsustes-tegevuskavas on hästi oluline. 

“Kahjuks on asutusi, kus abiõpetajad töötavad miinimumpalga eest.

Eda-Mai Tammiste

„Abiõpetajaga lepitakse hommikul või eelneval päeval kokku, kus teda kõige rohkem vaja läheb. Abiõpetaja ei kipu ju iseseisvalt sekkuma ja vastutust võtma,“ lausub Kala.

Ka Kiili lasteaias ei olnud direktori Eda-Mai Tammiste sõnul uue seaduse kehtima hakkamise valguses suuri muutusi. Ametinimetus küll muutus, aga õpetajat abistavad töötajad teadsid juba enne seda, et kõige olulisem on lapsi toetada ja tagada nende turvalisus. Abiõpetajad käivad koos lastega õues, kaasavad lapsi – nad tõstavad endale toitu, aitavad voodipesu vahetada, koristavad – ning osalevad koos õpetajatega õppetegevustes ja asutuse arendamises.

„Abiõpetaja ametinimetuses on sõnal „õpetaja“ oluline tähendus,“ sõnab Tammiste. „Koristamine ja toidu jagamine on töö teine pool, aga sinna peaks olema kaasatud kogu rühm – et me ei soosiks õpitud abitust, vaid lapsed saaksid teha koos täiskasvanutega kõike, mis on igapäevaelu osa. Et nad omandaksid eluks vajalikud oskused ega ootaks, et keegi neid teenindab,“ ütleb Tammiste.

Paljudel põhiharidus 

Ehkki seadus nõuab abiõpetajailt keskharidust, on üle Eesti siiski ametis palju neid, kel seda pole. Eelmisel lasteaiajuhtide suveseminaril palus Heda Kala anda lasteaiajuhtidel märku, kelle lasteaias on tööl põhiharidusega abiõpetajaid, ja üle poole saalist tõstis käe. 

„Need on enamasti väga pika kogemusega ja oma tööd armastavad inimesed, kes saavad väga hästi hakkama,“ lausub Kala ja toob näiteks kaks suurepärast põhiharidusega abiõpetajat oma lasteaiast, kes ei saa lapsehoidjaks õppima minna, kuna vastu võetakse ainult keskharidusega inimesi. Et paljudel naistel on jäänud keskharidus pere tõttu omandamata, on Eestis probleem.

„Oleme oma lasteaias arutanud, et keskealisel inimesel on keeruline õppima minna. Nemad võiksid olla tugiisikud, keda on järjest rohkem vaja,“ rääkis Kala. See oleks neile võimalus jätkata südamelähedast tööd.

Ka Rakvere linna lasteaia direktor Ene Nool ütleb, et osal abiõpetajatest ei ole praeguseks veel vajalikku kvalifikatsiooni, kuid ta usub, et üleminekuperioodi lõpuks, 31. augustiks 2029 on kõik koolituse läbinud või kutseeksami sooritanud. Koolitusvõimalusi on leitud koostöös töötukassa ja kutsehariduskeskustega. 

Nool on rahul, et alusharidusseaduses on abiõpetajate ülesanded täpsustatud ja kvalifikatsiooninõuded kehtestatud – lapsed väärivad ju parimat. Rakvere munitsipaallasteaiad tegutsevad teist aastat ühendasutusena kolmes majas (Kungla, Rohuaia, Triinu). Seoses alusharidusseaduse jõustumisega vaadati abiõpetaja roll värske pilguga üle ja tõsteti jaanuaris nende palgaastet. 

„Abiõpetajad on õpetaja abilised, kes loovad igale lapsele õppe- ja kasvatustegevuseks parima võimaliku arengukeskkonna,“ sõnab Nool. „Päeva lahutamatu osa on laste toitlustamine ja ruumide korrashoid. Need toimingud tehakse abiõpetajate eestvedamisel, võimalusel koos lastega. Aga nad ei ole juba ammu enam koristajad ega söögitädid. Ka laste ja vanemate kõnepruugis on kõik rühma töötajad õpetajad.“

Eda-Mai Tammiste sõnul on Kiili lasteaiaski abiõpetajate seas keskhariduseta töötajaid, kellele on teada antud, et on vaja õppima minna. Osa õpibki, aga on ka neid, kes seda ei tee ja peavad arvestama tõsiasjaga, et nende tööleping lõpeb 2029. aastal.

Kiili lasteaia abiõpetajatel on praegu viis töötasu taset, olenevalt sellest, kas nad töötavad ühe või kahe õpetaja süsteemis ja on läbinud lapsehoidjakoolituse ja omavad kutset.

Lasteaedades ongi praegu kasutusel nii 1+2- (üks õpetaja ja kaks abiõpetajat) kui ka 2+1- (kaks õpetajat ja üks abiõpetaja) süsteem. Mõnes kohas kaks süsteemi korraga. Näiteks Kiilis. Kui Eda-Mai Tammiste nelja aasta eest direktoriks tuli, oli kõigil rühmadel kaks õpetajat ja õpetaja abi. Kohe sügisel avati väikerühm, mis hakkas tööle ühe õpetaja ja kahe assistendiga.

“Abiõpetajad ei ole juba ammu enam koristajad ega söögitädid.

Ene Nool

Kui avati uus maja, said tööle tulnud õpetajad ise valida, millises süsteemis tööle hakkavad. Ka järgmises uues majas oli juhtkond paindlik ning andis uutele õpetajatele valida, mil moel nad tööd teha soovivad. 

„Praegu töötavad meil 34 rühmast juba pooled 1+2-süsteemiga, järgmisest sügisest on neid veel rohkem. Nii see loomulikul moel vaikselt läheb,“ räägib Tammiste. „Inimesed ikka liiguvad ja kui töölt lahkub õpetaja, kes töötas 2+1-süsteemis, oleme pakkunud esmalt teisele õpetajale võimalust 1+2-süsteemis edasi töötada. Kui ta ei soovi, oleme hakanud uut õpetajat otsima.“ 

Mis on kahe süsteemi vahe? 

Tammiste sõnul on 2+1-süsteemis kattuva ajaga tööd teha pisut keerukam, kuna rühma kolmel töötajal on kokku vähem tööaega: abiõpetajate tööaeg on 40 ja õpetajatel 35 tundi. 

„Praegu on ülioluline käia tööl nii, et kolm inimest on korraga tööl, sest lapsed on muutunud ja tuleb teha rohkem individuaalset ning väikestes gruppides tööd,“ selgitab Tammiste. 1+2-süsteemis on kogu pedagoogiline vastutus ühel õpetajal, 2+1-süsteemis on õppetööd ja tegevusi puudutav vastutus jagatud. Sellest lähtuvalt on 1+2-süsteemis töötaja töötasu 10% suurem. 

Abiõpetaja vaatest jaguneb vastutus samuti olenevalt süsteemist. Kuna 1+2-süsteemis ei ole alati õpetaja abiõpetaja kõrval, on lasteaiapäeval osaliselt kogu vastutus abiõpetajatel, sest õpetaja tööpäev on seitse tundi, aga lasteaed on lahti 11–12 tundi. 2+1-süsteemis on abiõpetaja tööl alati koos õpetajaga, seega on tema vastutuse määr väiksem.

„Ilmselt tegutseme tulevikus kogu asutusega 1+2-süsteemis, aga see võtab mõne aasta aega,“ lausub Tammiste.

Ka Rakvere linna lasteaedades on nii ühe kui kahe õpetajaga rühmasid. „Ühe õpetajaga rühmas on kaks eri ametijuhendiga abiõpetajat,“ lausub Ene Nool. Üks neist, kes oli varem assistent, korraldab rühmas pärastlõunast lasteaiaelu, loob keskkonna vabaks mänguks nii toas kui ka õues, suhtleb lapsevanematega. Teine abiõpetaja on talle toeks. Tööpäev kestab mõlemal kaheksa tundi, puhkus 35 kalendripäeva.

Tartu Pääsusilma lasteaed on läinud 1+2-mudelile üle vajaduspõhiselt, ütleb direktor Heda Kala. „Oli aeg, kus sobivaid õpetajaid polnud leida. Kuna meil oli ka lastehoid, võtsime sealt abiõpetajaiks kutsumusega inimesed, kes sobisid meie meeskonda. Aga nüüd, kui Tartus inimesi massiliselt koondatakse, on suund minna pigem tagasi kahe õpetaja mudelile.“

Kiiu Kiigepõnni lasteaed töötab avamisest saadik ehk juba 11 aastat ühe õpetaja süsteemis. Lasteaiajuhi Maarika Mae sõnul on uue alushariduse seadusega muutunud vaid ametinimetus: assistendid on nüüd abiõpetajad. 

„Abiõpetaja roll on meil kujunenud juba pikka aega. Abiõpetajad on õpetajate käepikendus, nad on loovad ning suudavad viia õppetööd iseseisvalt läbi väiksemates gruppides. Samuti planeerivad ja analüüsivad nad koostöös õpetajaga õppetegevusi ning seiravad laste arengut,“ sõnab Mae.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Millised on abiõpetajate töötingimused ja ülesanded teie maakonnas?

Luive Rehand, Viiratsi Rübliku lasteaia direktor, EAHJÜ esindaja Viljandimaal

Abiõpetajate töötingimused Viljandimaa lasteaedades on üsna sarnased. Kõigil on sama pikk puhkus ja tööaeg. Tööülesannetes ja vastutuses võib olla erinevusi sõltuvalt sellest, kas töötatakse ühe või kahe õpetaja süsteemis ning osas omavalitsustes kajastub see ka töötasus. Kuid on ka omavalitsusi, kus kõigil abiõpetajatel on ühtsed ametijuhendid, palgad ja puhkused.

Abiõpetajate kohad on täidetud ning enamasti leitakse kvalifikatsioonile vastavad töötajad. Kui vaja, tulevad juhid lapsehoidjakutse omandamisel appi ja töötajale pakutakse võimalus omandada kvalifikatsioon töökohapõhises õppes.

Probleemidest rääkides on üks kitsaskoht abiõpetaja kohustus koristada rühma- ja laste pesuruume. Paratamatult võtab see arvestatava osa lastega töötamise ajast. Unistame, et rühmaruumid koristaks puhastusteenindaja. 

See ei võta abiõpetajatelt kogu koristamise tööd. Mänguasjade pesemine, voodiriiete vahetus, õuest tulles koridori ja jalanõuriiulite liivast puhastamine, maha pudenenud prügi koristamine, söögi järel laudade ja nende ümbruse korrastamine jääb ju ikka abiõpetajale, kuid seda kõike saab teha koos lastega ja see võikski olla õppetöö osa. Koristamiskohustuse kadumisega jääks abiõpetajal rohkem aega lastega tegelda, mis võimaldab õpetajal panustada õppekasvatustöö planeerimisse, ettevalmistamisse, laste arengu hindamisse.  

Hea on olukord Viljandis, kus abiõpetajad ei korista ning põhirõhk on tööl lastega ja õpetaja abistamisel õppe- ja kasvatustegevustes.

Katrin Peil, Põlva Põhjakaare lasteaia direktor, EAHJÜ esindaja Põlvamaal

Põlvamaa kõigis omavalitsustes töötab kaks eri tasemega abiõpetajat. Töölepingud on sõlmitud nii, et üks abiõpetaja on endise assistendi ametis ja saab kõrgemat töötasu ning teine on endine õpetaja abi. Et kõik töötaksid ühes süsteemis, peaks omavalitsus lasteaia töötajate koosseisu ümber korraldama ja muutma töökorraldust. Samas ei ole kõik abiõpetajad valmis võtma pedagoogilise töötaja vastutust. Oleme ühiselt arutanud, kuidas korraldada koolitust ja pakkuda kutse taotlemise võimalust, sest kõigil abiõpetajatel kutset ei ole. Seaduses on antud direktorile pedagoogiliste pädevuste hindamise õigus, kuid üleminekuperiood kestab aastani 2029. Saame vaid innustada töötajaid kutset taotlema ja otsima lahendusi koostöös omavalitsusega.

---

Tallinna hariduses käib suur värbamine. Kui palju on tulnud abiõpetajaid?

Kadi Pilv, Tallinna haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja

Abiõpetajate värbamine on meil suuresti seotud keelenõuetega, mille kohaselt peab lasteaias töötav abiõpetaja oskama 1. augustist eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Just endistes muu õppekeelega lasteaedades ongi keeleoskusnõue suurim katsumus: orienteeruvalt 250 abiõpetajat eesti keelt nii hästi ei oska. Värbamisprotsessi tulemusi näeme suve lõpus, mil selguvad nii lahkunud kui nende asemele värvatud spetsialistid. Paari möödunud aastaga võrreldes suuremat personaliliikumist ei paista, igal nädalal otsitakse ligikaudu 20 abiõpetajat. 

Oleme lootusrikkad ja ootame pikisilmi maikuu keeleeksami tulemusi, mis laekuvad juulikuus. Pärast seda on selge, kui palju abiõpetajaid meie 122 lasteaiast lahkub või värvatakse.

Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid abiõpetajaid on pigem vähe, need, kes soovivad jätkata (selline võimalus on aastani 2029), on asunud ennast täiendama.