Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks“ arutelul rõhutati, et laste ja noorte kehaline aktiivsus on nende vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt väga oluline.

Täna toimunud arutelul esinesid ettekannetega sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees, Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori esindaja Merike Kull, kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter.

Komisjoni liige Mihkel Lees alustas ettekannet tõdemusega, et lapsed liiguvad liiga vähe. „Maailma terviseorganisatsioon soovitab lastel liikuda vähemasti 60 minutit päevas. Eestis täidab selle soovituse vähem kui pool lastest,“ sõnas ta. „Sellel on tagajärjed. Ligikaudu 78% kooliõpilastest kogeb iganädalasi tervisekaebusi. Juba esimeses klassis on ülekaalulisi või rasvunud lapsi rohkem kui iga neljas ja neljandaks klassiks on selliseid lapsi juba iga kolmas. Samal ajal ei suuda ligi 70% noortest ajateenistuse alguses täita kaitseväe füüsilise testi miinimumnõudeid,“ loetles ta ja nentis, et need arvud ei räägi meile ainult laste ja noorte kehalisest võimekusest, need räägivad laste tervisest ja tulevikuväljavaadetest.

Sotsiaalkomisjoni liige kirjeldas juba töös olevaid liikumisaktiivsuse tegevuskava, liikumisõpetuse reformi koolides, Tartu ülikooli liikumislabori eestvedamisel toimuvat „Liikuma kutsuva kooli“ programmi ja Eesti Olümpiakomitee loodud programmi „Sport koolis“. Lees pani ette laiendada neid programme kõikidesse Eesti koolidesse. Praegu panustab riik nimetatud programmidesse kokku vähem kui miljon eurot aastas, aga arvutused näitavad, et nende täiemahuline rakendamine nõuaks suurusjärgus 13 miljoni euro suurust investeeringut aastas. 

Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori esindaja Merike Kull rääkis oma ettekandes, et vähene liikumisaktiivsus on ühiskonnale väga kulukas. „Soomlased on arvutanud välja selle kulu riigile: see ligi 3,2 miljardit  eurot aastas.“ Kull märkis, et lahendused peavad olema süsteemsed ning tegi ülevaate neljast valdkonnast, kus saab laste ja noorte liikumisaktiivsust kõige süsteemsemalt mõjutada. Nendeks on kool, organiseeritud sport, avalik ruum ja andmepõhine otsustamine.

„Ulatuslik uuring selgitas välja, et enam liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul seostub paremate suhete ja suurema koolirõõmuga kõikides vanuseastmetes,“ lausus ta. „Seega on meie esimene ettepanek, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid õppida liikumist ja tervist toetavas koolis. Selleks peaks „Liikuma kutsuv kool“ jõudma enamikuni Eesti koolidest.“

Teine oluline suund on liikumisõpetus. Ettekandja juhtis tähelepanu, et kui algklassides on nädalas kolm liikumisõpetuse tundi, siis alates kuuendast klassist väheneb tundide maht kahele ja gümnaasiumis on keskmiselt alla ühe tunni nädalas. 

Kolmanda olulise suunana tõi Kull esile organiseeritud spordis osalemise. Ühelt poolt on probleem selles, et kõige vähem osalevad kõige keerukama majandusliku olukorraga perede lapsed. Teisalt jääb märkimisväärne osa lapsi sportimisest kõrvale, sest ei soovi osaleda saavutusspordis. Kulli sõnul peaks saavutusspordi ja harrastusspordi vahel liikumine olla sujuv ja võimalik.

Neljandana peaks Kulli sõnul avalik ruum toetama aktiivset liikumist ja sportimist kõikides vanuserühmades. „See tähendab turvalisi kooliteid, rattateid, koolihoove ning mitmekesiseid mängu- ja liikumisalasid.

Viimasena tõi Kull esile andmepõhise otsustamise tähtsust ehk vajadust käivitada üleriigiline laste ja noorte kehaliste võimete monitooring.

Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski kinnitas, et meie kaitsevõime sõltub oluliselt sellest, millises seisus on meie inimeste tervis, eriti aga noorte füüsiline valmisolek, vaimne vastupidavus ja soov panustada millessegi, mis on suurem kui üksikisik ise.

Rannaveski nentis, et vaid veerand ajateenijatest suudab teenistuse alguses täita kehalise võimekuse normid, mida kaitsevägi neilt ootab. Terviseseisundi hindamise põhjal tuleb igal aastal ligi 5000 noort meest jätta ajateenistusse kutsumata või anda neile ajapikendus mõne tervisehäire ravimiseks. Mõlemal juhul on selle peamine põhjus psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna haigused. Peale selle läbib igal aastal terviseseisundi hindamise ligikaudu 10 000 kutsealust. Viimasel kolmel aastal on iga viies hindamine lõppenud tulemusega, et kutsealune kas ajutiselt või püsivalt ei sobi ajateenistusse mõne vaimse tervise probleemi tõttu.

Kaitseressursside ameti peadirektornentis, et kõige enam teeb muret noorte koondumine kahte äärmusse. „Ühel pool on noored, kelle elu on muutunud liiga mugavaks ja passiivseks, kes puuduvad huvid, kohustused ja sotsiaalsed oskused, sest neilt ei nõuta midagi. Kutsealustena iseloomustab neid motivatsioonipuudus, ärevus, kohanemis- ja keskendumisraskused, vähene vastupidavus ning raskus pingutada. Teisel pool on noored, kellelt oodatakse kogu aeg maksimaalset sooritust – häid hindeid, pidevat trenni, enese arendamist, sotsiaalset edukust. Kutsealustena näeme nende puhul läbipõlemist, ärevust, uneprobleeme ja kohanemisraskusi.

Eesti olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter nentis, et Eesti seisab silmitsi vaikse kuid laastava kriisiga, mille lahendamiseks on vaja liikumisrevolutsiooni.. „Dopamiin ja endorfiin on looduslikud stressi leevendajad. Laps, kes ei liigu, on bioloogiliselt kaitsetu ärevuse ja depressiooni vastu,“ märkis ta.

 „Kui kodu ei väärtusta liikumist ja vanema ainus vaba aja veetmise viis on ekraani ees olla, ei suuda ükski koolireform last liikuma panna. Riik peab toetama ja koolitama ka peresid. „Nutivaba koolipäev ei ole laste kiusamine, see on nende vaimse ja füüsilise tervise kaitsmine“.

Kanter toonitas, et üks liikumisharjumuse juurutamise võtmeküsimus on lastele turvalise koolitee tagamine. „Keskkond ja taristu avaldavad laste iseseisvale liikumisharjumuselee suurt mõju. Laste autoga uksest ukseni sõidutamine võtab neilt ära viimasegi igapäevase baasliikumise. Samas, aktiivne koolitee jalgsi või rattaga võib katta kuni poole lapse igapäevasest liikumisvajadusest,“ lausus ta.