Huvi õpetajaks saamise vastu on viie aastaga enam kui kahekordistunud. Aineõpetajaks soovib saada kuni kolm korda rohkem inimesi, matemaatika ja loodusainete õpetajaks pürgib keskmiselt kaks korda enam huvilisi. Tehnoloogiaainete õpetaja konkurss on aga lausa viiekordistunud. 

Saabuval sügisel avab Tallinna ülikool 763 õppekohta, kus asuvad õppima tulevased õpetajad ja haridusvaldkonna eksperdid. Viie aastaga on õppekohtade arv kasvanud ligi 50 protsenti, samas on keskmine konkurss ühele kohale tõusnud 2,3 avalduselt viiele. 

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja õpetajakoolituse valdkonna juht Tiia Õun rõhutab, et ehkki mitmed tugevad kandidaadid ei pääsenud suure konkursi tõttu kahjuks õppima, on tähtis iga õpetajaks pürgija. „Meil on suur rõõm iga inimese üle, kes soovib õpetajaks saada, nad kõik on väga oodatud ja olulised.“

2024. aasta kevadel õppis Tallinna ülikoolis õpetajaks kokku üle 1500 tudengi. Mullu oli neid ligi 1900, tänavu mais aga juba 2200. See annab tunda ka lõpetajate arvus. Sel aastal sai Tallinna ülikoolist diplomi ligi 600 värsket õpetajat ja haridusspetsialisti. Aasta varasemaga võrreldes oli neid veerandi võrra, üle-eelmise aasta võrdluses aga lausa 54 protsenti rohkem.

Reaalainete õpetajaid tuleb juurde

„Oleme viimastel aastatel lisaks õppekohtade arvu suurendamisele panustanud tugevalt aineõpetajate järelkasvu, seda eriti matemaatika ja loodusteaduste suunal,“ lisab Õun. Huvi kasvu on märgata siingi. 

Matemaatikaõpetaja erialale, kus oli aastaid probleeme õppekohtade täituvusega, oli mullusel vastuvõtul ligi kaks kandidaati kohale, tänavu juba 2,1. Hoogu on kogunud ka loodusteaduste õpetaja konkurss, tõustes 0,8 kandidaadilt 2022/23 õppeaasta vastuvõtul tänavu 2,3 kandidaadile. Ka sel sügisel esimest aastat alustavasse Pedagoogika bakalaureuseõppe matemaatika ja loodusteaduste suunda oli üle kahe soovija (2,2) kohale. 

Tugevalt IT-valdkonnaga konkureerival informaatikaõpetaja erialal ületas kandidaatide arv sel aastal esmakordselt õppekohtade arvu –  avaldusi laekus 1,7 kohale. „Eelmisel aastal saime kohad napilt täis, aasta varem oli kandidaate kõigest 0,8 kohale,“ täpsustab Õun.

Tehnoloogia valdkonna ainete õpetajaks soovib aga saada lausa viis korda rohkem inimesi. Viie aastaga on konkurss tõusnud 0,5 kandidaadilt õppekohale 2,6 kandidaadini tänavu. 

Samal perioodil on pea kolmekordistunud konkurss võõrkeeleõpetaja erialale, tõustes ühelt kandidaadilt 2,7 kandidaadini. Kahekordistunud on ka õppekohtade arv –  avalduste koguarv on seega tõusnud 25lt 135le. Samuti on oluliselt kasvanud huvi mitme aine õpetaja eriala vastu. Kui 2022. aasta sügisel sai 50 õppekohale immatrikuleerida vaid 17 tudengit, siis tänavu pürgis ühele õppekohale juba 2,6 inimest. 

Tugevamad konkursid ületavad kümne kandidaadi piiri 

Suurimate konkurssidega hiilgasid tänavu traditsiooniliselt populaarsed erialad, kuid siingi on märgata veelgi suuremat huviliste hulka.

Eripedagoogika bakalareuseõppesse kandideeris sel suvel 15,4 inimest kohale, mullu oli neid ligi 14 ja aasta varem 11. Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppesse oli kandidaate 12,4; varasematel aastatel on konkurss jäänud kümne ringi. Ligi kümme kandidaati kohale oli klassiõpetaja integreeritud õppekaval ning üheksa kandidaati pedagoogika bakalaureuseõppes. Siingi on eelmiste aastate konkurss olnud 1-2 kandidaadi võrra väiksem.

Magistriõppes olid populaarseimad hariduse juhtimise ja andragoogika õppekavad, kuhu laekus vastavalt 7,3 ja 5 avaldust kohale. „On hea meel tõdeda, et hariduse juhtimine on jätkuvalt üks suurema konkursiga erialasid,“ ütleb Õun. „Tugevad juhid koolides ja lasteaedades tagavad, et õpetajakoolituse lõpetanud tõepoolest ka kooli või lasteaeda tööle jäävad ning Eesti haridusvaldkonda  edasi viivad.“ 

Rõõmustada võib ka haridusteadlaste juurdekasvu üle. „Lõppenud õppeaastal kaitses doktoritöö seitse kasvatusteaduste doktoranti. Uuest õppeaastast avame kümme doktoriõppe kohta, kuhu laekus suvisel vastuvõtul 20 avaldust,“ lisab direktor.