Täna esitleti järjekordse PISA testi tulemusi. 2025. aasta uuringu tulemused näitavad, et Eesti 15-aastaste õpilased on oma teadmiste ja oskustega Euroopa parimate hulgas. Loodusteadustes ja matemaatikas on Eesti Euroopas esimesel ning lugemises teisel kohal. Samal ajal toob uuring välja ülemaailmse lugemisoskuse languse.  

PISA 2025 põhirõhk oli loodusteadustel, kus Eesti on Euroopas esimesel kohal ning kõigi uuringus osalenud riikide ja haridussüsteemide võrdluses kuues. Võrreldes 2022. aastaga jäi tulemus samale tasemele. Vähemalt baastaseme saavutas ligikaudu 90% Eesti õpilastest ning tippsooritajaid oli 11,3%.  

Matemaatikas said Eesti õpilased keskmiselt 508 punkti ja olid Euroopas esimesed. Lugemises koguti 499 punkti, millega saavutati Euroopas Iirimaa järel teine koht, jäädes esikohast maha vaid ühe punktiga. Samas on lugemistulemused viimasel kümnendil Eestis ja enamikus arenenud riikides langenud, OECD riikides 27 ja Eestis 15 punkti.  

„Lugemisoskuse langus on probleem, millele peame senisest enam tähelepanu pöörama. Tehisaru ajastul muutub oskus tekstist aru saada, infot hinnata, eri allikaid seostada ja oma mõtet kujundada veel olulisemaks,“ ütles haridus-ja teadusminister Kristina Kallas.  

Uuring kinnitab, et Eesti haridussüsteem on rahvusvahelises võrdluses üks parimaid. Õpitulemused sõltuvad Eestis õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast vähem kui OECD riikides keskmiselt. Samuti usub 83% Eesti õpilastest, et oma võimekust saab õppimise  ja pingutusega arendada, ehk Eestis usutakse, et igaüks on ise oma tuleviku kujundaja.

PISA toob esile ka koolikeskkonna kitsaskohti. Koolijuhtide hinnangul õppis 73,5% õpilastest koolides, kus õpetajate puudus takistas õpetamist vähemalt mõningal määral.  

PISA 2025 uuringus osales Eestis 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast noort. Kokku osales uuringus 91 riiki ja piirkonda.