• Tulevik kuulub kohanevatele ja enesekindlatele noortele, kes on valmis katsetama ja eksima ning selle käigus arenema. Just seda ootavad oma töötajatelt inseneeria- ja IKT-ettevõtete juhid ning sellised isikuomadused on vajalikud ka idufirma loojale.

Gümnaasium annab tugeva teoreetilise aluse, kutsekoolid ja kolledžid lisavad praktika. Elulist projektijuhtimist, eri ametikohtade katsetamist ning oma oskuste ja toodete müügi harjutamist koolipink praegu aga pakkuda ei suuda. Ühe eriala lõpetanust võib saada nii programmeerija, projektijuht, kliendihaldur kui testija, kuid mida need ametid tegelikult tähendavad ja milline neist noorele sobib, jääb tihti ähmaseks.

Võimaluse annab praktiline huviharidus, kus noored moodustavad võistkonna ja töötavad projektõppe põhimõttel, läbides ühe projekti jaoks vajalikke töö etappe ja kogedes eri rolle. Robootikavõistlus pakub selleks suurepärast keskkonda ja tunnetust. See ühendab mehaanika, elektroonika, programmeerimise, disaini ja turunduse ning aitab noorel avastada, milline valdkond ja roll talle kõige rohkem sobivad. Nii väheneb risk, et noor valib hiljem eriala, mis paberil tundub huvitav, kuid tegelikkuses talle ei sobi.

First Lego League (FLL) ja äsja Eestisse jõudnud 13–19-aastastele mõeldud võistlus First Tech Challenge (FTC) õpetavad noortele oskusi, mida vajab idufirma looja. Võistkonnas jagatakse rollid, imiteerides n-ö päriselu töökeskkonda, ning ehitatakse robot, mis peab pingelisel võistlusel teiste robotitega konkureerides loojatele edu tooma. Võistkond peab pidama inseneripäevikut, mõtlema mängustrateegiale, tegema teste ja tutvustama oma tööd kohalikule kogukonnale. Võistlusel ei saa loota ainult enda tugevustele, vaid tuleb teha koostööd teiste meeskondade ning nende robotitega. Vead ja tõrked õpetavad, et ebaõnnestumine on protsessi osa, mitte lõpp-punkt. Kokkupuude mentorite, ettevõtete ja rahvusvaheliste meeskondadega annab selgema pildi tehnikavaldkonnast, õpetab jagama kogemusi ja toob välja olulise tõe: kui tahes geniaalne lahendus peab ennast müüma, sotsiaalmeedias tutvustama ning intellektuaalomandi põhimõtteid järgima.

“Juba praegu on näiteid, kus robootikaringis edukalt tegutsev õpilane on enne gümnaasiumi lõppu oma firma loonud või juhib ülikooli esimese aasta lõpus uurimisgruppi.

Sellistest võistlustest osa võttev robootikaring arendab korraga nii tehnilisi oskusi (mehaanika, elektroonika, programmeerimine) kui ka üldpädevusi (koostööd, kriitilist mõtlemist, enesejuhtimist ja vastupidavust tagasilöökide korral). Huvihariduse õpetaja loodud turvaline keskkond vähendab hirmu läbikukkumise ees ning muudab kogemuse põnevaks arenguteekonnaks. Kindlad tähtajad õpetavad pikaajalise projekti juhtimist sarnaselt päris töökeskkonnaga. Laiskus maksab kätte aga tervele meeskonnale. Just see kombinatsioon valmistab noori ette tööeluks, võimaldades tulevasel tööandjal töökasvatuse asemel keskenduda juba täpsemate ülesannete õpetamisele. Samuti avardab robootikavõistlus noorte silmaringi: nad puutuvad kokku sponsorite otsimise, eelarve planeerimise ja intellektuaalomandi teemadega ning mõistavad, et insener ei tähenda üht kindlat ametit, vaid laia valikut spetsialiseerumisi. Rahvusvahelistel võistlustel kohtutakse teiste riikide meeskondadega, mis avardab maailmapilti ja loob kontakte. Hakatakse mõistma eri riikide töökultuuri ning eripärasid.

Robootikaringid ei tegutse vaakumis – noored otsivad kontakte kohalike ettevõtetega, et leida mentoreid või sponsoreid, osaleda võistlustel ja teha valmis parem robot. See loob noortele väärtusliku võrgustiku juba enne tööturule sisenemist ning annab ettevõtetele varajase kontakti motiveeritud tulevaste töötajatega. Kolmnurk kool-ettevõte-noor toetab nii hariduse kvaliteeti kui ka Eesti tööjõuvajadust pikas plaanis. Juba praegu on meil näiteid, kus robootikaringis edukalt tegutsev õpilane on enne gümnaasiumi lõppu oma firma loonud või juhib ülikooli esimese aasta lõpus uurimisgruppi. Tänu huviharidusele on neil olnud teekonnal eeskujuks ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid. Mentorlus ja toetus noortele on oluline, sest see aitab näha oma potentsiaali ja tunda end Eesti tööturul oodatu ja hinnatud spetsialistina.

Oluline on, et selline võistlustel põhinev robootikaring oleks kättesaadav ja ahvatlev kõigile, mitte ainult tehnikast juba niigi huvituvatele noortele. Kuna võistkonnas on vaja nii tehnilisi kui ka loomingulisi töötajaid ning häid suhtlejaid, leiavad sobiva koha ka noored, kes algul end tehnikainimeseks ei pea. Sealhulgas neiud, kes avastavad oma huvi tehnika vastu ja näevad, mis rollid neile sobida võiksid. Noored mõistavad, et eduks on vaja inseneri, PR-töötaja, disaineri, projektijuhi ja raamatupidaja koostööd, kusjuures kõik nad on olulised.

Kaasaegne noor soovib ja peabki saama kogeda õppides reaalset elu ning omandada oskusi, mis toetavad tema enesekindlust, teadlikku õpiteed ja siirdumist tööturule. Mitmetasandilised robootikavõistlused üldharidus- ja kutsekoolis on investeering robootika- ja inseneeriaharidusse ning kogu ühiskonna tehnoloogilisse konkurentsivõimesse.