Tartu ülikooli eetikakeskuse töörühmal on TI-hüppe sihtasutuse tellimusel valminud sõltumatu analüüs TI-hüppe haridusprogrammi ja tehisarupõhise õpirakendusega seotud riskidest. Analüüsis kirjeldatakse tehisaru hariduses kasutamisega seotud riske ning antakse hinnang sellele, kuidas saavad TI-hüpe, riik, koolid, teadusasutused ja tehnoloogiapakkujad neid vähendada.

Analüüsis käsitletud 12 riski jagunevad hariduslikeks, ühiskondlikeks ning tehnoloogia- ja juhtimisriskideks. Need puudutavad muu hulgas õppimise eesmärke ja hindamise usaldusväärsust, õpetaja rolli, eesti keele ja kultuuri kestlikkust, andmekaitset ning tehnoloogiliste lahenduste töökindlust ja jätkusuutlikkust.

Analüüsi keskne järeldus on, et tehisaru võib Eesti haridust tugevdada üksnes siis, kui tehnoloogia kasutamist suunavad hariduse eesmärgid, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb regulaarselt hinnata nii riskide maandamist kui ka programmi tegelikku mõju õppimisele, õpetajate tööle, hariduslikule võrdsusele ning eesti keelele ja kultuurile.

Hariduslikud riskid puudutavad muu hulgas võimalust, et tehisaru kasutamine võib kahjustada akadeemilist ausust, hindamise usaldusväärsust ja/või õpetaja juhtrolli.

Ühiskondlikud riskid seostuvad eesti keele ja kultuuri, tehisaru vahendatavate väärtuste ning inimliku suhtlusega. Välismaal valminud  keelemudelid ei pruugi piisavalt arvestada Eesti õppekava, eestikeelset õppevara ega kohalikku kultuurikonteksti.

Tehnoloogia- ja juhtimisriskid hõlmavad muu hulgas võimalikke andmelekkeid, kulude kasvu, teenusekatkestusi ja sõltuvust välistest teenuseosutajatest.

Mitme kirjeldatud riski vähendamisega TI-hüppe sihtasutus juba tegeleb. Õpirakenduse pedagoogilised põhimõtted on välja töötatud koos Eesti haridusteadlastega ning rakendus on mõeldud toetama õpetaja tööd. Õpetajatele pakutakse koolitusi, ainepõhiseid õppematerjale ja koolisiseste õpikogukondade tuge. Koos eesti keele instituudiga hinnatakse keelemudelite vastavust eesti keele- ja kultuuriruumile.

TI-Hüppe juhi Ivo Visaku sõnul on eesmärk anda õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele teadmised, mis aitavad teha tehisaru kasutamisel teadlikke valikuid, sealhulgas otsustada, millal seda mitte kasutada.

Riskianalüüsi on koostanud Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, eetikakeskuse tehisintellekti eetika spetsialist Katrin Laas-Mikko, AS-i Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ja vanemteadur Liina Kamm, Euroopa Komisjoni tehisintellekti büroo õigus- ja poliitikanõunik Henrik Trasberg ning Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.

Riskianalüüsi ja selle peamiste soovitustega saab tutvuda TI-hüppe veebilehel.