• Tehisaruga saab luua harjutusi, otsida materjalist vastuolusid, programmeerida enesekontrolle. Sel viisil loodud õpikud vajavad aga õpetajate, aineekspertide, keeletoimetajate ja õppijate hinnangut. Kollektiivse tagasiside abil saab asja paremaks muuta.

Alanud on uus õppeaasta. Lapsed, lapsevanemad ja elukestvas õppes osalejad peavad meelde tuletama varem õpitut ja õppima uut. Kus on meie kooliprogrammi sisu, mida kõik saaks vabalt iseseisvalt tudeerida?

Tehisaru oskab vastata konkreetsetele küsimustele, õpe on personaalne. Õppija saab küsida lisaseletusi, paluda lihtsamat näidet, lasta oma teadmisi kontrollida või arutada, miks tema lahendus ei tööta. Tehisaru võib juhendada ka lahenduskäiku sammhaaval. Üksnes vestlus tehisaruga ei taga siiski, et kõiki vajalikke teemasid käsitletaks õiges järjekorras. Samuti pole kõigil ligipääsu võimekatele hästi seadistatud tehisarumudelitele.

“Raske on leida kõigile avatud, terviklikku, vabalt kohandatavat ja pidevalt uuendatavat õpikulaadset sisu.

Õppekava ja õpik aitavad näha tervikut: mida õppida, millises järjekorras ja millistele varasematele teadmistele toetudes. Tehisaru ajastul ei kao vajadus tervikliku õppematerjali järele. Endiselt on vaja mõtestatud õpiteed ja usaldusväärset alusmaterjali.

Materjali on, kuid see on kõikjal laiali

Koolid ja õpetajad saavad valida eri õpikute, töölehtede, veebikeskkondade, videote ning ülesandekogude vahel. Eestis leidub selleks ka häid paber- ja digiõpikuid. Tasuta õppematerjale leidub E-koolikotis ning harjutusi ja diagnostilisi teste EIS-is. Kasutusel on tasulised digiplatvormid.

Need materjalid paiknevad mitmes keskkonnas laiali, tihti ligipääsuõiguste ja maksumüüri taga. Raske on leida kõigile avatud, terviklikult järjestatud, vabalt kohandatavat ja pidevalt uuendatavat õpikulaadset sisu, mida saaksid samast lähtekohast kasutada õpilane, õpetaja, lapsevanem ja iseseisev õppija.

Kooliõpilasele tagab õppematerjalid kool. Lapsevanemal ei pruugi aga kodus olla käepärast sama õpikut või digikeskkonda, mida laps tunnis kasutab. Ka koolimatemaatikat korrata sooviv üliõpilane või täiskasvanud õppija ei tea alati, kust leida kogu koolitee ulatuses järjestatud materjali. Valikute rohkus on väärtus, kuid avalikuks kasutamiseks kohandatud tervik aitaks valikutes orienteeruda.

“Ainult tehisaruga õppides võib tulemus jääda ebaühtlaseks, eriti kui ei tea, mida küsida.

Kvaliteetse õppematerjali loomine ongi traditsiooniliselt aeganõudev ja kulukas. Vaja on aineautoreid, toimetajaid, kujundajaid, illustratsioone, ülesannete kontrollimist, tehnilist teostust ning materjali hilisemat ajakohastamist. Tehisaru ei kaota neid ülesandeid, kuid võib oluliselt vähendada esimese versiooni koostamise ja edasiarendamise töömahtu.

Esmalt Linuxi kiirõpik, seejärel kogu koolimatemaatika

Eks meil kõigil ole kahtlusi, kas tehisaru eesti keele oskus on ikka perfektne ning vestluse sisu kvaliteetne. Kevadel katsetasin tehisaru abil eestikeelse Linuxi käsurea kiirõpiku loomist. Ingliskeelseid juhendeid, spetsifikatsioone ja näiteid on selles valdkonnas palju, kuid ühtset eestikeelset sissejuhatavat materjali oli raske leida.

Katse eesmärk oli selgitada, kas tehisaru abil on võimalik inimtööga koostada praktilise väärtusega eestikeelne õppematerjal. Esimene versioon ei olnud veatu ega lõplik. Spetsialistide tagasiside aitas leida ebatäpsusi, parandada sõnastust ja täiendada puuduvaid selgitusi. Katse näitas, et kriitilise suunamise, kontrollimise ja ühise läbivaatamise abil on võimalik jõuda kasutatava tulemuseni.

Sellest julgustatuna küsin, kas samal viisil saaks süsteemselt käsitleda Eesti kooliprogrammi toetavate õppematerjalide loomist. Kas on võimalik võtta ette üks tervik, näiteks koolimatemaatika kõik põhiteemad algklassidest gümnaasiumi lõpuni? Matemaatika on andestamatu – see kas on korrektne või ei ole. Kuid tehisaru on kiiresti omandanud just matemaatikaga seotud võimekusi, mis on seotud nii materjali rohkuse kui ka loogiliste arutluskäikudega, mida tehisaru järjest paremini valdab. 

“Tehisaru abil saab kiiresti toota palju veenvana näivat, kuid võimalik et vigast või halvasti järjestatud sisu. Oluline on, kuidas seda kontrollitakse.

Ühe konkreetse näitega, kas tehisaru on selleks ikka suutlik, saab tutvuda aadressil mapik.ee. Mapikus on klasside kaupa järjestatud lühikesed õppematerjalid, matemaatika kiirreferents, põhjalikum kordamisreferents, tüüpvigade ülevaated, joonised, harjutused ja mängud. Sisu saab vaadata õpilase, õpetaja või lapsevanema vaatenurgast. See kõik on tehisaru abil loodud. 

Muidugi ei ole see ametlikult retsenseeritud ega valmis õpik, võib-olla see isegi ei sobi materjali esimeseks käsitluseks nii, nagu õpikud seda teevad. Kuid sellisena on see siiski avalik katseversioon: töötav näide sellest, mida praeguste vahenditega on võimalik koos tehisaruga eesti keeles luua. Ideaaljuhul tuleks panna spetsialistid seda hoolikalt toimetama ja kontrollima ning töörühmad võiksid arendada keskkonda edasi AI abil. Tuleks otsida kiiruse, terviklikkuse, kvaliteedi ja hinna tasakaalu. 

Milleks õpikud, kui sama saab tehisarult küsida?

Ainult tehisaruga õppides võib tulemus jääda ebaühtlaseks, eriti kui ei tea, mida küsida. Eri mudelid võivad sama küsimust seletada erinevalt, jätta mõne olulise eelduse märkamata või anda veenvalt sõnastatud, kuid vigase vastuse. Samuti peab õppija ise teadma, mida küsida ja milline teema järgmisena ette võtta.

Õppekava on üldjuhul teemade loetelu ilma sisulise käsitluseta. Teemasid päriselt kirjeldav alusmaterjal loob pidepunkti, mis peaks olema õppekava taga. Kui teemade järjestus, põhimõisted ja oodatavad õpitulemused on nähtavalt kirjas, saab nende kõrvale luua erinevaid käsitlusi: lühikese referentsi, rahuliku sissejuhatuse, tugevama õppija raja, õpetaja metoodilise vaate, toetada lapsevanemaid ning teisi iseõppureid.

“Meie väikese riigi eestikeelne õppesisu peaks olema kõigile vabalt kasutatav.

Tehisaru saab aidata koostada teemadega seotud näiteid, genereerida harjutuste variante, programmeerida interaktiivseid enesekontrolle ja otsida materjalist vastuolusid. See ei tähenda, et kõik seletused oleks kohe arusaadavad ja eakohased. Need vajavad jätkuvalt õpetajate, aineekspertide, keeletoimetajate ja õppijate hinnangut.

Kasutame tehisaru, et kiiremini edasi liikuda

Tehisaru abil saab kiiresti toota palju veenvana näivat, kuid võimalik et vigast või halvasti järjestatud sisu. Keskne küsimus ei ole, kas materjali saab genereerida. Saab. Oluline on, kuidas seda kontrollitakse, tehakse eri versioone, parandatakse ja päris õppijatega katsetatakse.

Firmade töö optimeerimiseks on oluline ettevõtte aju – millised on ühised eesmärgid, väärtused, alusteadmised ärist, klientidest ja konkurentidest. Samamoodi saab luua õppesisu – hoida õppekava ühtset terminibaasi, teemade klassidesse paigutamise alust, eelduste infot, automaatseid struktuuri ja tehnilisi kontrolle.

“Matemaatika on andestamatu – see kas on korrektne või ei ole. Kuid tehisaru on kiiresti omandanud just matemaatikaga seotud võimekusi.

Meie väikese riigi eestikeelne õppesisu peaks olema kõigile vabalt kasutatav. Avatus võimaldab sisu ka kritiseerida, võrrelda ja parandada. Usaldus tekib järjepideva kontrollimise, selge vastutuse ja paranduste kaudu. Tulevikus peaks ilmselt kõigi ainete jaoks tekkima töörühmad, kes kollektiivselt avatud õppesisu kiiremini ja süstemaatiliselt toodaks ja ülal peaks. Sellele saab ehitada peale juba järgmisi pealiskihte – ülesandekogusid, mänge, eri raskusastmega õpikuid, tunnikontrolle jne.