Põhimõtte Koda avaldas haridustegelase, õpetaja ja õppejuhi Jonas Nahkori mõttepaberi „Parim kool Eesti lapsele? Õpilane ja õpetaja haridusuuenduse pingeväljas“, mis analüüsib Eesti koolile esitatavate järjest uute ootuste ja haridusreformide mõju ning küsib, mida tuleks koolis muuta ja mida teadlikult säilitada.
Nahkori hinnangul esitatakse koolile rohkem ühiskondlikke tellimusi, kui kool ja õpetajad suudavad korraga täita. Samuti pole paljud tänapäeval uuenduslikena käsitletavad ideed – õppijakesksus, projektõpe, õpilase suurem autonoomia ja õpetaja roll juhendajana – haridusloos sugugi uued. Mõttepaber hoiatab reformimise eest pelgalt „ajaga kaasas käimise“ nimel ning rõhutab vajadust hinnata muutuste tegelikku mõju.
„Eestis on tugev soov olla uuenduslik ja käia ajaga kaasas ning see on olnud meie arengu üks vedureid. Hariduses tuleb aga arvestada ka moekuspüüdluse hinnaga. Kui reforme on korraga liiga palju, nende rakendamine jääb pooleli ja eelmise muutuse mõju pole järgmise alguseks veel hinnatud, kandub selle hind lõpuks õpetaja ja õpilase igapäevaellu,“ ütles Põhimõtte Koja eestvedaja Leif Kalev.
Mõttepaberi teine keskne teema on õpetaja ja õpilase suhe. Nahkor leiab, et õppijakesksuse ja autonoomia arendamisel tuleb säilitada õpetaja roll täiskasvanu, juhi ja kasvatajana. Õpetaja positiivne autoriteet ning usalduslik suhe õpilasega loovad eelduse nii õppimiseks kui ka turvaliseks koolikeskkonnaks.
Nahkor peab Eesti hariduse tugevuseks koolide ja õpetajate suurt otsustusvabadust, mis võimaldab ühiskonnast tulevaid ootusi professionaalselt hinnata ja kohandada. Samuti rõhutab ta õpetajate töökoormuse vähendamise ning haridusreformide selgete eesmärkide ja mõõdetava mõju tähtsust.
Jonas Nahkor on õpetaja ja õppejuht ning Vabariigi Presidendi 2019. aasta noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia laureaat. Mõttepaber valmis Põhimõtte Koja tellimusel.
Mõttepaberi leiab siit.





Lisa kommentaar