Konverents „Ruumist kohaks: kogemus, mälu ja võim muuseumis”
Kas muuseum saab olla neutraalne? Iga otsus selle kohta, mida koguda, näidata ja milliseid lugusid jutustada, kujundab meie arusaama minevikust ja olevikust. Kelle hääl pääseb muuseumis esile, kes tunneb seal kuuluvust ja kellele jääb see võõraks? Nende küsimuste üle arutlevad muuseumitöötajad, teadlased ja kultuurivaldkonna eksperdid 28. ja 29. septembril ERMis toimuval konverentsil „Ruumist kohaks: kogemus, mälu ja võim muuseumis”.
„Muuseum ei ole kunagi lihtsalt hoone või esemete hoidmise koht. Valides, mida koguda, eksponeerida ja milliseid lugusid jutustada, kujundab muuseum paratamatult ka ühiskonna mälu. Seetõttu peame julgema küsida, kelle väärtused ja vaatenurgad muuseumiruumis domineerivad ning kes tunneb end seal kõnetatuna,” ütles Eesti muuseumiühingu juhatuse esimees Merily Marienhagen.
Konverents keskendub sellele, kuidas füüsilisest või institutsionaalsest ruumist kujuneb inimeste jaoks tähenduslik koht. Muuseum võib pakkuda kuuluvustunnet, kuid tekitada ka võõristust. Hästi kujundatud ja sisukas muuseum ei pruugi olla automaatselt kõigi inimeste muuseum.
ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatuse esimehe Mariann Raisma sõnul on muuseumide võimu üle arutlemine eriti oluline ajal, mil ajaloo tõlgendamisest on saanud üha teravam poliitiline küsimus.
Rahvusvahelise vaate toob konverentsile Poola mälu-uurija ja Krakówi Jagiełło ülikooli abiprofessor Maria Kobielska ja Cardiffi ülikoooli kaasprofessor Jenny Kidd. Maria Kobielska käsitleb Poola muuseumibuumi ning näitab, kuidas muuseumid saavad poliitilise surve ja populismi tingimustes säilitada oma sisulise terviklikkuse. Jenny Kidd vaatleb digipärandi järelelu ning küsib, mis juhtub siis, kui arhiivid muutuvad interaktiivseks, ajalugu rekonstrueeritakse arvutuslike meetoditega ja tehisaru hakkab minevikku uuel viisil esitama. Milline vastutus lasub muuseumidel nende tulevike eest, mida nad mineviku põhjal loovad?
Kahe päeva jooksul arutatakse muu hulgas:
- kuidas on muuseumireformid muutnud muuseumide võimu ja sisulisi valikuid,
- kelle ruum muuseum tegelikult on,
- kuidas mõjutavad tehisaru ja digiteerimine meie suhet kultuuripärandiga,
- kas 21. sajandil ehitatud muuseumihooned on täitnud neile pandud lootused,
- kuidas mõjutavad muuseumid linnaruumi, turismi, ettevõtlust ja piirkondlikku identiteeti.
Eesti muuseumiarhitektuuri arengut analüüsib akadeemik ja arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, muuseumist kui ajas kestvast ja tähendusi kandvast kohast kõneleb esseist ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Aruteludes osalevad teiste seas Merike Lang, Rein Lang, Kai Lobjakas, Kirsti Jõesalu, Pille Runnel, Vahur Puik, Siiri Valner ja Agnes Aljas.
Programm on kättesaadav siit.