- Eestlased paistavad Euroopas silma vähese huvi poolest kliimamuutuste vastu. Õpetajad üritavad teemat käsitleda oma tundides eluliselt ja huvitavalt.
Eurobaromeetri mullune küsitlus SP565 näitas, et Euroopa Liidu riikidest ollakse Eestis kõige vähem mures kliimamuutuste pärast.
Kui tõsine probleem on teie meelest praegusel hetkel kliimamuutused?
Mulluse Eurobaromeetri küsitluse järgi pidas vaid 60% Eesti elanikest kliimamuutusi suureks või väga suureks probleemiks, millega olime Euroopa Liidus viimasel kohal. Noorte keskkonnateadlikkuse uuringud on aga näidanud, et õpilaste hoiakud ei erine kuigivõrd elanikkonna keskmisest.
Kliimamuutuste õpetamisele pühendas Eesti Haridusteaduste Ajakiri 2024. aastal erinumbri. Selles soovitatakse senisest rohkem tähelepanu pöörata teema eetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide väljatoomisele ning seoste loomisele igapäevaeluga. Tähelepanu juhitakse aga sellelegi, et ka kliimamuutusi käsitlevate õpetajate enda teadmistes leidub lünki.
“Mida ma ikka õpetan, maailm laseb samas vaimus edasi.
Gümnaasiumi loodusainete õpetajate hoiakuid uuris Kreete-Lisette Oselin oma tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös. Tema küsitletud 25 pedagoogist tundis enamik end kliimamuutusi käsitledes pigem enesekindlalt. Õpetamist takistavatest asjaoludest mainiti enim ajanappust, teema keerukust ning õppematerjalide puudust.
Mitmekesised vahendid
Suur probleem on ka kliimauuringute interdistsiplinaarsus. Konkreetse aine õpetajad võivad seetõttu hästi tunda kliimamuutuste mõningaid aspekte, ent jääda hätta teistega. Teema tuleb jutuks näiteks ühiskonnaõpetuses, keemias, bioloogias ja füüsikas, kõige enam aga geograafias. Seetõttu pöördusime kommentaaride saamiseks just geograafiaõpetajate poole.
Kõik vastanud nentisid, et nende tundides on kliimamuutuste teema tähtsal kohal, sest see puudutab tulevikus kõiki inimesi igal pool maailmas. Oluliste rõhuasetustena mainiti mõju loodusele, inimeste tervisele ja elukeskkonnale, rändele ning majandusele.
Abivahendite puuduse üle meie usutletud õpetajad ei kurtnud. Haapsalus asuva Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetaja Imbi Raudkivi kasutab palju omaenda reisidel tehtud fotosid, Mondo filme ja NASA materjale. Samuti suunab ta õpilasi otsima ja analüüsima kliimamuutustega seotud uudiseid ning leidma elulisi näiteid.
Kanepi gümnaasiumi õpetaja Mirjam Nurmla kasutab lisaks õpikule „Kliimamuutuste ABC“ materjale: „Seal on huvitavad tunnid, mis panevad õpilasi mõtlema teisest vaatenurgast.“ Ka on ta osa võtnud mitmest teemakohasest koolitusest, mis on inspireerinud tundides korraldama rühmaarutelusid ja rollimänge.
“Sageli tuleb üllatusena, kui palju mingi tegevuse tagajärjel süsinikdioksiidi õhku paiskub.
Marek Karm Kohtla-Järve gümnaasiumist laseb õpilastel vaadata lõike ERR-i saatest „Osoon“, mis on tema sõnul neile hästi jälgitavad. Tänavu tahab ta varasemast rohkem kasutada materjale Kliimatarkuste kodulehelt, mida huvilistele eriti soojalt soovitab. Aega on paraku napilt, mistõttu ei jõua näidata ingliskeelseid videoid ega professor Piia Posti teaduste akadeemias peetud seminari. Ent õpilastele annab ta pika loetelu materjalidest, millega huvi korral ise tutvuda.
Eriti palju lisamaterjale oskab soovitada Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri, kes on neid leidnud Maailmakooli, kliimaministeeriumi ning keskkonnahariduse konverentside kodulehelt. National Geographicu lühifilmidest leiab pikaajalisi andmeid, graafikuid ja muud usaldusväärset infot. Kiitust pälvib ka Kliimakooli kaardimäng: „Sageli tuleb õpilastele üllatusena, kui palju mingi tegevuse tagajärjel süsinikdioksiidi õhku paiskub.“
Abiks on tema sõnul seegi, et Treffneri gümnaasiumis saab valida globaliseeruva maailma kursuse, mille kohta leiab lisateavet maailmakooli kodulehelt. Samuti võiks Seevri meelest kasu olla geograafia- ja võõrkeeleõpetajate koostööst.
Hoiakuid on mitmesuguseid
Kuidas koolinoored kliimamuutuste teemasse suhtuvad? Õpetajate kogemused siin mõnevõrra erinevad. Veerand Oselini magistritöö küsimustikule vastanud õpetajaist väitis, et nende motivatsiooni vähendab õpilaste ükskõiksus. Üks neist väljendas oma tundeid järgnevalt: „Kui aus olla, siis on selline tunne küll, et mida ma ikka õpetan, maailm laseb muudkui samas vaimus edasi. Ning varsti ei olegi vaja enam õpetada, sest kliimamuutustest tulenevate probleemide (olgu selleks sõjad vm) tõttu õppetööd ei toimugi.“
Ka Mirjam Nurmla leiab, et pigem jäävad kliimamuutused õpilastele kaugeks, sest nad ei taju veel neid oma nahal. Õpetajad võivad küll rääkida, et vanasti oli lund rohkem ja talved külmemad, kuid noortel endal selline otsene võrdlusmoment puudub. Kliimamuutusi ei eitata, ent ka erilist muret nende pärast silma ei hakka, kliimaärevusest rääkimata. Leidub siiski õpilasi, kes tunnevad looduse ja keskkonnateemade vastu huvi, nemad on teinud ka teemakohaseid loov- ja uurimistöid. Teadlikumad on Nurmla tähelepanekute järgi noored, kelle kodus kliimamuutused jutuks tulevad. Imbi Raudkivi kogemused on mõneti sarnased: „Noortega on nii ja naa. Ükskõikseks teema neid ei jäta, aga esiplaanil nende huvide seas ka ei ole. Nad on teadlikud, aga otse muretsemist ei märka.“
“Kõik ei jää kohe meelde, aga olulisemgi on muuta hoiakuid ja suhtumist.
Marek Karm hindab, et vähemalt pooled noortest ei suuda kooliajal kliimamuutuste tõsidust mõista. See ei tähenda siiski, et tuleks meelt heita: „Kõik kohe ja korraga koolitunnis meelde ei jää, aga muuta saab õpilaste hoiakuid ja suhtumist, mis on olulisemgi veel.“ Karm seob kliimamuutusi eluliste teemadega, nagu linnaplaneerimine, popkultuur ja psühholoogia. Tema eesmärk on laiendada noorte silmaringi, et nad hilisemas elus oleksid võimelised teemas orienteeruma ja allikatesse kriitiliselt suhtuma. Ühtlasi innustab ta õpilasi leidma viise oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja püüab selles ka ise eeskuju näidata.
Seevastu Ülle Seevri hinnangul tunnevad noored kliimamuutuste käsitlemise vastu huvi küll, kui see seostub igapäevaeluga ning maailmas ja Eestis aset leidvate sündmustega: „Õpilasi kõnetavad rohkem kuumalained, lumevaesed talved, üleujutused, metsatulekahjud, liustike sulamine ning küsimused selle kohta, milline võib olla nende enda tulevik muutuvas kliimas.“ Huvi suurendab võimaluste andmine ise uurida ja järeldusi teha, näiteks ilmaandmete, kaartide ja graafikute analüüsimise abil. Samuti meeldib noortele arutleda kliimaprobleemide lahendamise võimaluste üle.
Noorte pilguga
Keskkonnaaktivistist noor, TÜ juuratudeng Robert Pappel kinnitab, et kuigi loodusained olid koolis tema lemmikute seas ning ka õpetajad enamasti võrratud, ei tundnud ta ise gümnasistina veel kliimamuutuste teema vastu erilist huvi. Ükskõiksust märkas Pappel ka oma kaasõpilaste seas ning hiljem liikumise Fridays for Future esindajana koolides külalistunde andes. Pappel seletab seda asjaoluga, et kliimaküsimused on interdistsiplinaarsed, keerulised ja kohati äraleierdatud, ühiskonnas on palju kliimaskeptikuid ning meedias on teemast vähe juttu.
“Oluline on viia kokku loomingulisus ja kriitiline mõtlemine.
Noortes huvi tekitamiseks tasub tema arvates neile soovitada teemaga seotud kooliväliseid tegevusi. Pappeli enda jaoks osutus oluliseks osalemine rahvusvahelisel kliimaolümpiaadil. Ta kiidab väga selle ürituse kodulehte: „Suutsin selle abil praktiliselt nädalaga endale kogu valdkonna ülevaatlikult selgeks teha. Seega soovitan neid materjale väga õpetajatele.“ Samuti hindab Pappel oma bioloogiaõpetaja soovitust võtta osa Laelatu akadeemiast, kust kasvas välja tema huvi keskkonnaõiguse vastu.
Ka TLÜ riigiteaduste üliõpilane Linda Lees kinnitab, et just õpetajate ärgitamine äratas temas huvi kliimaküsimuste vastu. 2019. aastal, kui Lees käis 9. klassis, rääkis muusikaõpetaja õpilastele Toompeal toimunud kliimastreigi meeleavaldusest: „See ei mõjunud kaugeltki õpilastele ideoloogia pähemäärimisena, vaid lihtsalt nende ühiskonnas toimuvaga kurssiviimisena.“ Gümnaasiumiajal jälle soovitas bioloogiaõpetaja võtta osa ühest kliimamuutuste alasest seminarist, põhjendades, et seal on juttu asjadest, mis neid tulevikus tugevalt mõjutama hakkavad.
„Õpetajad peaksidki õpilasi informeerima noortele suunatud asjadest,“ leiab ta. Lisaks tasub tundides näidata senisest rohkem teemakohaseid dokumentaalfilme, korraldada interaktiivseid mänge, kutsuda esinema eksperte ja viia õpilasi sagedamini loodusesse. „Oluline on viia kokku loomingulisus ja kriitiline mõtlemine,“ usub Lees.
Võtmeroll on õpetajal
- Mida tuleks kliimamuutuste käsitlemisel üldhariduskoolis silmas pidada?
Kristel Uiboupin, TÜ teaduskooli direktor
„Viimane põhjalik ülevaade sellest, kuidas käsitletakse kliimamuutustega seotud teemasid koolis, valmis projektis „ Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ (2022–2024). Selle strateegiadokumendis on muu hulgas välja toodud, et kliimamuutuste haridus ei ole meie õppekavasse lõimitud ning esineb harva väljaspool loodusaineid. See takistab õpilastel tervikliku arusaama kujunemist kliimamuutustest ja nende mõjudest. Veelgi vähem teatakse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise võimalustest. Praeguseni ei ole olukord õppekavas kuidagi muutunud, samuti on võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud õpetajate süsteemsele ja järjepidevale koolitamisele ning õppevara arendamisele. Ka õpilaste teavitamiseks on eelkõige oluline koolitada õpetajaid. Võtmesõna on järjepidevus, mitte projektipõhisus.
Millised peaksid olema rõhuasetused? Oluline on pöörata tähelepanu juba muutunud kliimale ning sellega kaasnevatele mõjudele, käsitledes teemat nii loodusteaduslikult kui sotsiaalsete mõjurite kaudu. Muutunud kliimas on muutunud ka ilm. Aina enam puutume kokku kuumalainetega. Kuidas on mõistlik sel puhul käituda? Millisest hetkest hakkab see mõjutama minu tervist, aga millisel hetkel mõjutab see minu vanaema või vanaisa oma? Kas me teame seda? Lisandub ekstreemseid ilmasündmusi, näiteks intensiivseid sadusid, mis tekitavad suuri üleujutusi, nagu hiljuti Pärnus. Kas minu kodu asub piirkonnas, mida selline sadu võib tugevasti mõjutada? Kui ma olen sellisel päeval koolis, siis kas ja kuidas ma koju saan? Ja nii edasi.
Kui oleme nendel teemadel rääkinud ja oskame olla valmis, on meil selliste olukordadega lihtsam toime tulla. Seda nimetatakse kohanemiseks. Lisaks on siiski jätkuvalt oluline rääkida ka leevendustegevustest ning selgitada õpilastele, mis ikkagi kliimamuutusi põhjustab ja milline on inimese roll selles. Teadmiste ja oskuste kõrval on olulised väärtused ja hoiakud ning valmisolek tegutseda, seda nii leevendamis- kui kohanemistegevustes.
2025. aasta noorte keskkonnateadlikkuse uuringus pidas juba pea kolmveerand noortest kliimamuutuste peamiseks põhjuseks inimtegevust, mis pole ju sugugi paha. Küll aga teeb murelikuks, et võrreldes 2023. aasta uuringuga teavad noored kliimamuutuste tagajärgedest pigem vähem. Huvitav on, et umbes kolmandik noortest oskab teiste leevendamistegevuste seas välja tuua tehisaru kasutamise piiramise, mille kasutamine on seotud väga suure energiakuluga.
Kliimamuutustega seotud loodus- ja sotsiaalteaduslikke teadmisi tuleb pidevalt juurde, sealhulgas Eesti kohta. Et hästi õpetada, peavad õpetajad ja ka teised noori juhendavad inimesed neist ise teadlikud olema. See aitab õpetajal klassiruumis juhtida vastuolulisi diskussioone enesekindlalt ja oskuslikult.“
Aineõpetajatel soovitab Uiboupin tutvuda veebilehtedega kliimatarkused.ut.ee ja kliima.ut.ee.
Lisa kommentaar