• Inglismaa on rahvusvahelises võrdluses tugev, kuid omaenda varasema tasemega võrreldes pole areng olnud kuigi muljetavaldav. Kõrge koht tabelis ja õpilaste tegelik areng on kaks eri asja.
• Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa maadlevad igaüks oma tõsiste probleemidega.

OECD haridusdirektor Andreas Schleicher tõdes värskeid PISA tulemusi tutvustades, et arenenud riikides on õpilaste tulemused viimase kümnendi jooksul langenud. Kas Ühendkuningriik on erand? Alustame Inglismaast, kus pilt on kõige säravam.

Inglismaa: kõrge koht ja petlik fassaad

Inglismaa numbrid näevad tõesti head välja. Noored on lugemises 9., matemaatikas 10. ja loodusteadustes 8. kohal. Paberil lubab see teha üsna lihtsa järelduse: Inglismaa koolisüsteem toimib.

Ka valitsus on kiirustanud neid tulemusi seostama varasemate aastate rangete reformide, traditsioonilise õpetamise ja range korraga koolides. Kuid lähemalt vaadates muutub lugu keerulisemaks.

Inglismaa kõrge koht tabelis ei tulene sellest, et õpilased oleksid matemaatikas või lugemises varasemast paremini hakkama saanud. Vastupidi. Matemaatika keskmine tulemus langes 2018. aasta 504 punktilt 492-le ning lugemises 505-lt 496-le. Mõlemad tulemused on endiselt OECD keskmisest kõrgemad, kuid muutuse suund on oluline. Inglismaa ei parandanud oma tulemust, vaid suutis säilitada suhteliselt tugeva positsiooni ajal, mil paljudes teistes riikides halvenesid tulemused veelgi järsemalt.

“Inglismaa ei parandanud oma tulemust, vaid suutis säilitada suhteliselt tugeva positsiooni ajal, mil paljudes teistes riikides langesid tulemused veelgi järsemalt.

See muudab ka valitsuse lihtsa eduloo ebamugavamaks. PISA ei näita Inglismaad läbikukkunud süsteemina. Riik on rahvusvahelises võrdluses endiselt tugev. Kuid PISA ei näita ka süsteemi, mis oleks viimase kümnendi jooksul järjekindlalt arenenud. Kõrge tabelikoht ja õpilaste tegelik areng on kaks eri asja.

Loodusteadustes on pilt veidi parem, kuid ka siin on viimase kümnendi lugu pigem kõikumine kui selge areng. 2015. aastal sai Inglismaa 512 punkti, 2018. aastaks langes tulemus 507-ni ja 2022. aastal veel 503-ni. 2025. aastaks paranes tulemus 516 punktini (samale tasemele, kus oldi aastal 2012).

Seega on kümne aastaga lisandunud vaid neli punkti. Pärast langust on küll hästi taastutud, kuid pikaajalises vaates ei ole Inglismaa loodusteadustes kuigi palju edasi liikunud.

Kõigis kolmes valdkonnas kordub seega sama muster: Inglismaa on rahvusvahelises võrdluses tugev, kuid omaenda varasema tasemega võrreldes pole areng olnud kuigi muljetavaldav.

Nüüd on küsimus selles, mida valitsus selle teadmisega peale hakkab. Inglismaa hariduspoliitika järgmine etapp keskendub muu hulgas õppekava ja hindamise muutmisele, õpetajate arvu suurendamisele ning ebasoodsa taustaga laste toetamisele.  

Need on suured lubadused. Kuid PISA põhjal jääb õhku küsimus, kas järgmised reformid suudavad parandada mitte ainult Inglismaa kohta rahvusvahelises tabelis, vaid ka õpilaste tulemusi?

Šotimaa: progressiivse mudeli piirid

Šotimaal on pilt märksa tagasihoidlikum. PISA edetabelis oldi lugemises 19., matemaatikas 20. ja loodusteadustes 12. kohal. Kuidas on sellise tulemuseni jõutud?

Rändame tagasi 2010. aastasse, mil Šotimaal võeti kasutusele ambitsioonikas „tipptaseme õppekava“. Mõte oli toona selge: vähem faktide tuupimist, rohkem laiapõhjalisi oskusi, iseseisvat mõtlemist ja kriitilist arutelu. Viisteist aastat hiljem on põhjust küsida, mida see reform kaasa tõi. PISA numbrid ei anna sellele küsimusele ühest vastust, kuid näitavad, kuhu Šotimaa õpilased jõudnud on. 15-aastaste matemaatikaoskused jäävad rahvusvahelises võrdluses umbes pooleteise kooliaasta jagu maha, loodusteadustes on vahe ligikaudu aasta ning lugemises umbes kaheksa kuud.

Edinburghi ülikooli haridussotsioloog Lindsay Paterson ei keeruta. Tema hinnangul on tulemuste languse üks põhjuseid see, et koolis on süstemaatiliste teadmiste õpetamise asemel hakatud üha enam rõhuma pehmetele oskustele ja õpilaste emotsionaalsele heaolule. Matemaatikas ja loodusteadustes ei piisa tema sõnul aga headest õpioskustest, vaja on tugevat teadmiste baasi.

“Õpilased loevad pealiskaudsemalt ning lugemisest on saanud vahend vajaliku info ülesleidmiseks, mitte pikemate ja keerukamate tekstide mõistmiseks.

Sama mure puudutab tema hinnangul lugemist. Õpilased loevad pealiskaudselt ning lugemisest on saanud vahend vajaliku info ülesleidmiseks, mitte pikemate ja keerukamate tekstide mõistmiseks.

See on üks võimalik seletus, kuid liiga lihtne oleks panna Šotimaa allakäik üksnes pehmete oskuste või moodsate haridusteooriate süüks. Kui tulemused langevad nii järjekindlalt ja kõigis kolmes valdkonnas, tuleb vaadata ka seda, mis toimub klassiruumist kaugemal. Siin tuleb arvestada õpetajate puuduse, koolide ebavõrdsuse, õpilaste tausta ja sellega, kui hästi reformid koolidesse jõudnud on.

Majandusuuringute instituut IFS on toonud välja veel ühe vastuolu: kuigi haridusse kulutatav raha õpilase kohta on viimase kümnendi jooksul suurenenud, ei ole see tingimata jõudnud klassiruumi. Samal ajal on omavalitsused pidanud hõrendama nii õpetajate kui ka tugispetsialistide ridu. Nii on koolidel paberil rohkem raha, kuid õpetajaid ja tuge õpilastele vähem.

Olukorra muudab veel keerulisemaks sotsiaalne taust. Ligikaudu veerand Šotimaa lastest elab vaesuses ning pere majanduslik olukord mõjutab endiselt tugevalt seda, millised võimalused noorel hariduses avanevad.

Haridussekretär on lubanud Šotimaa viimaste aastakümnete suurimat haridusreformi, mis peaks koolidesse jõudma 2028. aastaks. Esimene fookus on matemaatikal. Aga siin jõuab lugu tagasi algusesse. Kui probleem ei ole ainult õppekavas, vaid ka õpetajate nappuses, kehvades tugisüsteemides ja sotsiaalsete erinevuste süvenemises, ei pruugi uus õppekava üksi midagi päästa. Küsimus ei ole enam selles, milline reform paberile kirja panna, vaid selles, kas süsteem suudab selle lõpuks klassiruumi viia.

Wales: õppekavast üksi ei piisa

Ka Walesi tulemused on nirud. Rahvusvahelises võrdluses jääb Wales lugemises umbes 25., matemaatikas 29. ja loodusteadustes 26. kohale.

Kõige murettekitavam on see, kui suur osa noortest ei ületa isegi OECD määratletud minimaalset pädevuslävendit. Matemaatikas jäi sellest 2025. aastal allapoole 36 ja lugemises 31 protsenti õpilastest. See ei tähenda, et neil puuduksid igasugused oskused. Küll aga on neil raske põhilisi teadmisi rakendada, lihtsaid järeldusi teha ja tuttavaid probleeme lahendada.

“Ligikaudu veerand Šotimaa lastest elab vaesuses ja pere majanduslik olukord mõjutab endiselt tugevalt seda, millised võimalused noorel hariduses avanevad.

See probleem ei ole tekkinud üleöö. Matemaatikas on Walesi tulemus langenud 2018. aasta 487 punktilt 456-le 2025. aastal. Lugemises ja loodusteadustes on langus olnud aeglasem, kuid ka seal pole Wales oma varasemat taset taastanud. Miks ei suuda Walesi haridussüsteem langust peatada?

Üks oluline muutus oli 2022. aastal järk-järgult rakendatud uus Curriculum for Wales, mis nihutas fookuse traditsiooniliselt aineõppelt rohkem oskustele, teadmiste rakendamisele ja õppija individuaalsele arengule. PISA tulemuste põhjal ei saa aga väita, et just see reform languse põhjustas, sest tulemused olid halvenenud juba enne selle rakendumist.

Seetõttu tuleb põhjuste otsimisel vaadata õppekavast kaugemale. Walesi haridust mõjutavad õpetajate nappus, koolide erinev võimekus, piiratud ressursid ja õpilaste ebavõrdne sotsiaalne taust. Kui õpetajaid ja tugipersonali napib, koolide võimekus on ebaühtlane ning õpilaste lähteolukord väga erinev, on keeruline tagada süsteemis õppekvaliteeti.

See aitab selgitada, miks ei ole Wales suutnud tulemuste langust peatada. Probleem ei seisne ainult selles, mida koolides õpetatakse, vaid kui ühtlaselt suudab kogu süsteem pakkuda tugevat õpet ja tuge kõigile õpilastele. PISA tulemused viitavad, et praegused reformid ei ole süsteemseid takistusi veel kõrvaldanud.

Põhja-Iirimaa: killustunud koolivõrgu koorem

Põhja-Iirimaa tulemused näivad esmapilgul üsna korralikud. 2025. aastal paiknesid Iirimaa 15-aastased rahvusvahelises võrdluses matemaatikas 19., lugemises 14. ja loodusteadustes 19. kohal.

Pikem suundumus teeb aga muret. Võrreldes 2015. aastaga on matemaatika- ja lugemistulemused statistiliselt oluliselt kehvemad. Matemaatikas on tulemus langenud 2015. aasta 493 punktilt 473-ni. Eriti selgelt väljendub muutus madalamal saavutustasemel: kui 2015. aastal jäi matemaatikas alla PISA teise taseme 19 protsenti õpilastest, siis 2025. aastal juba 30.

“Rahvusvahelises võrdluses jääb Wales lugemises 25., matemaatikas 29. ja loodusteadustes 26. kohale.

Loodusteadustes on pilt stabiilsem. 2025. aasta tulemus 492 punkti ei erine statistiliselt oluliselt varasemast tasemest. See teeb Põhja-Iirimaa loo huvitavaks: kõik ei ole korraga halvenenud, kuid matemaatika ja lugemise tulemuse langus on piisavalt suur, et rääkida pikaajalisest probleemist.

Osa vastusest peitub süsteemi ajaloolises ülesehituses. Katoliikliku ja protestantliku taustaga õpilased õpivad endiselt suuresti eraldi koolides. Nii tegutseb suhteliselt väikeses haridussüsteemis palju väikseid koole, mis võib muuta nii õpetajate leidmise kui ka vajaliku toe pakkumise keerulisemaks. Sellele lisandub tugev sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: ebasoodsa taustaga õpilased vajavad rohkem tuge, kuid just nende vajaduste kasv suurendab survet niigi piiratud ressurssidele. Põhja-Iirimaa PISA-lugu on seega vastuoluline. Edetabelis paistavad tulemused veel üsna korralikud, kuid nende taga peitub viimase kümnendi selge langustrend.

Illusioonide ja languste saareriik

Niisiis pole Ühendkuningriik mingi hariduse paradiisisaar, nagu võiksid viidata viimased PISA tulemused. Üleilmne õpitulemuste langus annab tunda ka siinsetes koolides. Kuigi Inglismaa on suutnud oma positsiooni hoida, maadlevad Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa igaüks oma sügavate probleemidega, olgu selleks siis põhioskuste nõrgenemine, süsteemi suutmatus reforme klassiruumis ellu rakendada või ajalooliselt killustunud koolivõrk.

Kui klassiruumi ei suudeta tagasi tuua tugevat ja süstemaatilist teadmiste õpetamist, piisavat tuge ning kindlat põhioskuste vundamenti, jäävad ka kõige ambitsioonikamad reformid paberile. Inglismaa hea positsioon ei ole seepärast mingi puutumatu kindlus. Ja ülejäänud kolm riiki on juba näidanud, kui kiiresti võib senine edu käest libiseda.