Hariduse aednike lõikuspidu

• Aasta õpetaja konkursile esitati tänavu ligi 1600 kandidaati, kelle seast parimatest parimad jõudsid finaali ja olid kutsutud 10. oktoobril Vanemuise kontserdimajja auhinnagalale. Tosina kategooria laureaadile anti üle Joosepi kuju ja riiklik aastapreemia 10 000 eurot. 65 000 euro suuruse elutööpreemia pälvis TLÜ professor Eve Kikas. 

„Õnn elab õnnelike inimeste juures, rõõm elab rõõmsate inimeste maal,“ tervitasid Laulupesa lapsed nii saalis olijaid kui ka otseülekannet jälgivaid televaatajaid, taustaks mudilaste joonistused, mida tehisaru töödelnud oli. 

Gala moto oli „Südame kutse“ ja ka õhtujuhid Mikk Jürjens ja Liisa Pulk märkisid, et meie õpetajad on otsekui hariduse aednikud, kelle südame kutse õpetab ja arendab meie rahvast, keelt ja kultuuri. Õpetaja on esimene, kes aitab südame kutset leida ja edasi minna.

Enne kui algas auhinnatseremoonia, sai aga näha videolugu Mikk Jürjensi päevast Tallinna Männimudila lasteaias, kus on au sees õuesõpe. „Kas ka õudse ilmaga lähete õue,“ uuris Jürjens, kelle õnneks paistis külaskäigupäeval siiski päike. Lõpuks pääses Jürjens ka tuppa lastega pirukaid küpsetama.

Gala jätkuski alushariduse lainel: esimesena kuulutati välja aasta lasteaiaõpetaja. 

„Ta teeb ilusaid patse, aga kõige tähtsam, et tema juures on alati hea olla ja teda on mõnus kallistada,“ tutvustasid endised õpilased Jasmin ja Marta Ilmatsalu lasteaia õpetajat Janne Juurt, kellele nad andsid üle Joosepi kuju.

„Ilusa saavutuse taga on alati tugivõrgustik. Oma maja naistega saab luurele minna iga kell,“ lausus Juur.

Aasta klassiõpetaja tiitli pälvinud Heli Prii Paide Hillar Hanssoo põhikoolist rääkis, et kirjutab igal aastal uue õpetajapäeviku esilehele: „Heli, külva rõõmu ja heatahtlikkust.“ 

„Täna on lõikuspäev,“ sõnas Prii.

Tänu pisaratega pooleks

Laureaatide lühikesed tänukõned tulevadki igal galal südamest, mõnigi võitleb pisarate ja häälevärinaga. Kuigi püüne peale pääseja selgub tõepoolest siis, kui endised (või praegused) õpilased Joosepi kujuga rahva ees seisavad, on õpetajad valmis mõelnud, mida oma elu tähthetkel öelda.  

„Olete mulle usaldanud oma kõige kallima vara – lapsed,“ tänas lapsevanemaid aasta klassijuhataja, Jaana Söödor Viljandi Paalalinna koolist. 

Aasta gümnaasiumiõpetaja Erkki Tempel, kes õpetab Pärnu Sütevaka gümnaasiumis füüsikat, ütles, et õpilased inspireerivad teda kogu aeg asju teistmoodi proovima. „Koolipere võimaldab õpetada nii, nagu mina sellesse usun, uurides igapäevaelu seaduspärasusi läbi katsetuste ja praktiliste tööde.“

Ka aasta põhikooli aineõpetaja, Tartu luterliku Peetri kooli keemiaõpetaja Joana Jõgela kiitis oma õpilasi, kes on valmis temaga laborisse tulema, aga ka testima väljatöötatud õppematerjale ja andma tagasisidet, mida võiks muuta. 

Aasta huvialaõpetaja Kaspar Kõiva Pernova hariduskeskusest osutas praeguse hariduselu ühele põhimurele: käimas on võidujooks õpilaste tähelepanu eest virtuaal- ja pärismaailma vahel. „Tänu huviharidusele jäävad vähemalt kord nädalas Facebook, TikTok ja muu taoline kõrvale. Huviharidus on hakkama saamise alustala. Huvihariduse kärpimine jõuab lõpuks tervishoidu ja kohtutoimikutesse.“

Huviharidusele pööras oma kõnes eraldi tähelepanu ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle sõnul on Eesti hariduse eduloos selle tähtsusest liiga vähe räägitud. Huviharidus annab lapsele midagi, mida õppekava ei suuda täielikult pakkuda – võimaluse avastada, milles peitub tema eripära. 

„Üks laps avastab selle muusikas, teine spordis, kolmas matemaatikas, neljas teatris või tehnikas. Aga huvihariduse tähendus on sügavam kui annete avastamine. See õpetab inimesele, et võimekus ei ole midagi etteantut ega ka lõplikku. Et meisterlikkus sünnib harjutamisest ning pühendumine võib muuta meie võimete piire,“ lausus Kallas.

Viimase viie aasta galaõhtute lavastaja on olnud Veiko Tubin, kes pikib stsenaariumi ka sõna- ja mõttemänge. Näiteks kontrollis Liisa Pulk Mikk Jürjensi funktsionaalset lugemisoskust ja esitas lõigu kantseliitlikus keeles hariduse arengukavast, paludes öelda seda oma sõnadega.

Mis on makk?

Lisaks lasteaiaklipile oli kavva põimitud veel kaks videolugu. Liisa Pulk käis Tartu Annelinna gümnaasiumis vaatamas, kuidas on aine- ja keeleõpe ühendatud, ning sai hiilata, selgitades õpilastele, mis riistapuu on makk, mis kauges külas vanaema juures randa minnes kaasa võeti. 

Mikk Jürjensil avanes aga võimalus istuda Tallinna tehnoloogiakolledži automaalri eriala tüdrukute ehitatud roosasse Barbie autosse.

Elutööpreemia väljakuulutamiseks astus lavale president Alar Karis, kelle sõnul peab haridus andma noortele oskuse eristada teadmisi arvamustest, leida infomürast oluline ning olla valmis oma seisukohti faktidele tuginedes muutma. „Seda ei saa õpetada pelgalt teadmisi edasi andes. Hea õpetaja ei anna ainult vastuseid, vaid aitab õppijal ise teadmiseni jõuda,“ rääkis Karis, kelle sõnul eeldab hea õpetamine ka inimese tundmist ning arusaamist sellest, kuidas õpilased õpivad, mis neid innustab ja mis takistab. Seetõttu on aineteadmiste kõrval oluline koht psühholoogia tundmisel. 

Saal tervitas elutööpreemia laureaati Eve Kikast püsti seistes.

„Koolipsühholoogidena me sageli töötame koos Joosep Tootsidega,“ osutas auhinnakujule elutööpreemia laureaat Eve Kikas, Tallinna ülikooli hariduspsühholoogia keskuse juht ja Eesti koolipsühholoogia eestvedaja. 

„Võtkem seda tunnustusena kõigile, kes aastakümnete jooksul töötanud selles suunas, et viia psühholoogia teadmist teadusse. Psühholoogiateadmised võimaldavad piiluda käitumise taha. Ühel käitumisel võib olla erinevaid põhjusi.“ 

Neljateistkümnendat korda toimunud tunnustussündmuse eestvedajad on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---