Kes kinnitab kutsekoolilõpetaja oskused?

• Riik tahab lõpetada kutseõppes oskuste topelthindamise ja anda esmakutse koos lõputunnistusega. Tööandjad kardavad, et paljudel erialadel kaob koos eraldi kutseeksamiga sõltumatu mõõdupuu, sest värsked tulemused näitavad koolide vahel suuri erinevusi.

Sõiduautotehniku 4. taseme kutseeksamil osales tänavu esimesel poolaastal 356 kutsekooliõpilast. Neist 196 sai kutse, 160 ei saanud. Üheteistkümne kooli tulemused ulatusid 16 protsendist 75-ni. Rakvere ametikoolis läbis eksami 15 õpilast 27-st ehk 56 protsenti, kuigi koolijuht Kuno Rooba sõnul on sama eriala tulemus olnud varasematel aastatel 80–100 protsenti.

Tänavune eksam oli varasemast erinev ja see võis tulemusi langetada. Koolid alles analüüsivad põhjusi. Koolide tulemuste suur erinevus osutab kutse- ja oskusseaduse eelnõu põhiküsimusele: kes ja kuidas peab tõestama, et sama nimetusega kutse taga on eri koolides võrreldavad oskused?

“Kutseeksam annab tagasisidet ka koolile.

Kuno Rooba

Riigikogu lõpetas 23. septembril eelnõu esimese lugemise. Reformi järel võib kutsekoolilõpetaja saada esmakutse koolist koos lõputunnistusega. Eraldi töömaailma kutseeksam ei oleks enam kõigile kohustuslik. See säilib siiski reguleeritud kutsealadel, kus kutsetunnistust on töötamiseks vaja. Kutsestandardeid peaks jääma praegusest ligi poole vähem ning nende kõrval tulevad kasutusele paindlikud kompetentsiprofiilid. Uut süsteemi peab täielikult rakendama 2029. aastaks.

Vaidlus ei käi seega ainult ühe eksami üle. Küsimus on, kas lõpetaja oskuste kohta võib lõpliku otsuse teha sama kool, kus ta õppis, või peab otsustamises osalema ka koolist sõltumatu töömaailma esindaja.

Üks hindamine kahe asemel

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Külli All põhjendab muutust vastuoluga praeguses süsteemis. Praegu hindab kool õppekava jooksul õppija teadmisi ja oskusi, kuid lõpetaja teeb sageli veel eraldi kutseeksami. Kui ta kutseeksamit ei soorita, võib ta teha kooli lõpueksami ning saada lõputunnistuse, kuid jääda kutseta. Nii võib õppija samu oskusi tõestada kaks korda, kusjuures erineva tulemusega.

Ministeerium tahab siduda oskuste hindamise tihedamalt õppega. Esmakutse saaks õppija siis, kui tema õppekava põhineb töömaailmaga kokku lepitud pädevustel ja kool on hinnanud nende omandamist õpingute jooksul. Praktilisi oskusi võib tõestada osade kaupa koolis, praktikal või töökeskkonnas. Hindamisse tuleb kaasata tööandjad, kuid esmakutse andmise otsustab õppeasutus. Üldjuhul ei järgne kooli hindamisele enam eraldi sõltumatut kutseeksamit.

All rõhutab, et esmakutse ei võrdu alati praeguse töömaailma kutsega. Esmakutse kinnitaks, et lõpetanu on omandanud õppekavas kirjeldatud oskused. Kutsealadel, kus kutsetunnistust on töötamiseks seaduse või muu siduva nõude järgi vaja, jääb eraldi kutseeksam alles. Paljudel reguleerimata kutsealadel võiks lõpetaja aga saada esmakutse koos kooli lõpetamisega.

“Sama oskust ei peaks hindama kaks korda.

Külli All

Ministeeriumi hinnangul ei tohiks eri koolide lõpetajate oskuste võrreldavus sõltuda ühest lõpueksamist. Selle peaksid tagama kõigile koolidele ühine kompetentsiprofiil, ühtsed hindamispõhimõtted ning koolide väline kvaliteedihindamine. Kompetentsiprofiil kirjeldab teadmisi ja oskusi, mida valdkonnas töötamiseks vaja läheb. Õppekvaliteeti kontrollivad edaspidigi Eesti hariduse kvaliteediagentuur ja ministeerium.

Tööandjad ei vaidle vastu, et dubleerimist tuleb vähendada. Nad vaidlevad selle üle, kellele jääb viimane sõna.

Värsked tulemused sunnivad küsima

Kutsekoja kutseregistri andmetel osales 2026. aasta esimesel poolel kutseeksamitel 7162 inimest. Kutse sai 6145 ehk 85,8 protsenti ning 1017 jäi sellest ilma. Üldine edukus oli seega kõrge, kuid valdkondade ja koolide tulemused erinesid märgatavalt.

Kõige nõrgemad olid tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna tulemused. Mehaanika ja metallitöö erialadel sai kutse 48,6 protsenti, mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika õppekavarühmas 62,8, elektroonika ja automaatika erialadel 69 ning elektrienergia ja energeetika erialadel 72,2 protsenti osalenutest. Mehaanika ja metallitöö eksami sooritas 2023. aastal 79,1 protsenti. Aastaid ei saa siiski üks ühele võrrelda, sest 2023. aasta tulemus hõlmab tervet aastat, tänavune vaid esimest poolaastat.

HTM-i andmetel on kutseeksamil osalejate arv viie aastaga 24 protsenti kasvanud. Kahel viimasel aastal on eksami sooritanute osakaal langenud umbes kaks protsendipunkti. Külli Alli sõnul koonduvad probleemid eelkõige tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda ning ka seal erinevad koolide tulemused suuresti. Tema hinnangul on probleem päris, kuid ei puuduta kõiki koole ja erialasid ühtmoodi.

Eriti vähe lõpetanuid sooritas arvjuhtimisega metallilõikepinkide ehk CNC-pinkide operaatorite eksami. Treipingi operaatori kutse sai üks osaleja 32-st ja freespingi operaatori kutse kuus osalenut 23-st. Kokku õnnestus eksam seitsmel inimesel 55-st ehk 12,7 protsendil. Kutseandja analüüsi järgi pole eksam alates 2021. aastast sisuliselt muutunud ning eksiti ka baasteadmistes ja -oskustes. Kutseandja hinnangul mõjutas Ida-Virumaal CNC-operaatorite tulemusi ka tõsiasi, et eksam toimus eesti keeles.

Rooba sõnul ei ole tehniliste erialade madalate tulemuste täpne põhjus veel teada. Need on tema sõnul mõtlemise ja analüüsi koht ning tehniliste erialade kutseeksamid on keerulised. Ta võrdleb kutseõppe lõpetamist gümnaasiumi lõpetamisega: „Kutseeksamiga kutseõppeasutust lõpetada on keerulisem kui riigieksamitega gümnaasiumi lõpetada.“ See on koolijuhi hinnang, mitte kahe eksamisüsteemi võrdleva uuringu tulemus. Rooba kasutab võrdlust rõhutamaks, et kutseeksam seab lõpetajale kõrge nõudmise, kuid peab välist hindamist tehnilistel erialadel siiski vajalikuks.

Rooba toob enda sõnul „väga meelevaldse näitena“ varasema põhikooli lõpetamise korra: õpilane võis riiklikul lõpueksamil hävida, kuid teha nädal hiljem koolieksami edukalt. Selle võrdlusega tahab ta näidata, miks peab kooli hindamise kõrval säilima väline kvaliteedikontroll. Uues kutseõppes ei järgne kooli hindamisele üldjuhul sõltumatut kutseeksamit. Seetõttu peab kvaliteedikontroll muul viisil näitama, kas eri koolide nõudmised on võrreldavad.

Samas ei pea Rooba kooli esmakutse andjana sobimatuks. Tema arvates on koolid selleks põhimõtteliselt valmis, kui kogu riigis lepitakse kokku selged hindamiskriteeriumid, lävendid ja võrreldava raskusega ülesanded. Hindamiskomisjonides peavad tööandjad sisuliselt osalema, tulemusi tuleb koolis tervikuna analüüsida ning süsteem vajab perioodilist välist kontrolli. Rooba nimetab võimalike lahendustena osa lõpetajate välishindamist, ühiseid ülesandeid ja koolidevahelist ristihindamist. Ta rõhutab, et need on tema isiklikud mõtted, mida pole laiemalt arutatud.

„Kutseeksami tulemus ei ole ainult õppija tulemus, vaid tagasiside koolile, õppekavale, praktikale, õpetamisele ja koostööle töömaailmaga,“ ütleb Rooba. Tema jaoks on põhiküsimus, kuidas säilitada uues süsteemis kooliväline tagasiside.

Sama kutse, erinev tulemus

Sõiduautotehniku tänavused tulemused illustreerivad koolide erinevusi. Kuressaare ametikoolis sai kutse kolmveerand osalenutest, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses 16 protsenti. Ülejäänud üheksa kooli tulemused jäid 43 ja 74 protsendi vahele.

Ühe aasta ja eksami põhjal ei saa koolide edetabelit koostada. Mõnes koolis osales eksamil vähe õppijaid ning 2026. aastal muudeti sõiduautotehniku eksamit. Tulemuste erinevuste põhjused vajavad eraldi analüüsi. Tabel näitab aga, et ühine väline hindamine toob erinevused koolide tulemustes nähtavale. Kui iga kool hakkab hindama oma õppijaid ise, peab uus süsteem suutma sellised erinevused muul viisil üles leida ja neile reageerida (vaata tabelit 1).

TABEL 1. Sõiduautotehniku 4. taseme kutseeksam 2026. aasta esimesel poolel

Kool	Osales	Sai kutse	Ei saanud kutset	Edukus
Kuressaare ametikool	16	12	4	75%
Viljandi kutseõppekeskus	23	17	6	74%
Pärnumaa kutsehariduskeskus	19	13	6	68%
Raplamaa rakenduslik kolledž	33	22	11	67%
Tartu rakenduslik kolledž	59	36	23	61%
Tallinna tehnoloogiakolledž	37	21	16	57%
Rakvere ametikool	27	15	12	56%
Järvamaa rakenduslik kolledž	23	12	11	52%
Tallinna tööstushariduskeskus	71	34	37	48%
Valgamaa kutseõppekeskus	23	10	13	43%
Ida-Virumaa kutsehariduskeskus	25	4	21	16%
Kokku	356	196	160	55,1%

Masinatööstuse andmed kinnitavad, et erinevused ei piirdu ühe erialaga. Eesti masinatööstuse liidu 2025. aasta kutseeksamitel sai kaheksa kooli peale kutse 315 taotlejat 463-st ehk 68 protsenti. Koolide tulemused ulatusid 52,9 protsendist 84,2-ni. Arvud koondavad masinatööstuse kutseid ja osalejate arvud erinevad kooliti. Seetõttu ei tõesta tabel, et ühes koolis õpetatakse paremini kui teises. Küll näitab see, kui palju võivad koolide kutseeksamite tulemused erineda.

Liidu projektijuht Alexandra Lumiste ütleb, et tulemused muutuvad märgatavalt ka siis, kui koolis vahetub kutseõpetaja. Mõne kooli lõpetajate praktiline tööoskus on parem, kuid teooriateadmised nõrgemad, teises koolis võib olla vastupidi. Liidu hinnangul erinevad koolide seadmepark ja hindamispraktika sedavõrd, et ainult õppeasutuse enda kinnitus ei pruugi anda tööandjale kindlust, et sama esmakutse tähendab igas koolis oskuste võrreldavat taset (vaata tabelit 2).

TABEL 2. Eesti masinatööstuse liidu kutseeksamid kooliti 2025. aastal

Kool	Taotlejaid	Sai kutse	Ei saanud kutset	Edukus
Pärnumaa kutsehariduskeskus	19	16	3	84,2%
Tallinna Lasnamäe mehaanikakool	53	44	9	83,0%
Tartu rakenduslik kolledž	81	59	22	72,8%
Tallinna tööstushariduskeskus	132	96	36	72,7%
Viljandi kutseõppekeskus	27	17	10	63,0%
Ida-Virumaa kutsehariduskeskus	106	59	47	55,7%
Rakvere ametikool	28	15	13	53,6%
Võrumaa kutsehariduskeskus	17	9	8	52,9%
Kokku	463	315	148	68,0%

Kas õpitud võte töötab ka teise masinaga?

Lumiste toob näite mehhatroonikaeksamilt. Ühes koolis oli õppija harjutanud Festo õppestendil ehk praktiliste töövõtete harjutamiseks mõeldud seadmel. Eksamil tuli tal lahendada ülesanne teistsugusel stendil. Õppija ütles, et näeb sellist seadet esimest korda, ega saanudki ülesandega hakkama.

Masinatööstuse liidu hinnangul ei tõesta see juhtum tingimata, et koolis õpetati halvasti. Küll näitab see, et konkreetse seadme või arvutiprogrammi kasutamise oskus ei pruugi üle kanduda teise töökeskkonda. Tööelus ei saa eeldada, et töötaja saab kasutada ainult sama tootja seadmeid, millega ta koolis harjutas. Sõltumatu eksamiga saab kontrollida, kas õppija suudab koolis omandatud teadmisi ja oskusi rakendada ka võõral seadmel või tavalisest erinevas töökeskkonnas.

Ettevõtja Veljo Konnimois hoiatab, et korras õppekava ei taga automaatselt ühtlast õpet. „Õppekava ja selle rakenduskava võivad olla vormiliselt korras, kuid sellest ei selgu veel, milliste teadmiste ja töövõtetega õpilane kontakttunnis tegelikult kokku puutub,“ lausub ta. Õpetaja võib õpetada nii, nagu on aastaid harjunud, samal ajal kui seadmed ja töövõtted ettevõtetes muutuvad. Õpetajate stažeerimine ettevõtetes ning õppematerjalide ajakohastamine ei jõua tema kogemusel alati töömaailmaga sammu pidada.

“Lõpetaja peab oskama omandatud oskusi rakendada ka võõras töökeskkonnas.

Alexandra Lumiste

Konnimois rõhutab, et seda ei saa üldistada kõigi koolide ega õpetajate kohta. Tema järeldus on kitsam: töömaailm peab nägema lõpetaja tegelikke oskusi ja andma koolile sõltumatut tagasisidet. Tööandja kaasamine õppekava koostamisse ei taga veel, et õpe ja hindamine vastavad aastate pärast endiselt ettevõtete vajadustele.

Praktikakoht pole ühine mõõdupuu

Minister Kristina Kallas ütles eelnõu esimesel lugemisel, et praktilisi oskusi hinnatakse sageli juba praktika ajal tööandja juures. Tööandjate organisatsioonid peavad praktikat vajalikuks, kuid ei võrdsusta seda sõltumatu eksamiga.

Praktikakohad on erinevad. Ühes ettevõttes puutub õppija kokku ühe masinatüübi, materjali või töövõttega, teises hoopis teisega. Praktikajuhendaja ülesanne on tööd korraldada ja õppijat juhendada, mitte tingimata kõiki valdkonna kompetentsiprofiilis kirjeldatud oskusi hinnata. Ka tööandja osalemine kooli hindamiskomisjonis ei taga, et kõigis koolides kasutatakse sama raskusega ülesandeid ja lävendit.

Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitikaosakonna juhataja Marko Udrase sõnul peab tööandja saama esmakutset usaldada sõltumata sellest, millise kooli on inimene lõpetanud. Eelnõu nõuab küll tööandjate kaasamist, kuid ei ütle tema hinnangul piisavalt selgelt, kui palju mõjutab nende arvamus lõplikku otsust. Kaubanduskoda soovib, et esmakutse andmist või kooli hindamise kvaliteeti kontrolliks ja selle kinnitaks töömaailma kutseandja või selle puudumisel valdkonna eksperdikogu.

Konnimoisi hinnangul peab töömaailmale jääma sisuline otsustusõigus: tööandja osalus ei tohiks piirduda nõuandva rolliga.

Ministeeriumi vastuse järgi jääb lõplik otsus siiski koolile. Tööandja hinnang on hindamise osa, kuid otsuse esmakutse andmise kohta teeb õppeasutus. Siin lahknebki eelnõu kõige teravamalt: ministeeriumi hinnangul saab eri koolide tulemuste võrreldavuse tagada ühiste reeglite ja välise kvaliteedikontrolliga, tööandjad tahavad, et lõpetaja konkreetseid oskusi kinnitaks sõltumatu osapool.

All põhjendab kooli lõplikku otsustusõigust vastutusega. Kui esmakutse saadakse kooli lõpetamisel, peab kool tema sõnul vastutama nii õpetamise, lõpetamise kui ka selle eest, et õppija on nõutud oskused omandanud. Ministeerium ei pea loogiliseks, et kool vastutab õpetamise eest, kuid otsuse iga õppija kohta teeb keegi teine.

“Õppekava ei näita, mida tunnis tegelikult õpetatakse.

Veljo Konnimois

Tööandjate roll peaks HTM-i sõnul algama varem kui lõppotsuse tegemisel. Nad osalevad õppekava ja hindamise kujundamises ning aitavad kokku leppida, milliseid oskusi hinnatakse ja milline sooritus on piisav. Oskusi võiks hinnata õppe jooksul moodulite kaupa, võimaluse korral ettevõttes praktikal. Kui ettevõttes pole mõnd oskust võimalik hinnata, saab seda teha koolis.

Millised reeglid on tulevikus ühised?

Kõik asjaosalised räägivad ühtsetest kriteeriumidest. HTM-i kava järgi ei pea koolid kasutama täpselt ühesuguseid ülesandeid, kuid need peavad olema võrreldava raskusega, mõõtma samu oskusi ning lähtuma samadest kriteeriumidest ja nõutud tasemest. Oskust võib demonstreerida erinevatel seadmetel või eri tööülesannet täites.

Need pole tehnilised pisiasjad. Kui üks kool kontrollib, kas lõpetaja oskab töötada ühe konkreetse masina ja programmiga, teine aga nõuab sama oskuse rakendamist uues olukorras, võivad lõpetajad saada küll sama nimetusega esmakutse, kuid oskused selle taga ei pruugi olla võrreldavad.

Ühise hindamis- ja kvaliteediraamistiku koostamisse lubab HTM kaasata kutsekoolide õppejuhid ja juhtõpetajad, töömaailma eksperdid, praktikaettevõtted, kutse- ja erialaliidud, Eesti hariduse kvaliteediagentuuri ning kutsekoja. Kava järgi valmib raamistik 2027. aasta esimeses pooles ja enne täielikku rakendamist proovitakse seda eri valdkondades.

Kõik rakendusdetailid pole veel paika pandud. Praegu pole valmis ühised juhendid ega selge, millises õigusaktis hindamise täpne kord kehtestatakse. Seetõttu pole veel võimalik hinnata, kui ühetaoliseks hindamine koolides kujuneb.

“Sama esmakutse peab tähendama võrreldavaid oskusi.

Marko Udras

Ministeeriumi argumendi järgi ei peaks õppija tegema veel üht täismahus eksamit, kui tema oskusi on õpingute vältel juba hinnatud. Tööandjad küsivad vastu, kuidas märgatakse ilma ühise välise mõõtmiseta, et ühe kooli lõpetajate tulemused hakkavad langema.

Lahendus ei pea olema vana eksami muutmata kujul säilitamine. Rooba pakub võimalike lahendustena valimipõhist välishindamist või koolidevahelist ristihindamist. Konnimois leiab, et töömaailma sisuline otsustusõigus peab säilima. Udras näeb ühe võimalusena ühist eksamit, mis aitaks otsustada nii kooli lõpetamise kui ka kutse saamise üle.

Udras toob võimaliku lahendusena näite kahe lävendiga ühisest eksamist. Kui eksamil on võimalik saada sada punkti, võiks näiteks 50 punkti võimaldada kooli lõpetada ja 75 punkti anda kutse. Täpsed piirid peaksid kool ja töömaailm kokku leppima. See ei ole eelnõus pakutud mudel ega pruugi sobida kõigile erialadele. Näide osutab siiski, et dubleerimise vähendamine ja sõltumatu hindamine ei pea teineteist välistama.

Kus peab väline eksam kindlasti säilima?

Ministeerium eristab reguleeritud kutsealasid, kus kutsetunnistust on töötamiseks vaja, ja erialasid, kus lõpetaja saaks koolist esmakutse. Reguleerimata kutsealal ei säili senine kutseeksam automaatselt isegi siis, kui praegused tulemused on kehvad. Selge vajaduse korral peab siiski olema võimalik kasutada lisakontrolli, et lõpptulemust ei hindaks ainult kool.

Tehniliste erialade tänavused tulemused annavad välise kontrolli nõudele kaalu. Kui mehaanika- ja metallitööeksami läbib alla poole osalejatest ning arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatorite eksami vaid iga kaheksas, ei saa eeldada, et probleem kaob hindamisviisi muutmisega. Samal ajal tuleb uurida, kas eksam mõõdab õigeid oskusi, kas ülesanded ja õpe on omavahel kooskõlas ning miks on tänavused tulemused nii kehvad. Halb tulemus võib viidata puudustele õppetöös, kuid põhjus võib peituda ka eksamis, õppekeeles või hindamiskorralduses.

HTM-i järgi tuleb koolide tulemusi võrrelda pikema aja jooksul. Kui mõne kooli tulemused erinevad teiste omadest pidevalt, tuleb selgitada, kas selle põhjus on õppekvaliteedis, hindamise korralduses või mõlemas. Kui probleem leiab kinnitust, kordub ja kool puudusi ei kõrvalda, peab süsteem võimaldama kasutada rangemaid meetmeid. Äärmuslikul juhul ei pruugi kool saada enam selles valdkonnas õpet või esmakutse andmist senisel viisil jätkata. Täpne õiguslik kord tuleb rakendusaktides alles kehtestada.

Valdkondlikku eksperdikogusse kuuluvad tööandjate, töötajate, koolide ja riigi esindajad. Kogu saab probleemi tõstatada, asjaosalised kokku tuua ning soovitada sobivat hindamisviisi. Praeguse eelnõu järgi ei saa eksperdikogu siiski ühe otsusega kehtestada eraldi eksamit. Kui mõnes reguleerimata valdkonnas peetakse sõltumatut lõpphindamist vältimatuks, tuleb sellele luua õiguslik alus.

Kes kannab hindamise kulu?

Riik on aastatel 2023–2025 kulutanud kutseõppe lõpetajate kutseeksamitele keskmiselt 863 000 eurot aastas. Ministeerium rõhutab, et reformiga ei hoita kokku kogu seda summat: eraldi eksamid säilivad osal kutsealadel ning üleminek kestab 2029. aastani. Uueks hindamiskorralduseks, tööandjate kaasamiseks ja kvaliteedikontrolliks kulub samuti raha.

Masinatööstuse liidu jaoks moodustavad kutsekoolilõpetajate eksamid ligikaudu 80 protsenti kutseandmise tööst. Seetõttu tuleb küsida, kas liidu vastuseisu mõjutab ka senise ülesande ja rahastuse võimalik vähenemine. Lumiste vastab, et põhiküsimus pole ülesande ega rahastuse säilitamises. Kui lõpetaja ei saa koolist tööandja jaoks usaldusväärset tõendit, peab ettevõte tema oskusi töölevõtmisel ise kontrollima. Kulu ei kao, vaid liigub riigilt ja kutseandjalt tööandjale või töötajale. Kaubanduskoda ütleb samuti, et vastuseisu lähtekoht on võrreldavus, mitte senise rahastusmudeli kaitsmine.

Värsked eksamitulemused näitavad suuri erinevusi, kuid nende põhjused pole veel selged ning tulemusi ei saa käsitada koolide pingereana. HTM lubab ühise hindamis- ja kvaliteediraamistiku valmis saada 2027. aasta esimeses pooles. Enne uue korra täielikku rakendamist peab selguma, kuidas ühtlustatakse eri koolide hindamisülesanded ja lävendid, mil moel mõjutab tööandja hinnang esmakutse andmist ning mis juhtub siis, kui mõne kooli nõudmised osutuvad teiste omadest leebemaks.