Kutseõppe lõpetaja ei peaks tõestama samu oskusi kaks korda. Kui kool on õppe ja praktika jooksul tema teadmisi ja töövõtteid hinnanud, tundub veel ühe täismahus eksami nõudmine raiskamisena. Selles on haridus- ja teadusministeeriumil õigus.
Ent dubleerimise kaotamine ei pea tähendama sõltumatu mõõdupuu kaotamist. Värsked kutseeksamite tulemused näitavad, miks seda mõõdupuud vaja on. Sõiduautotehniku eksami sooritas edukalt 16 protsenti ühes koolis ja 75 protsenti teises. CNC-trei- ja -freespingi operaatori eksami sooritas kokku vaid seitse osalejat 55-st. Need arvud ei tõesta, et ühes koolis õpetatakse hästi ja teises halvasti. Mõnes koolis oli osalejaid vähe ja sõiduautotehniku eksamit oli tänavu muudetud. Põhjuseid tuleb veel analüüsida, kuid nii suured erinevused annavad märku, et uurimisainest jagub.
Senise kutseeksami tugevus pole ainult see, et keegi väljastpoolt ütleb õppijale „jah“ või „ei“. Ühistel alustel hindamine toob koolide erinevused nähtavale. See võib näidata, kas lõpetaja oskab kasutada ka võõrast seadet ja teha seda uues olukorras. Tööandja saab kindluse, et sama nimetusega kutse ei tähenda igas koolis eri taset.
Uue süsteemi järgi hakkab esmakutse andmise eest vastutama kool. Tööandjad kaasatakse hindamisse, kuid lõpliku otsuse teeb õppeasutus. Ministeeriumi põhjendus on arusaadav: kes vastutab õpetamise ja lõpetamise eest, peab vastutama ka esmakutse andmise eest. Ometi ei lahenda vastutuse koondamine veel küsimust, kuidas märgatakse kooli enda liiga leebeid nõudmisi.
“Oluline on, et kool ei jääks iseenda töö ainsaks hindajaks. Seda vajavad õppija, kool, tööandja ja ka kutse maine.
HTM lubab 2027. aasta esimeseks pooleks ühist hindamis- ja kvaliteediraamistikku. Koolid ei pea kasutama samu ülesandeid, kuid ülesanded peavad olema võrreldava raskusega ning mõõtma samu oskusi. Kui mõni kool annab esmakutse liiga madalal tasemel ega kõrvalda puudusi, võib ta äärmuslikul juhul kaotada võimaluse selles valdkonnas teadmisi jagada või esmakutset senisel viisil anda.
Põhimõttena kõlab see veenvalt. Paraku pole hindamisjuhendid, sekkumise täpne kord ega reguleerimata erialade välise kontrolli õiguslik alus veel valmis. Riigikogu menetleb seega süsteemi põhialuseid enne, kui selle tähtsamad turvavõrgud on valmis ja eri valdkondades läbi proovitud. Täielikult tuleb uut korda rakendada 2029. aastal.
Kooli tuleb usaldada, kuid usaldus ei asenda kontrolli. Väline kontroll ei pea tähendama, et iga lõpetaja teeb veel ühe täismahus eksami. Lahendus võib olla üks ühine praktiline hindamine, osa lõpetajate välishindamine või koolidevaheline ristihindamine. Oluline on, et kool ei jääks iseenda töö ainsaks hindajaks. Seda vajavad õppija, kool, tööandja ja ka kutse maine.
Reform õnnestub siis, kui lõpetaja ei pea sama oskust kaks korda demonstreerima, kuid riik suudab endiselt tõestada, et sama esmakutse tähendab Võrus, Tallinnas ja Kuressaares ühte ja sama taset.
Lisa kommentaar