- Tehisaru suudab teksti ja pilte luua hetkega, kuid koolimeedia on aeglane ajakirjandus, mille väärtus seisneb teistsuguses rütmis: noored märkavad oma kogukonnas olulist, küsitlevad inimesi, kuulavad vastuseid ja kujundavad neist loo, mille eest nad ise vastutavad.
Tehisaru ajastul võib sisu valmida kiiremini, kui jõuame küsida, kust see pärineb või kelle kogemust edasi annab. Koolimeedia pakub võimalust võtta aega. Enne loo sündi tuleb märgata teemat, rääkida inimestega, koguda eri vaatenurki ja otsustada, kuidas neid publikuni viia. Viimsi gümnaasiumi koolimeedia juhendaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristiine Kurema nimetab koolimeedia tööd aeglaseks ajakirjanduseks ja ütleb, et nad suhtuvad endasse kui kooli kroonika talletajasse.
Koolimeedia aitab õpilastel õppida suhtlema, vastutust jagama ja oma ideid ellu rakendama. Iga saate või artikli taga on arutelud, proovimised, parandused ja koostöö. Näiteks teeb Viimsi gümnaasiumi koolilehe Hüpernool toimetus koostööd kohaliku vallalehega, mille paberlehes saavad noored oma lugusid avaldada ja mis annab noortele võimaluse olla kogukonna meedia osa ja väärtuskampaaniate algataja. Toimetuses tegutseb vabatahtlikult 15–20 noort, kes valivad enda seast peatoimetaja ning jagavad omavahel fotograafia, taskuhäälingu toimetamise, sotsiaalmeedia, veebilehe ja keeletoimetamisega seotud töö.
Tallinna reaalkoolis ilmub kord kuus ajaleht Reaali Poiss. Umbes 15-liikmelise toimetuse kõrval kirjutavad lehele ka teised õpilased, kõige nooremad kirjutajad on olnud 6. klassist. Koolimeedia juhendaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Reet Varik rõhutab, et eri vanuses tegijate kaasamine aitab järelkasvu hoida ning peatoimetaja vahetumine poole õppeaasta pealt annab järgmisele juhile aega oma rolli sisse elada. Sel sügisel möödub lehe esimese numbri ilmumisest juba lausa 30 aastat.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi KuuTV aktiivses grupis on umbes seitse liiget, rolle vahetakse aeg-ajalt. Uued osalejad saavad innustust vanemate õpilaste saadetest. „Nii kandub tegevus ühelt õpilaste põlvkonnalt järgmisele. Oluline on huvi, vabatahtlik osalemine ja võimalus õppida tegutsedes,“ räägib peatoimetaja Heleen Leets. Saadete kõrval kajastab KuuTV filmikooli tegemisi ja on katsetanud taskuhäälingut. Suurim proovikivi on ajanappus: koolitöö kõrvalt tuleb leida aega nii saadete tegemiseks kui ka uute liikmete juhendamiseks.
Eesmärk on hoida head taset
Kohila gümnaasiumis osaleb meedia valikaines sel sügisel 14 noort, kes tegelevad ristmeediaga: loovad audiovisuaalseid lugusid, kirjutavad nendest artikleid koolilehte ja teevad intervjuusid. Eesmärk on jõuda nii kaugele, et telesaade, ajaleht ja taskuhääling ilmuksid kord kuus. Sel õppeaastal avati digi- ja meediaklass, kuid noorte suur õppekoormus seab arengule piirid. „Põhitöö seisab veel ees,“ ütleb kooli direktor Marko Kaljuveer.
“Kõige nooremad Reaali Poisile kaastöid kirjutanud autorid on olnud 6. klassi õpilased.
Rae gümnaasiumis alustas koolimeedia Rae Orbiit tööd koos uue kooliga. Algatuse taga oli ajakirjanduskogemusega emakeeleõpetaja Anneli Pender-Aasmäe. Praegu tegutseb koolis mitu toimetust ja meediat saab õppida valikkursusel. Õpilased loovad nii audiovisuaalset sisu kui ka traditsioonilist koolilehte ja taskuhäälingut, praktilise uurimistööna valmis juba esimesel aastal koolimeedia veebileht. Rae gümnaasiumi üks koolimeedia juhendajatest, kultuurijuht Iiris Saluri nimetab eesmärkidena hea ajakirjandusliku taseme hoidmist ja seda, et noored mõistaksid, mida tähendab ajakirjaniku vastutus. Õpilased väärtustavad võimalust õppida, teistega koostööd teha ja ise midagi luua.
Aeglasem ajakirjanikutöö annab võimaluse küsida, kas info on kontrollitud, kas artiklis on esindatud eri seisukohad ning kas lugu on avaldamiseks valmis. Selleks vajab iga toimetus otsustusõigust, et käsitleda noorte jaoks olulisi teemasid, teisalt aga ka professionaalset juhendamist ja selget arusaama ajakirjanikutöö eetikast.
Kuidas alustada?
Alustamiseks ei ole vaja korraga luua ajalehte, taskuhäälingut ja telekanalit. Piisab ühest ja regulaarselt ilmuvatest lugudest. Vaja on toetavat juhendajat ja innukaid noori. Tehisaru võib olla töövahend, kuid loo tähendus sünnib inimestega suhtlemisest, olulise ja mitteolulise eristamisest, tasakaalustatud analüüsist ning ajakirjanduslikult heal tasemel tekstist või saatest. Koolimeedia võimaldab teha läbimõeldud sisu päris inimestelt päris inimestele.
Julgustame meediaõpetajate liiduga liituma õpetajaid ka koolidest, kus praegu koolimeediat veel pole, sest liidu üks tugevus on heade kogemuste vahetamine. Toome kokku eri kogemuste, oskuste ja valmisolekuga õpetajaid, et nad üksteist toetaksid ja teineteiselt õpiksida. Koostegutsemine tipnes 2026. aasta mais kahepäevase meedialaagriga, kus noori käisid juhendamas tegevajakirjanikud ja valdkondade asjatundjad ning koos sai mitmeid meediavorme katsetada. Plaanime samasugust laagrit veelgi suuremas mahus 2027. aasta mais. See on oluline, sest just isiklike kogemuste ja praktiliste ülesannete kaudu saab noori suunata meediat teadlikumalt ja kriitilisemalt tarbima.
Lisa kommentaar