Nüüdseks on selgunud, et ettevalmistavasse õppesse (EVÕ) ei sattunud ainult noored, kes seisavad silmitsi õpiraskustega või ei ole suurte õpilünkade tõttu suutnud põhikooliteadmisi omandada, vaid needki, kes oskavad eesti keelt nii halvasti, et neid ei võetud ainult sel põhjusel soovitud õppeasutusse vastu. Et paljud koolid olid kehtestanud vastuvõtutingimustes eesti keele või eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemusele lävendi, ei oleks keelebarjääriga noortel piisanud sisse saamiseks ka näiteks kõige parematest matemaatikatulemustest.
Siin peitubki kahe pealtnäha eraldi seisva reformi ühisosa. EVÕ on otseselt tõukunud õppimiskohustuse kehtestamisest, sest kuskil peavad õppima ka need, kes kuhugi sisse ei saa. Eestikeelsele õppele üleminek tekitab aga olukorra, kus mõne aasta pärast on neid, kes ei oska eesti keelt ja pelgalt seetõttu kuhugi kooli ei pääse, praegusest palju vähem. Praegu moodustavad just nemad EVÕ kontingendist suurima osa. Sellest võib järeldada, et EVÕ realiseerib oma potentsiaali natuke hiljem ehk siis, kui see ei tähenda enamiku jaoks lihtsalt eesti keele kursusi.
“Hoolimata EVÕ võimalustest tähendab selle olemasolu paraku tõsiasja, et põhikoolis on läinud midagi totaalselt nässu. Sellisele eeldusele potentsiaali rajamine tundub mõnes mõttes isegi laisk.
Vahemärkusena tuleb müts maha võtta koolide ees. Kuigi õpe on kestnud vaid kaks kuud, on olukorraga kohaneda suudetud. Valgamaa kutseõppekeskuse sotsiaalpedagoog Janika Ploom räägib, et pelgalt kahe kuu vältel on nad suunanud juba kolm õpilast EVÕ-st edasi kutsekeskharidust omandama. „Mida kiiremini õpilased oma soovitud õppekoha juurde liiguvad, seda parem. Nad olid selleks valmis ning said selle lühikese aja jooksul aru, mida teha tahavad,“ lausub Ploom. Keeletestidega püüti koolis tuvastada, kas õpilased saaksid soovitud eriala omandades hakkama. Kohe kui tundus, et saaksid, saadetigi nad edasi õppima.
Tulles tagasi ettevalmistava õppe potentsiaali juurde, tekib aga ikkagi küsimus, milline võib see olla paari aasta pärast, kui kõik põhikoolilõpetajad räägivad eesti keelt. Ei ole välistatud, et piisava hulga vabade kohtade olemasolul muutub ettevalmistav õpe selleks, mida kaaluvad variandina paljud, kes ei ole veel kindlad, mida teha tahavad. Kas aga see olukord ei läheks jällegi vastuollu praeguse eesmärgiga kõik kuhugi õppima saada? Juba praegu leidub näiteid õppijatest, kes ei olnud vähemalt algselt ettevalmistava õppe sihtgrupp. Tegu ei saa olla ka pelgalt ajutise meetmega, sest noori, kelle põhikooliaeg on probleemne, leidub paraku ka edaspidi.
Hoolimata EVÕ võimalustest tähendab selle olemasolu paraku tõsiasja, et põhikoolis on läinud midagi totaalselt nässu. Sellisele eeldusele potentsiaali rajamine tundub mõnes mõttes isegi laisk. Ideaalmaailmas ei tohiks ettevalmistavas õppes ilmselt potentsiaali näha. Plaasterdamise vältimiseks tuleks keskenduda püsti jäämisele ehk sellele, et põhikoolis asjad sujuksid. On tihtipeale ohtlik, kui leevendavast meetmest saab harjumus. Praegu seda veel juhtunud ei ole, aga võimalus on olemas.
Lisa kommentaar