Eesti Sõjamuuseumi muuseumikoolike on haridusprogramm kõige nooremale vanuserühmale ehk koolieelikutele ja algkooliõpilastele eesmärgiga äratada neis huvi muuseumide, ajaloo ja oma riigi hoidmise vastu. Muuseumikoolike on osa Eesti Sõjamuuseumi poolt möödunud…
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas veedeti aega 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses? Millised olid tollased mängud, kombed ja traditsioonid? Karilatsi Vabaõhumuuseum ja Mõniste Talurahvamuuseum Vana-Võromaal pakuvad ainulaadset võimalust…
Raamatukogu aitab kasvatada lugemishuvi ning võimaldab õppida osavamaks infootsijaks ja pädevamaks meediakasutajaks. Raamatukogu on väärtuslik õpikeskkond ning raamatukogud kutsuvad sellest veelgi paremini osa saama. Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) haridusprogrammides ergutatakse lugemishuvi,…
Pealinnakärast vaid 50 km kaugusel Padisel, maalilises rikka ajalooga paigas, asub kauni looduse rüpes salapärane keskaegne klooster. Kloostri tekkelugu ulatub 14. sajandisse ja selle põnevat saatust saab kohapeal koos lastega…
Pirita Majandusgümnaasiumi sünnipäeval, 24. jaanuaril koguneb kogu koolipere traditsiooniliselt Pirita kloostri varemetesse, kust liigutakse lippude, laternate ja tõrvikutega koolimajja. Ka täna hommikul kell 8 sumises kloostrivaremete hoov elevil laste häältest,…
Võrumaal aset leidnud matemaatikalaager näitas, kuidas koostöö ja loovus võivad muuta õppimise kaasahaaravaks ja meeldejäävaks. Sel aastal toimuvad sarnased matemaatikalaagrid veel mitmes maakonnas. Kuid kas toetajate abiga võiks matemaatika avastusrõõmu…
Eellugu: Tallinna haridusalgatus Advendiaja õdusas õhustikus tegi Tallinna Haridusamet teatavaks, et kavatseb matemaatikaõpetajate puuduse leevendamiseks katsetada pealinnas uutmoodi õppimist, kus üks õpetaja hakkab mitme kooli õpilastele veebi teel samal ajal…
Kuus aastakümmet on Eesti viie tippkooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilased jaanuarikuus omavahel reaalainetes mõõtu võtnud. Viie kooli võistlusel esindab…
Mõni aasta tagasi oli mul võimalus vaadelda algklassitunde. Üks tähelepanekutest oli järgmine: õpetaja tegi kogu tunni jooksul (sõltumata sellest, kui pikk tund oli) intensiivselt tööd. Umbes veerand õpilastest kaotas järje…
Matemaatika- ja üldse reaalainete õpetajate leidmine on muutunud aasta-aastalt järjest keerulisemaks, sest uusi õpetajaid ei tule piisavalt peale. Praegu on meil koolis üheksa matemaatikaõpetajat, neist viis osakoormusega ja neli täiskoormusega. …
Meil on hea meel tõdeda, et meie õpilased ja õpetajad saavad praegu vähemalt 20% oma töö tempost, ajast ning ruumist kohandada enda vajadustele vastavaks ning seeläbi tunda enam töö- ja…
Hooldusõppe lastel on lisaks intellektipuudele tihti ka liikumispuue ning mitmeid keerukaid tervisemuresid ja kroonilisi haigusi. Sage on kõnetus, ka autism, esineb meelepuudeid. Terviseseisundi tõttu on osa neist lastest toetatud hingamisel,…
Õpirände eesmärk ei ole võrrelda, vaid lahtiste silmade ja avatud meelega vaadata, õppida ja kogeda, leiavad Tallinna Ojakese lasteaia õppealajuhataja Svetlana Agerova, eripedagoog Alisa Trofimova ja projektijuht Agnessa Jakobson, kes…
Detsembris promoveeris Tartu Ülikool audoktoriks Ton de Jongi, keda seob Eestiga tihe teaduskoostöö. Mainekas teadlane pidas ka avaliku loengu uurimuslikust õppest ja jagas intervjuus mõtteid hariduse oleviku ja tuleviku teemal. …
Mitmed eesti õpetajad teevad oma tööd välismaal. Mõned neist eesti koolis, teised aga kohalikus õppeasutuses. Nendega vesteldes saab selgeks, et riigist või haridussüsteemist olenemata on mured igal pool samad. Õpetajate…
„Koolijuhtide arenguprogrammi üks oluline lisaväärtus on tugeva võrgustiku kujunemine ja kogemuste jagamine koolide vahel, aidates kaasa süsteemsele eestikeelsele õppele üleminekule,“ selgitab Eesti Keele Instituudi koolijuhtide arenguprogrammi projektijuht Kreet Piiriselg, kelle…
2024. aasta oli üsna harukordne selles mõttes, et hariduse ja õpetajaga seotud teemad said tähelepanu mahus, mis varasematest aastatest ei meenugi: hariduslepe, eestikeelsele haridusele üleminek, B-võõrkeele õppe valikute avardumine, kui…
Mitmekeelne ja -kultuuriline Euroopa on jõudnud ajajärku, mil geopoliitilised konfliktid ja rändevood muudavad riikide enesemääratlust ja tulevikuvaadet. Meie ümber toimuv mõjutab ka hariduspoliitikat. Globaalne inglise keel troonib teiste keelte üle…
Soome keelel on meie lähisugulaskeelena eriline koht eestlaste võõrkeeleoskuse paletis. Seda on kuidagi alati osatud või vähemalt on jäänud selline mulje ka soomlastele. Soome keele õppimine ja õpetamine Eestis on…
Soome Instituut laiendab oma tegevust Tartus koolituskeskuse avamisega, et pakkuda soome keele kursuseid ja ka muid koolitusi. Instituudilt on juba aastaid küsitud infot kursuste korraldamise kohta ning nüüd oleme jõudnud…
Rootsi keelt on üldhariduskoolides saanud õppida juba veidi üle 30 aasta. Kust saaks aga uusi õpetajaid? Võrreldes suuremate (inglise, saksa, prantsuse, vene) keeltega on rootsi keele õpe üldhariduskoolides ühes paadis…
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit (EVÕL) asutati 5. detsembril 2009 ja tähistab sel aastal 15. aastapäeva. Liit liigub kindlas suunas edasi ja toetab oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes mitmekeelsust toetavaid tegevusi ja…
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit oli Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner 2022–2024 poliitika elluviimisel prioriteedi lõikes „Kvaliteetne eestikeelne haridus ja keeletehnoloogia arendamine“. Nende aastate jooksul on liidust kujunenud…
Esmased andmed B-võõrkeele õppimisest 2024/2025. õa kinnitavad paar aastat tagasi alanud suundumust, et vene keele kõrval on mitmed teised võõrkeeled kanda kinnitanud. Õpilased on saanud keelevalikul varasemast rohkem kaasa rääkida ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.