mark, Author at Õpetajate Leht

Välismaa

Muremõtteis Kreeka

1. märts 2013

Piret Suidt

„Kui palju on meil altruiste, kes tahaksid siia jääda ja riiki kriisist välja aidata?” küsib Kreeka suurte kogemustega koolidirektor Stavros Savvas. See küsimus vaevab paljusid Kreeka õpetajaid, kes tunnevad muret…
Loe edasi: Muremõtteis Kreeka
Raamat

Reisikirjanik ja esimene eurooplane Eduard Vilde

1. märts 2013

Mari Klein

Tallinna Eduard Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga annab neil päevil viimast lihvi raamatule „Tossutäkuga Euroopasse”, mis peaks lugejateni jõudma aprillis. Tegu on ainulaadse teosega, mis koondab esmakordselt ühtede kaante vahele…
Loe edasi: Reisikirjanik ja esimene eurooplane Eduard Vilde
Toimetuse teated

Õpetajate Lehel ilmub aprillis loodushariduse erileht

1. märts 2013

Õpetajate Lehe erileht „Loodusharidus” ilmub 5. aprillil. Reklaamide ja artiklite esitamise tähtaeg on 18. märts. Artiklite suhtes palume eelnevalt kokku leppida toimetajate Mari Kleini, (mari@opleht.ee) ja Victoria Parmasega (victoria@opleht.ee). NB!…
Loe edasi: Õpetajate Lehel ilmub aprillis loodushariduse erileht
Alusharidus

Miralda Põder: „Väike probleem võib kasvada nagu lumepall”

1. märts 2013

Tiina Vapper

Tallinna Pääsusilma lasteaia õpetaja Miralda Põder on inimene, keda lapsed hoiavad, kolleegid tunnustavad ning kelle kohta räägivad ainult head nii lapsevanemad kui ka kunagised lasteaialapsed. Mis on 34-aastase lasteaiatöö kogemusega…
Loe edasi: Miralda Põder: „Väike probleem võib kasvada nagu lumepall”
Arvamus

Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud

1. märts 2013

Karl Martin Sinijärv

Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei…
Loe edasi: Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud
Inimene

Meretagune asi: Tallinnas presidendi vastuvõtul käimiseks kulus kolm päeva

1. märts 2013

Hiiumaa Lauka kooli kokk Aimi Aromatova oli vastuvõtust nii ärevil, et kõike toimunut ei mäletagi. „Minu saatjaks presidendi vastuvõtul oli tütar. Olen selle üle väga rõõmus, võib-olla ta ei satu…
Loe edasi: Meretagune asi: Tallinnas presidendi vastuvõtul käimiseks kulus kolm päeva
Inimene

Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?

1. märts 2013

Anzori Barkalaja

Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on linn pime. „„Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda,” ütles president. Mida ja kuidas selleks tegema…
Loe edasi: Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?
Arvamus, Alusharidus

Lasteaed pakub tööd logopeedile …

1. märts 2013

Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik

Ajalehtedes ilmub tihti kuulutusi, kus lasteasutused otsivad endale logopeedi. Oma murega pöördutakse ka otse Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna poole. On lasteaedu, kus logopeedi on otsitud tulutult aastaid. Tartu ülikooli eripedagoogika…
Loe edasi: Lasteaed pakub tööd logopeedile …
Üldharidus

Võitlust vabaduse eest mõistavad kõik

1. märts 2013

Dmitri Rõbakov

Vene keeles õppivate noorte pärast pole eestlastel põhjust muretseda: isegi mu kehvemate teadmistega õpilased oskavad tsiteerida Eesti põhiseaduse preambulit ning on endale teadvustanud, et meie riigi arendamine on seotud eeskätt…
Loe edasi: Võitlust vabaduse eest mõistavad kõik
Elupilt

Kristiina Kass: Minu lapsepõlve Kadriorg

1. märts 2013

Kristiina Kass

Kadriorg on mulle senimaani kallis paik. Need suured pargipuud, pingid, purskkaevud, mere lõhn ja armsad vanad puumajad lennutavad mind hoobilt tagasi lapsepõlve,” ütleb Kristiina Kass. Kadriorus tehtud fotol on tulevane lastekirjanik umbes 8–9-aastane.

Ma sündisin Tartus, aga elasin seal ainult oma elu esimesed neli aastat. Lapsepõlvekoduks pean Tallinnas Kadriorus olnud maja. See oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid…
Loe edasi: Kristiina Kass: Minu lapsepõlve Kadriorg
Päevakorral

Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?

1. märts 2013

Sirje Pärismaa

Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada. Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid…
Loe edasi: Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?
Päevakorral

Kõrghariduse keeled Soomes

1. märts 2013

Pirkko Nuolijärvi

Soomes käib elav diskussioon, milline peaks olema soome, rootsi ja inglise keele elu ühes ülikoolis. Soome ja rootsi keelt kasutatakse Helsingi ülikoolis ja kunstiülikoolis. Üks ülikool on rootsikeelne, teised on…
Loe edasi: Kõrghariduse keeled Soomes
Arvamus

Head keskharidust peab saama igas maakonnas

1. märts 2013

Argo Kerb

Riigikogus läbis eelmisel kolmapäeval esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille enamikku ettepanekuid kirjeldas ka mullu augustis koolidele laiali saadetud infoleht. Esimese lugemise läbimine tähendab, et riigikogu on otsustanud…
Loe edasi: Head keskharidust peab saama igas maakonnas
Õpetajaharidus

Kasvatusteadused Eestis – kas suurepärane tase, mis välja ei paista?

1. märts 2013

Margus Pedaste

Viimase poolaasta vältel on Eestis hinnatud kasvatusteaduste taset, tulemuslikkust ja mõju. Kõrgkoolid on koostanud eneseanalüüse, väliseksperdid tutvunud materjalidega ning kohtunud teadlaste, doktorantide ja sidusrühmadega. Peagi koguneb teaduspoliitika komisjon kokkuvõtteid ja…
Loe edasi: Kasvatusteadused Eestis – kas suurepärane tase, mis välja ei paista?
Päevakorral

Rahvusriikides õpetatakse emakeeles

1. märts 2013

Dr Olaf Mertelsmann

Tudengite enamikule peaks õppetöö olema emakeeles, seega tavaliselt eesti keeles. Rahvusvaheliste õppekavade või välismaiste õppejõudude puhul on soovituslik inglise keel. Mõistlik on pakkuda mõningaid õppekavu ka venekeelsetena, kuna paljud vene…
Loe edasi: Rahvusriikides õpetatakse emakeeles
Päevakorral

Läti ja Leedu keelepoliitikast kõrghariduses

1. märts 2013

Birute Klaas-Lang

Läti ja Leedu keelepoliitika on üsna sarnane Eesti omaga: riigikeelte staatus on fikseeritud ning kaitstud põhiseaduses ja keeleseaduses. Riigikeeled on seadusega kaitstud ka kui kõrghariduse põhikeeled, nende uurimist ja arendamist…
Loe edasi: Läti ja Leedu keelepoliitikast kõrghariduses
Kutseharidus

Rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring

1. märts 2013

Eeva Sirel

Eesti koolides korraldatakse 1.−31. märtsini rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2013. Eestist osaleb selles 197 kooli, 3247 õpetajat ja 197 koolidirektorit. Põhiuuring viiakse Eesti koolides läbi elektrooniliselt. Õpetamise ja…
Loe edasi: Rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring
Arvamus

Tööpraktika − meilgi on võimalusi

1. märts 2013

Vello Saliste

Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras. Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei…
Loe edasi: Tööpraktika − meilgi on võimalusi
Raamat

Suri kirjanik Heino Kiik

1. märts 2013

Möödunud reedel lahkus meie seast 85-aastasena kirjanik Heino Kiik (1927–2013). Alates 1969. aastast Eesti kirjanike liitu kuulunud Kiik pälvis 1970. aastal romaaniauhinna „Tondiöömaja” eest ning 1985. aastal „Elupadriku” eest. Moskvas…
Loe edasi: Suri kirjanik Heino Kiik
Nädalakommentaar

Kas siis selle maa keel …

1. märts 2013

Sirje Pärismaa

Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse…
Loe edasi: Kas siis selle maa keel …
Päevakorral

Domineerima peab eesti keel

1. märts 2013

Liina Hirv

Kõrgharidus on meie keele ja kultuuri säilimise oluline alustala, mistõttu ülikoolis peaks pakkuma haridust peaasjalikult emakeeles. Selle kaudu on kindlamini tagatud ka hariduse kvaliteet. Samas arvestades, kui oluline on tulla…
Loe edasi: Domineerima peab eesti keel
Päevakorral

Inglise keel on võtmetähtsusega

1. märts 2013

Monika Maljukov

Bakalaureuseõpet kui esimese astme haridust peab olema võimalik läbida eestikeelsel õppekaval. On oluline, et noori valmistataks ette erialaselt inglise keelt kasutama, mis teeb magistriõppes ning doktorantuuris hakkamasaamise lihtsamaks. Juba praegu…
Loe edasi: Inglise keel on võtmetähtsusega
Üldharidus

Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad

28. veebruar 2013

Tarmu Kurm

Elukestvas õppes osaletakse iga aastaga üha rohkem: statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25–64-aastastest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus. 2011. aastal osales…
Loe edasi: Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad
Päevakorral

Digiajastu laps on looja, looja, looja!

28. veebruar 2013

Raivo Juurak

Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil. Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti…
Loe edasi: Digiajastu laps on looja, looja, looja!