mark
-
Erihoolekanne peab saama üheks riigi prioriteediks
14. aprillil toimunud erihoolekande teema- ja inspiratsioonipäeval otsiti lahendusi, kuidas valdkond pikaajalisest kriisist välja tuua. Fotod: Tauno AsujaLoe edasi: Erihoolekanne peab saama üheks riigi prioriteediksPäeva mõte oli pakkuda mõtteainet ja inspiratsiooni, kuidas erihoolekanne pikaajalisest kriisist välja tuua ja valdkonda teise pilguga vaadata. Nimelt on peredel hirm ja ebakindlus tuleviku ees (paljude jaoks on ebakindlus…
-
3, 2, 1 – põhikooli matemaatikaeksam tulekul!
Loe edasi: 3, 2, 1 – põhikooli matemaatikaeksam tulekul!Kuidas saab anda adekvaatset tagasisidet jooksujalu tehtud õppetööle? See aasta tuleb kevad teisiti … (Henrik Visnapuu) Eksamiperiood algas tänavu tavalisest kuu aega varem. Minister Kristina Kallas põhjendas muudatust läinud aastal…
-
Antsla Gümnaasiumi õpetajad jagavad õuesõppenädala nippe
Antsla Gümnaasiumi juures on tiik, kus on hea võimalus vee-elustikku uurida. Foto: Ülle AnierLoe edasi: Antsla Gümnaasiumi õpetajad jagavad õuesõppenädala nippe„Oleme õpikogukondades leppinud kokku, et iga klass peab vähemalt üks kord päevas olema õuesõppetunnis,“ ütleb Antsla Gümnaasiumi koolijuht Katrin Martinfeld, kelle sõnul toimuvad lisaks regulaarsed õuesõppenädalad. Antsla Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Ülle…
-
Eksam toimub, kõigest hoolimata
Heiki Raudla.Loe edasi: Eksam toimub, kõigest hoolimataKoolides on käsil lõpuspurt. Erinevalt varasemast teavad osalejad, et pärast finišijoont tuleb edasi joosta, aga keegi ei oska öelda, kui palju ja kui kauaks selleks indu jätkub. Mis motiveerib õppima…
-
Ajast ja arust
Voldemar Tomusk.Loe edasi: Ajast ja arustMis mina maamees taevast tean. (Vladislav Koržets) Üks meie aja olulisimaid haridusprobleeme näib olevat teadmatus, mida me kogu meile kättesaadava tehnoloogia, kaasa arvatud tehisaru abil saavutada soovime. Hiljuti anti uuesti…
-
Tempogruppide dedemoniseerimise toetuseks
Liis Raudvere.Loe edasi: Tempogruppide dedemoniseerimise toetuseksViimastel aastatel on haridusvaldkonnas hakanud üha enam silma olukorrad, kus õpetajate praktilised vajadused ja teadlaste soovitused lahknevad. Üks selline näide on õppetöö temporühmades. Kui õpetajad eelistavad ainepõhiseid tempo- või tasemegruppe,…
-
Mõttekaart – lihtne tööriist, suur mõju
Kairi Lääne.Loe edasi: Mõttekaart – lihtne tööriist, suur mõjuÕpilaste sõnavara kipub ajas pigem kahanema. Ühelt poolt võib süüdlaseks pidada nutimaailma, teisalt leidub arvamusi, et teise kooliastme lõpusirgel olevad noored ei loe piisavalt. Mida saavad õpetajad selles osas ette…
-
Haridus on julgeoleku ja jätkusuutlikkuse võti
{"fte_image_ids":[],"remix_data":[],"source_tags":[],"source_ids":{},"source_ids_track":{},"origin":"unknown","total_draw_time":0,"total_draw_actions":0,"layers_used":0,"brushes_used":0,"photos_added":0,"total_editor_actions":{},"tools_used":{"effects":1,"crop":1},"is_sticker":false,"edited_since_last_sticker_save":true,"containsFTESticker":false}Katre Kikkas.Loe edasi: Haridus on julgeoleku ja jätkusuutlikkuse võtiViimastel kuudel oleme Eesti koolides tundnud ebakindlust rohkem kui kunagi varem. Uudiseid tuleb iga päev, kuid need tunduvad kui sõnakõlksud, mis tekitavad segadust ja teadmatust, külvavad hirmu. Igal pool Eestis…
-
Veel hiljem koju!
Maigi Varusk.Loe edasi: Veel hiljem koju!17. aprillil avaldas Haridus- ja Teadusministeerium teate, et on kooskõlastusringile saatnud uue valitsuse määruse eelnõu. Sotsiaalmeedia kihas ja seintele tekkisid kiitvad või laitvad kommentaarid seoses õppepäeva algusaja viimisega kella üheksale.…
-
LIHTSAD ASJAD ÕPETAJA IGAPÄEVATÖÖS ⟩ Õpetaja piirid loovad turvalisuse ka õpilastele
Tiia Lister.Loe edasi: LIHTSAD ASJAD ÕPETAJA IGAPÄEVATÖÖS ⟩ Õpetaja piirid loovad turvalisuse ka õpilasteleÕpetajatöös on palju lihtsaid asju, mis ei pruugi kiire aineõpetuse käigus meelde tulla, aga samas võib nende eiramine saada takistuseks õpilastega suheldes. Hariduspsühholoog Tiia Lister tuletab kord kuus siin rubriigis…
-
Kliimanäitus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis – ootame õpilasgruppe kliimateemalistele õppeprogrammidele maist novembrini
Jää kahanemine ja lühemad talved on soojeneva kliima silmaga nähtav osa. Foto: Pexels, Melissa BradleyLoe edasi: Kliimanäitus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis – ootame õpilasgruppe kliimateemalistele õppeprogrammidele maist novembriniTartu Ülikooli loodusmuuseumis on avatud uus näitus „Käega katsutav kliima – mis meist saab“. Loodusmuuseumis eksponeeritakse näitust novembrini, edasi liigub see rändnäitusena. Kliimanäitus räägib inimeste igapäevaelu mõjutavatest kliimamuutustest ning nende ulatuslikust…
-
TaskuKool – nutikas tööriist õigekirja õppimiseks
Loe edasi: TaskuKool – nutikas tööriist õigekirja õppimiseksKohtla-Järve Gümnaasiumi noored on loonud õpilasfirma TaskuKool, et pakkuda tuge eesti keele õppijatele. 93 õigekirjakaardist koosnev kaardipakk on mõeldud nii õpetajatele kui ka edasijõudnud õppijatele. Kaardid on jaotatud alateemade kaupa,…
-
Kes juhib kooli?
Illustratsioon: Toomas MittLoe edasi: Kes juhib kooli?Viimastel aastatel on koolide juhtimine muutunud oluliselt meeskondlikumaks, täheldab koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Korraliku müksu on andnud kriisid, mille käigus tuli koonduda. Kaasaegset juhtimistarkust jagatakse ka programmides ja koolitustel.…
-
Koolist panka. Ja kooli tagasi
Krista Andreson.Loe edasi: Koolist panka. Ja kooli tagasiOlin kaks ja pool kuud haridusjuhtide praktikaprogrammis praktikal Swedbankis. Praktikale minnes oli minu eesmärk tutvuda juhtimiskultuuri ja -põhimõtetega ettevõttes, mis on oma valdkonna turuliider, kuid hoiab teadlikult fookuses ka töötajate…
-
Miks ja kuidas koolijuhtimine on muutumas?
Eve Eisenschmidt.Loe edasi: Miks ja kuidas koolijuhtimine on muutumas?Vähemalt kahel väga olulisel põhjusel on koolijuhtimine muutumas. Esiteks muutuvad ootused töökeskkonnale ja koolijuht kui õpetajate töökeskkonna looja peab muutustega kaasas käima. Teiseks muutub käsitus juhtimisest üldisemalt igas eluvaldkonnas, kus…
-
Minu 43 kooliaastat
Jaan Reinson.Loe edasi: Minu 43 kooliaastatKoolijuhi töö olemus sõltub ajast ja ruumist, ettevalmistusest ning valmisolekust. Sõltub ka oludest, milles tuleb tegutseda. Rahuliku arengu perioodil tegutsemine erineb tegutsemisest kiirete muutuste ajal, rääkimata tegutsemisest kriisides. Minu 43-aastane…
-
Eesti rahvuslik lasteaed 120
File Name : DSCN0220.JPG File Size : 1.7MB (1742318 Bytes) Date Taken : 2002/09/26 11:13:34 Image Size : 2560 x 1920 pixels Resolution : 300 x 300 dpi Bit Depth : 8 bits/channel Protection Attribute : Off Hide Attribute : Off Camera ID : N/A Camera : E5000 Quality Mode : FINE Metering Mode : Matrix Exposure Mode : Manual Speed Light : No Focal Length : 16.2 mm Shutter Speed : 1/2 second Aperture : F6.3 Exposure Compensation : 0 EV White Balance : Preset Lens : Built-in Flash Sync Mode : N/A Exposure Difference : N/A Flexible Program : N/A Sensitivity : ISO100 Sharpening : Auto Image Type : Color Color Mode : N/A Hue Adjustment : N/A Saturation Control : Normal Tone Compensation : Auto Latitude(GPS) : N/A Longitude(GPS) : N/A Altitude(GPS) : N/ATartu Naha- ja Jalatsikombinaadi lasteaed 1960. aastatel. Lapsed lõunaunele sättimas.Foto: Eesti Rahva MuuseumLoe edasi: Eesti rahvuslik lasteaed 120Esimese rahvusliku lasteaia asutamisest Tartus möödub käesoleva aasta mais 120 aastat. See oli esimene koolieelne lasteasutus Eestis, kus suhtluskeeleks oli eesti keel ja valitses eesti meel. Eesti koolieelsed lasteasutused 19.…
-
Koolide autonoomsus – mida see tähendab?
Atko-Madis Tammar. Foto: Ragnar KaasikLoe edasi: Koolide autonoomsus – mida see tähendab?Omavalitsused küsivad seda siis, kui riigilt tuleb mõni korraldus, mis nende tööd koolipidajana raskendab. Koolid siis, kui ei taha kaasa minna mõne muudatusega, mis nende senise kodukorraga vastuollu läheb. Riik…
-
Millest peaks valitsus hariduspoliitikat kujundades lähtuma?
Janek Mäggi.Loe edasi: Millest peaks valitsus hariduspoliitikat kujundades lähtuma?Eesti haridus on kvaliteetne, sest annab ühiskonnale soovitud tulemuse – haritud rahva. Eestimaalased oskavad lugeda ja kirjutada, mõelda ja järeldusi teha, langetada otsuseid. On neidki, keda teadmised ja oskused ei huvita,…
-
Ekspert: nähtamatu koolivõrk toodab nähtamatuid kogukondi
Eneli Kindsiko.Loe edasi: Ekspert: nähtamatu koolivõrk toodab nähtamatuid kogukondi„Hariduse eesmärk ei ole hoida lihtsalt hooneid ega ka töökohti, vaid tagada igale lapsele – igas Eesti nurgas – võimalus saada haridus, mis annab talle eluks vajaliku pagasi. Kui seda ei suudeta…
-
Vallavanem teeb etteheiteid, ministeerium vastab ja asjatundja lahkab probleemi
Toomas Tammik.Loe edasi: Vallavanem teeb etteheiteid, ministeerium vastab ja asjatundja lahkab probleemiKoolivõrgu korrastamist Eestis kujundavad keerulised jõujooned kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on vastutust selgitav seadusemuudatus väljatöötamisel. Järva vallavanem Toomas Tammik valmistas ennast linnade ja valdade päeva…
-
Rahvusooper on loonud Eesti esimese lavastuse erivajadusega õpilastele
Loe edasi: Rahvusooper on loonud Eesti esimese lavastuse erivajadusega õpilasteleTänavusel teatriauhindade jagamisel pälvis Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna Rahvusooper Estonia „Tajuleebe tantsulugu“, mis on esimene autistlikele ja intellektipuudega lastele loodud lavalugu Eestis. Etendus kestab 45 minutit ja seda mängitakse…
-
Hinded ja tagasiside mõju õpilaste motivatsioonile ja õpitulemustele
Liia Ots.Loe edasi: Hinded ja tagasiside mõju õpilaste motivatsioonile ja õpitulemusteleKorra kuus tutvustab Liia Ots välisteadlaste sulest ilmunud artikleid, mis käsitlevad hindamisuuringuid. Sel korral vaatleb ta lähemalt Ameerika Ühendriikide teadlase Alison Koenka ja tema kolleegide 2021. aastal ilmunud artiklit „A…
