Esseekonkurss
-
Esseekonkurss: Minu esimene aasta õpetajana
Õpetajate Lehe esseekonkursile laekunud tööde avaldamisele paneb asjaliku punkti Kristiina Hundi kogemuse põhjal kirja pandud essee „Minu esimene…
4 minutit2 kommentaari -
Keskealine ja keskpärane
ALLPOOLTOODUD ESSEE ANNAB AUSA JA AVAMEELSE KOONDPILDI KESKEALISE ÕPETAJA MÕTETEST JA TUNNETEST HARIDUSUUENDUSTE TUULTES.
Ma tunnen seda teed hästi, alguses läbi metsatuka, siis väike jalutuskäik põldude keskel, seejärel kahel pool teed majad ja paistabki koolimaja. Seda rada olen kõndinud üle kahekümne aasta, koolimajagi on tuttav. Selle maja lõhn, mis jääb märkamatuks argipäevadel, justkui äratab sind suveunest augustis. See on sama lõhn, mida…
6 minutit3 kommentaari -
Esimest korda klassi ees
ÕPETAJATE LEHE ESSEEKONKURSILE LAEKUNUD „ESIMEST KORDA KLASSI EES” ANNAB EDASI TUNDEID, MIS VALITSEVAD NOORT ÕPETAJAT ENNE OMA ESIMEST PÄEVA KLASSIJUHATAJANA.
Esimest korda seisin õpetajana klassi ees käesoleval õppeaastal. 1. septembril 2015 sai minust Tallinna Kristiine gümnaasiumi 1.c klassijuhataja. Ühel augustiõhtul tabas mind küsimus, mida on mul neile pisikestele 1. septembril öelda.
Tuletasin meelde üht lasteraamatut, mille peategelased olid tiigrike ja tema sõber karu,…
4 minutit -
Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad
Õpetajate ja õpetajaks pürgijate esseekonkursile laekunud tööde seas eristus ülejäänutest selgelt üks: Luunja lasteaia logopeedi-eripedagoogi Kristel Lempu ilukirjanduslikult talletatud mõtteöö „Anna mulle Elus Hakkama Saamise Sõnad”, mis räägib raskustest teistest – sh raamatus öeldu – arusaamisel, aga ka eneseväljendamisel. Lühike, aga kindlalt fokusseeritud kirjutis on emotsionaalne ja liigutav.
Mina olen alati kõige viimane. Ma peangi olema viimane, sest ma pole…
4 minutit3 kommentaari -
Esimest korda klassi ees
Õpetatud agronoomi ja legendaarse põllumajandusajakirjaniku Heino Laiapea essee „Esimest korda klassi ees” eristus Õpetajate Lehe esseekonkursil teistest maalähedase teema ja käsitluslaadi poolest.
Valtu põhikooli kuuendale klassile tosina aasta eest (selle sajandi alguses) antud bioloogiatund põllul oli mulle esimene ja seni ainus kord õpetajana laste ees seista. Värina ja kartuseta – need ju minu kodukooli õpilased, kuigi kaks põlvkonda nooremad.
Kas nii lühiajalise õpetajana on…
3 minutit -
Maakool vs. linnakool
Kas mu hing kuulub maa- või linnakooli? See on küsimus, millele iga noor tööd alustav õpetaja peab ühel hetkel vastuse leidma.
Kahtlemata räägib…
6 minutit -
Esseekonkurss: Minu tee Õpetajaks
Noor õpetaja. Esimest aastat tööl. Peale juba ei tea mitmendat korralekutsumist teatab tema rühma väike poiss vihahoos: „Kui ma suureks saan, siis ma tapan su ära!” Natuke hirmuäratav, nii väike poiss ja nii suured sõnad. Aga kellega võiks siinkohal tegemist olla – kas kasvatamatu huligaaniga? Omadega puntras poisipõnniga? Ebapädeva õpetajaga?
Me kipume oma elus liiga kiiresti hinnanguid andma. Kui mõni laps…
7 minutit -
Esseekonkurss: Mis võib olla ühist haridusel ja hamburgeril?
Krista Kõrgesaare kirjatükk „Mis võib olla ühist haridusel ja hamburgeril?” pälvis Õpetajate Lehe toimetuse tähelepanu kui hästi kirjutatud ja komponeeritud ning uudsete mõtteseostega kirjutis. See essee on selgelt eripärane, kutsub lugema ja põimib kogu teksti mõtestatud tervikuks. Kirjutis kätkeb endas inimlikku muret meie hariduse tuleviku pärast.
Mul on kaks kirge: õppimine ja söömine. Seejuures meeldib mulle…
6 minutit -
Esseekonkurss: Kiri sõgedate koolist
„Niisuguste jutuajamiste käigus tullakse alatihti välja väga originaalsete ja põhjendatud mõtetega ja kui ka keegi tuleb lagedale lauslollusega, siis kuulatakse seegi lugupidavalt ära, sest saadakse aru, et ka rumal inimene peab mõnikord saama võimaluse oma arvamust avaldada.”
(Vladimir Voinovitš „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused”)
Meie muutusterohkel ja väljakutseid täis ajastul … Stopp! Algus kõlaks nagu pöörastest 90-ndatest, mil 800…
7 minutit1 kommentaar -
Esseekonkurss: Õpetaja üheks aastaks
Õppisin õpetajaks kaheksakümnendate lõpus. Kooli ja klassi ette jõudsin siiski alles aasta tagasi, ligi 30 aastat hiljem.
Imestamiseks pole põhjust: osa sellest ajast õppisin ja arendasin ennast, kasvatasin suureks ühe poisi, töötasin teadusasutuses ja tegelikult ka õpetasin, ainult et suuremaid lapsi, neid, kes ise õpetajaks õppisid. Majanduslikel ja poliitilistel põhjustel teadus- ja arendustegevusest kõrvalejäetuna tuli erialal töötamiseks pöörduda kõige tõenäolisema…
6 minutit2 kommentaari