Nädalakommentaar
-
Raseeritud sääred
Kui püüda statistikat inimkeelde panna ja ilmekalt sõnastada, kipuvad viimse komakohani täpsed numbrid paisuma mõõdutundetuks müüdiks ja tulemuseks on sageli suur vale. Eelmine nädal pakkus selle kohta meeldejääva näite. Üritades inimarengu aruande esitlusel ühte lausesse kokku võtta kaht meie ühiskonna vana vastuolu, ütles meediaekspert Raul Rebane, et Eestis elavad vaesed haritud naised ja rikkad harimata mehed. Veebitoimetajad keerasid sellele niigi võrdlemisi meelevaldsele…
4 minutit1 kommentaar -
Arutult kallis koolilõpp
Eelmisel nädalal helistas Õpetajate Lehe toimetusse murelik ema, kes soovis rääkida kooli lõpetamisest ja sellega seotud kuludest. Ta olevat oma kaksikutest laste lõpuüritustele kulutanud väga palju raha, kuigi nad ei lõpeta gümnaasiumi ega põhikooli, vaid alles kuueklassilise kooli.
Mõni aasta tagasi, kui pere kõige vanem laps sama kooli lõpetas, vanematel veel nii suuri väljaminekuid ei olnud – õpetajaid peeti meeles lilledega, aktuse…
4 minutit2 kommentaari -
Kultuur ja rahvakultuur
Eesti kultuurkapitali 2013. aasta esimese jaotuse stipendiumide ja eraldiste teatisest on lugeda, et neli inimest saavad loomingulist stipendiumi à 50 eurot. Keda väärtustatakse nii suure stipendiumiga?
Vastus õige – rahvakultuuri edendajaid. Loodetavasti on see trükiviga. Aga kui ei ole, siis häbilugu. Kui juhtumisi oli tegu mingite kuluhüvitistega, võiks nii öeldagi, aga mitte et loominguline stipendium. Samalt leheküljelt saab teada, et näitekunsti sihtkapital annab…
4 minutit -
Hea inimene, palun aidake!
Hea inimene, mul varastati rahakott ära. Kas te saate mind aidata, kallis inimene, ma ei pääse koju.
Noor naine vaatas möödujale anuvalt otsa. „Seda juttu olen ma kuulnud küll ja küll,” mõtles mööduja ja kõndis edasi.
Aga hädasolija ei jätnud lootust. Sammus kõrval ja hädaldas: „Mul on kümme eurot bussisõiduraha vaja, hea inimene. Ma ei saa ju ööseks tänavale jääda. Mul on väikesed…
4 minutit -
Rein Sikk: Kuidas tappa inimesi ja ideid
Eestlane on koledal kombel seaduseusku. Seadus näib kui kuri deemon, mida kohates ununeb võime oma peaga mõelda, talupojatarkuse abil probleeme lahendada. Paraku ununeb seaduse ja määruse ees selga küürutades ka kõige tähtsam: seadus pole midagi muud kui pelgalt inimeste loodud lausete kogum. Ja täpselt samamoodi, kui inimesed on lausetest seadusi loonud, saavad nad neid ka muuta, paremaks teha. Või…
5 minutit1 kommentaar -
Metsa või poodi?
Teisipäeval tähistati üle maailma lasteraamatute päeva, Eestiski toimus sel puhul luulelugemisi ja kohtumisi kirjanikega. Nädala pärast tähistatakse sama ülemaailmselt õuesõppepäeva, mis Eestiski on tuntust kogunud juba kümmekond aastat.
Tuleb see nüüd kahe kõnealuse teema kokkusaamisest või on kevadeigatsus niivõrd suur, aga raamatupoodides on ostjate viimaste nädalate lemmiktoode olnud „Jänku-Jussi loodusvihik”. Ei ole just väga tavaline, et raamatutabelite kõige tippu jõuab lasteraamat, ega seegi, et…
4 minutit -
Kui kestvatest kiiduavaldustest sai lihtne aplaus
Veerandsada aastat tagasi hakati tormiliste ja kestvate kiiduavalduste asemel lihtsalt tagasihoidlikult käsi plaksutama. See muutus tundub tähtis olnud. Loomeliitude ühispleenumil 1. ja 2. aprillil 1988 mõõtis Heino Kiik väidetavalt stopperiga, kellele sõnavõtjatest kõige rohkem plaksutati. Enim aplodeeritud kõneleja oli Hando Runnel (15 sekundit), järgnesid Enn Põldroos, Heino Kiik ja Arvo Valton (10 sekundit; vt Triin Junkur, „1988….
4 minutit -
Häda ajab härja kaevu
Minge EMO-sse, kui halvem hakkab, soovitas perearst. Heast südamest ja oma parima äranägemise järgi. – „Sinna ma enam küll ei lähe,” raputas vana naine vaevumärgatavalt, aga veendunult pead. Ta oli seal käinud ja tundide kaupa kõrge palaviku käes lõdisedes oma järjekorda oodanud. Vanal naisel oli kopsupõletik. Aga köha ja palavik pole ometi mingid erakorralised sümptomid.
Kurdetakse, et patsiendid ummistavad tühja-tähja pärast haiglate erakorralise…
4 minutit -
Kutseharidus määrab Euroopa Liidu tuleviku
Et läinud nädalavahetusel toimus mainekas kutsevõistlus „Noor meister 2013”, on igati asjakohane heita pilk meie kutsehariduse ühele peamisele suundumusele – rahvusvahelistumisele.
Ajal, mil üldhariduses plaanitakse alles esimesi rahvusvahelisi riigieksameid (prantsuse ja saksa keel), on Eesti kutseharidus liikunud rahvusvahelistumise suunas juba ligi kümme aastat, ja seda pea igas kutseõppe valdkonnas.
Mäletan, kuidas meie euroskeptikuid rahustati enne Eesti Euroopa Liitu astumist jutuga,…
4 minutit -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile
Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng … Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühisistungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…
4 minutit1 kommentaar -
Raivo Juurak: Tõstamaa sündroom
Eesti haritlane ei oska oma häid võimalusi ära kasutada – selline mulje jääb, kui Tõstamaa vahejuhtumi järelkajasid vaadata. Ainult meedia püüdis serveerida juhtunut kurioosumina, kus n-ö mitte koer ei hammusta meest, vaid mees koera – pealkirjadest jooksis läbi, et lapsed kiusavad õpetajat. Paraku on suuremate kogemustega pedagoogid märkinud, et Tõstamaa kiusamislugu on lapsemäng selle kõrval, mida nemad on kogenud, ja…
4 minutit2 kommentaari -
Karl Kello: Teel muuseumirahvuseks
Jääkeldriprotsess jätkub. Raadi mõisa jääkeldris digiallkirjastati teisipäeval kultuuriministri piduliku pilgu all eesti rahva muuseumi uue peahoone ehitusleping. Ju siis nüüd on tõsist põhjust loota, et selle kümneid euromiljoneid nõudva projektiga n-ö saadakse maha, kuigi seda ei suudetud neil aegadel, mil Eesti riik olnud rikkam kui kunagi. Siiski, riskides saada külge kultuurivaenuliku indiviidi sildi, tuleb tahtmine küsida, et vahest olnuks just…
4 minutit1 kommentaar -
Meeli Parijõgi: Eks ämm kodus söö sütt
Räägitakse, et koolis õpetatakse liiga palju eesti keele grammatikat. Et nii palju pole vaja. Et tavakool ei valmista ju keeleteadlasi ette. Kas tõesti oleme pärast kooli keeletargad valmis? Milleks siis veel kõrgkoolis filolooge koolitada, selleks aega ja raha raisata? Milleks meile eesti filoloogid?
Kui mina koolis käisin, siis õpiti emakeeletundides grammatikat minugi meelest palju. Aga võib-olla tehti seda lihtsalt…
5 minutit4 kommentaari -
Raivo Juurak: Katkem kogu maa rahvaportaalidega
Ma ei ole nii rikas, et osta endale odavat ülikonda, ütleb inglane. Seda ütlemist võiksime meeles pidada ka siis, kui soovime ületada riigi ja rahva vahel laiutavat lõhet, millele „Harta 12” osutab. Odav mittekompleksne lahendus võib osutuda kõige kallimaks
Paraku on meil valitud siiski just odav lahendus – on tehtud üksainus Rahvakogu portaal, mis kogub lihtsalt inimeste arvamusi ja…
4 minutit -
Palk ja maks
Isegi veel täna, kõigest kümme päeva enne uue aasta algust, ei leidu terves Eestis ilmselt ühtki inimest, kes oskaks täpselt öelda, kui palju õpetajate palk mingis konkreetses koolis suureneb, ehkki terve 2012. aasta on hariduselu keerelnud õpetajate palganumbri ümber.
Ei tea seda haridusminister, vallavanem, koolidirektor ega ammugi mitte õpetaja, kuigi lugematud arutelud, konverentsid, seminarid, seaduseelnõud ja reformikavad on vähemal või suuremal määral olnud seotud…
4 minutit1 kommentaar -
Raivo Juurak: Internet kui peidupaik
Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näiteks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.
10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…
4 minutit -
Karl Kello: Pildilt kadunud
Kes on pildilt kadunud? Vastus: tööinimene. Kas keegi mäletab veel aega, mil meie nn kvaliteetpäevalehed kajastasid reaalset tootvat tööd tegeva inimese elu ja eeskujuväärivat töötegu? Kohalike superstaaride, suurpetturite, ärimeeste, näitlejate, lauljate … pihta ei saa küll ühtki halba sõna öelda, aga nemad ei tooda materiaalset rikkust. Meie ajakirjandus on ühtlasi liiga poliitiku- ja ametnikukeskne, nagu sedastab Rein Sikk, küllap ka enesekriitiliselt…
4 minutit1 kommentaar -
Virve Liivanõmm: Tited tulid vanasti tulimullast
Teed metsaveeres väheke alet, pistad kapsataimed kuuma tuha sisse kasvama, varsti on nunnu valmis, seal all beebid istumas. Küllap me omal ajal seda ei teadnud ja tegime terve kooliga ühele tüdrukule ise lapse. Kõik koos korraga? Jah, direktor lõi terve koolipere saali seisma ja ütles, et me kõik oleme selles süüdi, et E. lapse saab, et tema…
5 minutit -
Kas kaebamine on pahe?
Küllap on igaühel meist koolipõlvest meeles, et kaebaja pole õige inimene. Mäletame, et kui kaebajat kiusati, siis ei astunud keegi vahele. Ja kui keegi näiteks spikerdas, ei andnud keegi teda välja, kogu klass vaikis. Solidaarne oldi spikerdaja, mitte kaebajaga.
Seoses Silver Meikari parteist väljaviskamise ja Signe Kivile umbusalduse avaldamisega tulevad need episoodid „kuldsest lapsepõlvest” paratamatult meelde. Päris mitu mu head tuttavat on öelnud,…
4 minutit -
Sirje Pärismaa: Seinad õpetavad
Olin esimest aastat tööl Tartu uhiuues 1400 õpilasega hiidkoolis, kui ühel halval päeval lõhuti minu klassi garderoobi uks. Kuna keegi pahategu üles ei tunnistanud, käskis direktor kutsuda kokku lapsevanemad ja olukorra kähku lahendada. Seisingi üsna nõutult endast kaks korda vanemate inimeste ees ja kuulsin vastuseks oma appikarjele vaid vaikust. Kuni tõusis püsti ühe paraja jõngermanni positsioonikas papa ja ütles: „Kaua…
4 minutit