Nädalakommentaar
-
Rahvas kardab …
RAIVO JUURAK
Õpetajate Leht
Hakkab juba väsitama see igapäevane jutt, et rahvas kardab. Praegu siis sõjapõgenikke, kes varsti Eestis varjupaiga saavad. Kõige suurem hirm on muidugi EKRE-l ja tema valijatel, kes on pagulastest kõige jubedama pildi maalinud. Piinlik, et meil leidub inimesi, kes hädasolijaid deemonitena kujutavad, et neile siis mitte abikätt ulatada. Poliitikud lohutavad meid, et tegelikult on meie rahvas avatud ja abivalmis, kuid lihtsalt…
4 minutit -
Meie kõigi lapsed
Meeles on üks ammune päev esimesest ülikooliaastast. Kursuseõega loengute järel ühiselamu poole kõndides kostis äkki ühest hoovist valju lapsenuttu. Oli külm talveilm, vankris, kust nutt tuli, polnud madratsit ning imik oli mähitud hooletult teki sisse, paljad jalad teki vahelt väljas.
Jõudsime mõelda ei tea mida, kui majast astus välja naine koos kolme väikese lapsega, kõigil aasta-paar vahet. Ma ei mäleta, mida me…
4 minutit -
Kelle jaoks on omavalitsus?
„Omavalitsus on inimese, mitte inimene omavalitsuse jaoks,” ütles vastselt 80-aastaseks saanud Ülo Vooglaid Raplas oma raamatu esitlusel loengut pidades. „Ja kui see nii ei ole, siis on midagi väga valesti.”
Ütles kõhklemata. Ja lohutuseks neile saalisviibijatele, kes kurtsid, et riik on seadnud nad valiku ette: te kas kirjutate valdade ühinemislepingule alla vabatahtlikult või me sunnime teid selleks.
Hiljuti käisin koosolekul ühes Tallinna ametis….
5 minutit -
Isoleeritud õpetaja
Aeg-ajalt on kasulik välismaal käia. See on küll väsitav, sest tundide kaupa tuleb istuda lennukites ja lennujaamades, kuid tagasi tulles tunned ikkagi ka uut energiat. Mulle näiteks annab jõudu see, kui kuulen, kuidas vanadest muredest räägitakse uute sõnadega.
Nii oli ka Iirimaal Dublinis möödunud nädalal peetud EUNEC-i õpetajahariduse konverentsil kuulda päris palju meile harjumatuid sõnu ja väljendeid. Kui meie räägime, et õpetajad „teevad…
4 minutit5 kommentaari -
Kes loeb, see teab
HEIKI RAUDLA
Õpetajate Leht
Õpetajate Lehe toimetusel, ennekõike aga minul peatoimetajana lasub praegu paras taak – olla nähtav ja jääda väärikaks olukorras, kus iga rühmitus või üksikisik võib luua oma veebikülje või Facebooki konto, jagada lendlehti ning blogida päevast päeva seda, mida sülg suhu toob.
Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et ajakirjandust on peetud läbi aegade suunanäitajaks ja edumeelseks instantsiks. Innovatsioon on üks uutest jumalatest ja…
4 minutit -
Nautimise õpetus õppekavasse
Spordimehi ei peeta just vaimuhiiglasteks. Ometi olen mitmelgi korral tabanud meie tipptegijate jutust kuldseid tõeteri ja elutarku mõtteid.
Septembri esimese pühapäeva hommikul jälgisin huviga Anu Välba intervjuud Kristina Šmigun-Vähiga. Mulle meeldis väga Kristina soovitus oma kooliteed alustanud tütrele: kõike, mida elus tuleb teha, tee naudingu ja rõõmuga! Süües naudi ja tunne maitseid, hommikul kõnni kooli poole rahulikult ja naudinguga. Olümpiavõitja tudeerib…
4 minutit -
Sõnavabadus, sõnavastutus
Kuuldes räägitavat võõravihast ja vihakõnest Eesti ühiskonnas, tekib küsimus, kas meil pole isegi kõige kõrgemal tasemel satutud anonüümsete kommenteerijate väga marginaalse osa mõjuvälja. Nende mõnesaja internetitrolli ohvriks, kes moonutavad ühiskondlikku arvamust.
Meie president ütleb, et Eestit viib edasi elav ja tsiviliseeritud arutelu: „Mis muide tähendab, et ka arvamusvabaduse äärealadelt purskuval kurjusel on vabas demokraatias oma võimalus” – ja see on normaalne seni,…
4 minutit -
Et laps ei läheks koolis katki
Väike sugulane läks esimesse klassi. Kuna ta elab minust saja kilomeetri kaugusel, õnnitlesin teda telefonis. Kuulasin muljeid ja imestasin, milline metamorfoos on poisiga tänu esimesele septembrile toimunud. Nagu võluväel on lasteaiajuntsust sirgunud koolipoiss. Enesekindlal ja rahuloleval häälel jutustas ta oma esimesest koolipäevast, aktusest, mis olnud liiga pikk (nagu esimese klassi õpilaste meelest ikka) ning klassijuhatajatunnist ja õpetajast, kes olevat väga…
4 minutit -
Eesti hariduse tunnuslause on …
Esmaspäeval said esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. On hakatud kaaluma, kas oleks võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Tore, et asja on asutud ajama avalikult. Mina näiteks leidsin kutse osaleda arutluses Facebooki lugedes, panin ennast kohe vabatahtlikuna hariduse tunnuslause alla…
4 minutit -
Otsime õpetajat
Õpetajatest on Eestis krooniline puudus – sellest on kirjutatud varem ja kirjutatakse ka nüüd. Karta on, et kirjutatakse edaspidigi. Sellest on kujunenud igihaljas teema, nagu madal piimahind põllumeestel või roolijoodikute põhjustatud liiklusõnnetused meie maanteedel. Paraku ei saa ühtki neist teemadest maha vaikida.
Paljud koolid otsivad õppeaasta eel tikutulega uusi õpetajaid. Eriti hull on olukord saartel ja kaugemates maanurkades. Õpetajate Lehes on praegu kooliinimestele…
4 minutit -
Hobiga tegelemine ei ole hulljulgus
Ma plaanisin kirjutada täna pagulastest, aga mu plaanid muutusid. Kirjutan hoopis Allanist. Allan oli minu klassivend. Allan oli mägironija. Kui minu plaanid vaid muutusid, siis Allani plaanid katkesid. Pühapäeval. Peruus. Jääsillal.
Allan oli teine, kelle me oma klassist kaotasime, kuigi meie koolilõpetamisest pole möödas 20 aastatki. Mõni aasta tagasi saatsime ära klassiõe Marilini, kes hukkus langevarjurina. Meie klassi saatus(t)e põhjal võiks…
5 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit -
„Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad”
„Sa oled nagu naine, sul pole ühtegi mõtet!” pahandas viieaastane poiss mängukaaslasega. Õpetaja teritas kõrvu: „Oot-oot, kuidas siis naistel mõtteid pole?” – „Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad,” selgitas poiss.
„Naistel on ikka ka mõtteid, ja tarku mõtteid,” üritas õpetaja poissi naiste võimekuses veenda. „Näe, lätlastel on isegi president naine.” Kuid ega seegi suurt aidanud. „No lätlastel . . . .”…
4 minutit -
Kuidas avada seifi?
Homme on ühe mu lemmiktelesaate, „Rakett 69” finaal, kus selgub, kes võidab 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi. Eriti hea meel on selle üle, et üks teadusvõistluse finalistidest on Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilane, 17-aastane Kaarel Siimut. Noormees ühest tavalisest koolist Eestimaa südamest, mitte „peenest” koolist pealinnast Tallinnast või peaga linnast Tartust. Ka Kaarli kaasvõistleja Karl Reinkubjas, kes õpib Tartu ülikoolis füüsikat, pole suurlinna…
4 minutit -
Väikesed venekeelsed eestlased
Möödunud nädalal kirjutas Neeme Korv Postimehes artikli „Venekeelsed eestlased”, kõneldes selles jalgpalluritest ja lõimumisest spordi kaudu. Ma ei ole kahtlemata kaugeltki originaalne, kui ütlen, et kõik saab alguse juba lasteaiast.
Kolm aastakümmet tagasi olid minu lasteaiarühmas Juri ja Lena, kes hoidsid omavahel väga kokku ja millegagi suurt silma ei paistnud – ma ei mäleta, et nad oleksid eriti kellegagi suhelnud, ega…
4 minutit -
Kui ei meeldi, mine ära
Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.
„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi…
4 minutit -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste…
4 minutit -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit
