Nädalakommentaar
-
Konnanägu kõrgel kunstilisel tasemel
Olin ikka päris väike, kui nägin Kunda klubis nukulavastust „Sina minu jaoks”. Ma ei mäleta sellest peaaegu midagi peale pealkirja. See meeldis niivõrd, et jäi meelde. Selles oli intriigi ja sügavust. Arvatavasti sealt jäigi mulle arusaam, et teater tegeleb tähtsate asjadega.
See oli minu kõige esimene teatrielamus. Nagu psühholoogid väidavad, on igasugused esimesed väga olulised. Need määravad edasise. Minu esimene…
4 minutit -
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud lapsed kooliõuedele. Suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid paraku koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides.
Hoopis teine pilt avaneb aga Soomes: pikkadel vahetundidel on kõik lapsed väljas. Nii pakase kui ka palavaga. Ja kooliuksed on kinni, et keegi tuppa tagasi ei lipsaks. Ega nad tahagi. Kooliõuedel on palliplatsid ja mängijaid jagub. Või jalutatakse…
4 minutit2 kommentaari -
Kool ja kandidaat
Valimised on läbi – aeg on mõelda järgmiste peale. Väga suure tõenäosusega puudutavad need kooli ja kooliõpilasi rohkem kui kunagi varem.
Riigikogu jõudis mõni nädal enne laialiminekut vastu võtta seaduse valimisea kärpimiseks. Kui ka äsja valitud saadikud sama seaduse heaks kiidavad, jõustub põhiseaduse muudatus ja juba järgmine kord võivad hääletada ka vähemalt 16-aastased lapsed. Seega on 2017. aasta sügisel kohalikel valimistel paljudes koolides mitte…
4 minutit -
Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?
Ei oska arvata, kust on pärit eestlastele omane usk ja veendumus, et mujal on asjad paremini kui meil. Sellist suhtumist võib praegu märgata ka meie alushariduses, mida küll Põhjamaade, küll teiste riikide eeskujul reformitakse. Hoolimata sellest, et nii kohalikud asjatundjad kui ka kaugemalt külla sõitnud kinnitavad, et võiksime oma alushariduse taseme ja õpetajate ettevalmistuse üle uhkust tunda.
See oli mõni aasta…
4 minutit -
Kas austuse eelduseks on hirm?
„Ma ei saa aru, tal poleks nagu vanemate vastu üldse mingit austust. Meie omal ajal küll nii ninakad ei olnud!“ Kas tuleb tuttav ette? Tundub, et viimasel ajal kuuleb selliseid avaldusi ja arutelusid üha enam ja täiesti erisugustes seltskondades. Kui varem on see olnud tavapärane vanemate inimeste seas – rohi on lapsepõlves ikka seda rohelisem, mida vanemaks sa saad –,…
4 minutit -
Kummist kool, mis paisub, aga ei paindu
Koolitunnid nii, nagu nad ajast aega on olnud, on igavad ja elukauged. Sellest on üha rohkem koole ja õpetajaid hakanud aru saama. Olukorda püütakse parandada ainete integreerimise, õhinapõhiste ülesannete, õuesõppe ning lugematute projektide ja kampaaniatega. Küll lähevad „Tagasi kooli” noored, siis energeetikud, EL-i ametnikud, IKT-spetsialistid. Comeniuse projektide raames õpivad noored tolerantsust ja kodanikuaktiivsuse tõstmist, Archimedes aitab teadvustada mitmekultuurilist haridust.
Ka…
4 minutit -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Kaks klassi ühe aastaga!
Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga. Eesti ajal juhtus ikka, et mõni laps võeti kohe teise klassi või viidi pärast esimese klassi lõpetamist otse kolmandasse. Enamasti tehti nii liitklassides, kus torkas hästi silma, kui noorema klassi õpilasele polnud ka vanema klassi ülesannete lahendamine probleem.
Meie tänane lasteaed võtab sisuliselt läbi kogu esimese klassi materjali. Enamik lasteaialastest…
4 minutit -
Pilpa Kusti ja Ümera mees käisid koolis
Kuidas saab nii koleda nimega elada, ohatakse vahel, hoolimata vanarahva tähelepanekust mehe ja tema nime teemal. Minu meelest oleks õpilastele tore ülesanne uurida, miks ja kuidas inimesed endale just sellised perekonnanimed said. Vahel selgub vastus nimest endast, võtkem või Mäeltsemees.
Nimekoomika olevat algelisemaid koomikaliike. Algeline või mitte, nalja saab nimedega ikka. Ka koolis, ning enamasti üldse mitte pahatahtlikku.
See oli vist…
4 minutit -
How to spikerdada
Meie ülikoolikursusel oli kaks superspikerdajat: üks kirjutas maha igal eksamil ega peljanud seda teha karmimagi õppejõu nina all. Kadestasime sellist nahaalsust ja ka imestasime – targa inimesena saanuks ta hakkama „puksimatagi”, aga ikka ja jälle kraamis oma tugivahendid välja.
Teine neiu, kes auditooriumi asemel rohkem võistlustel ja Eesti koondise spordilaagrites oli, ei hakanud spikrite valmistamisele aega raiskamagi, vaid laenas neid tolle targa kursuseõe käest.
Vaevalt…
4 minutit -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit -
Jõulud on rohkem kui kingikott
Kauaaegne kooliõpetaja kurtis, et lapsed ei kirjuta enam jõuluvanale kirju nagu vanasti. Tegelikult kirjutavad küll. Ainult et laste soovid on muutunud. Suur osa neist ei soovi jõulutaadilt värvipliiatseid ega kelku, vaid nutitelefoni ja tahvelarvutit. Või siis mõnd populaarset lelu – ajakirjanduses ilmus isegi hittkinkide nimekiri, mida lapsed pikisilmi ootavad. Need on (tähtsuse järjekorras) kummist käepaelad, trollid, ponid, „Lumekuninganna” filmi tegelased…
4 minutit -
Mis toimub eesti kirjanduskultuuriga?
Täna kulmineerub rahvusraamatukogus kirjandusfoorumiga „Paabeli raamatukogu” iga-aastane jõulueelne sagimine, mille peategelasteks on enam kui 60 kirjastust, kes raamatulaadal oma värskeid vilju tutvustavad. Aga rahvusraamatukogu ei ole enam päris sama, mis veel mõne nädala eest.
Vähemalt mitte neile, kes austavad saksakeelset kultuuriruumi ning jälgivad hingevaluga, kuidas see tänapäeva angloamerikaniseeruvas ühiskonnas väljaspool oma keelekeskkonda üha enam unustusse vajub. Seepärast mõjub rahvusraamatukogu saksakeelsete…
4 minutit -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas . . . .
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit -
Sotsiaalne õiglus enampakkumisele
Kui Eesti riik töötab suuresti n-ö salajase vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, astmelist tulumaksu. Ülepakkumise tulemus pole siiski kuigi atraktiivne, sest pakutav raha jääb suhteliselt väheseks. Seega tuleks sihtgruppi konkretiseerida ja lubada suuremat summat neile, kellest võib otseselt oleneda riigikokku sissesaamine.
Rääkides sotsiaalsest õiglusest…
4 minutit -
Karmid mehed need eesti mehed
Mulle meeldivad empaatilised mehed. Arvan, et enamikule naistele meeldivad. Nad kuulavad meid ära, kui mure majas või tuju paha. Nad ei kähva „Ära kaaguta!”.
Võib-olla võib empaatiatki nimetada pehmostumiseks, mille eest aina hoiatatakse. Ma keeldun uskumast, et õige mees on see, kes vastu hambaid annab, kui tahtmine tuleb. Juba ajal, mil laevad olid puust ja mehed rauast, teati, et tark sõdib sõnadega,…
4 minutit -
Räägi inimesega!
Ammusel kolleegil oli kombeks aeg-ajalt hilisöistel tundidel töökaaslastele meilitsi saata sõnumeid, mida ta näost näkku poleks vist kunagi öelnud. Järgmisel päeval võis ta rahumeeli vastu jalutada, justkui poleks öist purset olnudki. Kord soovitas ta enne kukke ja koitu ühe pikaajalise projekti juhtimise üle võtta ja oli keskpäeval üllatunud, et seda teengi.
Lugu juhtus siis, kui kõrvaltubades istuvatel inimestel oli veel kombeks kolleegidega vestluseks…
4 minutit -
Miks ta seda tegi?
Viljandi koolimõrva järel ei tabanud ühiskonda mitte ainult šokk ja masendus. Selgelt oli tunda ka ajakirjanike ja avalikkuse kimbatust selle kohutava kuritöö seletamisel. Miks ta seda tegi? Miks õpilane tulistas oma õpetajat?
Ükski stereotüüp ei tahtnud kuidagi klappida. Kui mõrvar oleks koolikiusamise ohver või rusikakangelane, oleks mõrva põhjus kõigil kohe selge. Ka väga rikkast või väga vaesest perest pärit poisi puhul oleks seletus…
4 minutit -
Last kasvatab terve küla
Viljandi koolitulistamise järel on paljud koolijuhid ja pedagoogid tõdenud, et teame liiga vähe oma õpilastest ja võib-olla ka kolleegidest. Selle mõttega jääb üle ainult nõustuda. Kuid see tähendab, et midagi tuleb ette võtta, et teaksime ümbritsevatest inimestest rohkem.
Paraku kipub jääma mulje, et oleme liikunud juba pikka aega pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas. Kui koolides hakati üles panema turvakaameraid, mis on…
4 minutit -
Paljude jaoks on vabatahtliku töö võimalus muuta iseennast
Huvitav, kui paljud meist oleksid valmis hakkama tugiisikuks käitumis- ja õpiraskustega noorele – teades, et see võib tähendada vastutuse võtmist mitte paariks kuuks, vaid paariks aastaks, ja arvestades, et seda tuleb teha oma põhitöö, pere ja kõigi muude tegemiste kõrvalt, pealegi täiesti tasuta?
MTÜ RuaCrew otsis hiljuti just selliseid inimesi. Kandideerida sai eelmise nädala lõpuni ning…
4 minutit
