Nädalakommentaar
-
Mäng on lapse töö ja õpilase unistus?
Küllap on igale lapsevanemale tuttav ja igapäevane palve: „Emme, mängi minuga!”. Mida väiksem laps, seda tõenäolisemalt peab ta silmas leludega rollimänge. Mida suuremaks laps kasvab, seda tõenäolisemalt kätkeb palve ühel hetkel endas lauamänge. Mis on ju üks igavesti kasulik, nutikas ja sümpaatne ühise ajaveetmise viis, olgu kodus või koolis.
Tänases lehes on lugu lauamängudest ja nende tegijatest, siitsamast meie keskelt….
4 minutit -
Kust tulevad kõige paremad õpetajad?
Võib-olla on aeg viia ka meie ülikoolidele sisse n-ö riigieksamid või lõputestid ning nende põhjal õpetajakoolitajate pingeread koostada?
Mind näiteks huvitab väga, missugusest ülikoolist või selle kolledžist saavad tulevased õpetajad kõige parema ettevalmistuse. Kust tulevad kõige paremad matemaatika-, füüsika-, keemia-, geograafia-, inglise keele ja teiste ainete õpetajad? Seda oleks hea teada, kui laps juhtub küsima, kus koolis oleks kõige õigem…
4 minutit -
Aukartmatusest teaduse ees
Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Johannes Ubar oma loengu pealkirja (Nikolai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…
4 minutit3 kommentaari -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit -
Ma ei pane pahaks, et sa näed
Kui palju me tunneme inimesi, kes on väljaspool nii-öelda tavalisusest, on erivajadusega? Mitut teost te teate, mille peategelane on pime, kui see pole seotud mõne oh kui hirmsa teemaga?
Kipume olema enesekesksed ja endast erinevaid ning nende vajadusi lihtsalt mitte märkama. Koht, kus pimedal inimesel on tõesti abi vaja, on näiteks bussipeatus. Kuidas sa teed kindlaks, mis number buss tuleb, kui…
4 minutit -
Jää-ämber koolirahvale
Suvise lasteaiapuhkuse ajal tuli mu tütrel laps üheks päevaks tööle kaasa võtta. Laua taha vangistatud „abiline” muudkui vatras. Viimaks palus ema tal natuke aega kuss olla ja joonistada ning lisas, et kui tema väike oli ja oma emmega tööl käis, pidi ta vait olema ega tohtinud piuksugi teha.
Poiss uuris, kellena ma sel ajal töötasin, ja kuuldes, et olin õpetaja, teatas: „Siis…
4 minutit -
Vana kool
Maailm on muutunud, ideoloogiline võitlus on lõppenud, Ida ja Lääs elavad edaspidi sõbralikult koos, hõiskasid poliitikavaatlejad 20 aastat tagasi. Ameerika politoloog Francis Fukuyama kuulutas koguni ajaloo lõppenuks.
Ka Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. Meie lapsed läksid 20 aastat tagasi esmakordselt kooli maal, kus polnud enam ühtki võõrast sõdurit. Tänavu on paraku üle hulga aja esimene aasta, kus me nii enam öelda ei saa. Võõrväed on…
5 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit -
Lillepeenar ja kiri onu Endlile
Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…
4 minutit -
Sool, maal, veel
Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…
5 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
Kas õpetajaks õppima ei peaks olema raskem pääseda?
Käes on viimaste riigieksamite aeg ja abituriendid mõtlevad, millist ülikooli ja eriala valida. Me muidugi loodame, et õpetajaks õppida soovijaid oleks võimalikult palju, et nendele erialadele oleks ergutavat konkurentsi nagu Soomes. Aga karta on, et imet ei sünni, sest ootused tulevastele õpetajatele on meie ülikoolides endiselt küllaltki madalad.
Tõsi, ülikoolid on vastuvõtulävendit tõstnud. Näiteks Tallinna ülikooli saab…
4 minutit -
Maale elama
Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia…
4 minutit -
Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega
Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…
4 minutit -
Laste pealt kokkuhoidmine maksab kätte
Pinev olukord Tapa erikoolis kestab. Eelmises Õpetajate Lehes tõi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg Tapa kasvandike mässu peamise põhjusena välja kooli vildakavõitu töökorralduse ja töötajate puuduliku juhendamise. Praeguseks on erikooli direktorile tehtud ettepanek kohalt tagasi astuda. Justiitsminister Hanno Pevkurit tsiteerides peab esimese hooga panustama erikoolide renoveerimisse, sest aegunud arhitektuurilahendus soosib vägivalda ja korratusi.
Arvata võib, et remont ega…
4 minutit -
Siin- või sealpool piiri?
Eelmisel nädalal kirjutas Virve Liivanõmm murest tänapäevase riigi ja noorte perede pärast. Kuigi ea poolest lahutab meid Virvega hulk aastakümneid, on meie hirm ja hingevalu oma rahva pärast üsna samasugune. Just nii, nagu on küllap ka meie vahepealsete aastakäikude kolleegidel. Isegi kui me seda üksteisele alati öelda ei oska.
Kui Eesti taas iseseisvus ja kaugelt koju igatsenud siia jõudsid, räägiti palju nende…
5 minutit -
„Kaugelt tervisi saadan ma sul”
Pealkirjaks valitud rida nüüd jälle populaarsest laulust osutab suurtele distantsidele ruumis ja ajas peagi saja-aastaseks saava Eesti riigi loos, mis on ju meie enda elu lood.
See oli Läänemaal, ühel hommikupoolikul tulid nad hulgakesi koju sisse. Prisked hallides villastes jopedes mehed, kaasas nii suured hundikoerad, et isegi põrandal istudes olid nad vaevu kolmeaastasest tüdrukust kõrgemad. Tüdruk haaras oma valge kassipoja, pakkus…
4 minutit -
Kas hea tund on riiklik saladus?
Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?
Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…
4 minutit
