Lastekirjandus
-
Tartus kõneldakse homme lastekirjanduse tüvitekstidest
Kolmapäeval, 10. aprillil kell 10 algab Tartu linnaraamatukogu saalis lastekirjandusepäev, mille teema on seekord “Tüvitekstid ja ajakaja laste- ja noortekirjanduses”. Sõna võtavad lastekirjanduse uurijad Jaanika Palm ja Krista Kumberg, Tallinna Ülikooli (TLÜ) õppejõud Ave Mattheus ja Tartu Ülikooli (TÜ) õppejõud Ele Süvalep, kirjastuse TEA peatoimetaja Tiiu Valm ja teised. Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik…
2 minutit -
Muhvi auhinna sai Jaanika Palm
Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palm pälvis keskuse välja antava Muhvi auhinna, millega tunnustatakse alates 2001. aastast parimaid lastekirjanduse teemade kajastajaid trükisõnas.
Palm on „Lastekirjanduse sõnastiku“ (2006) ja Eesti lastekirjanduse keskuse toimetiste (2004–2011) üks autoreid, avaldanud lastekirjanduse teemal artikleid, arvustusi ja ülevaateid Sirbis, Loomingus, Tähekeses, „Nukitsas”, üleriigilistes päevalehtedes ja keskuse kodulehel.
Ajakirjandusväljaannetest tõstis keskus aastatunnustuse jagamisel enim esile Õpetajate Lehe mahukat…
1 minut -
Ilmar Trull: „Küllap oli Lermontovi luule hea lastekirjandus”
Nojah, olen luuletaja. Paar-kolm hajameelset lasteluuletust kirjutasin juba Vene ajal. Need avaldati Tähekeses ära ja maksti noorele luuletajale mõned rublad honorari, mille poeet viinapoe tädile edasi andis. Ka nukuteatrile sai tellimise peale kibekiirelt tehtud üks suvekontsert, mis pärast osutus näidendiks. Aga tollal ei tekkinud veel mõtet, et just lasteluuletustega tuleks põhjalikumalt tegelda.
See oli 1996….
2 minutit -
Kristiina Kass: „Kui jutt mind ennast kirjutamise ajal itsitama ajab, siis on lootust, et see ka lapsi lõbustab”
Lapsena lugesin palju, alati oli vähemalt üks raamat pooleli. Ja kui ma siis mõnelt sõbralt küsisin, mis raamatut tema parajasti loeb, imestasin sügavalt, kui tal ei olnudki hetkel midagi pooleli.
Ometi ei saanud ma uhkustada ligilähedaseltki sama suure lugemusega kui mu aasta vanem õde Irja. Ei, mina…
2 minutit -
Jaanus Vaiksoo: „Lastekirjanikud on üks uskumatult elurõõmus seltskond”
Kirjutasin esimese lasteraamatu – „Neli hommikut ja üks õhtu” – 1999. aastal. Vanem poiss oli just kooliikka jõudnud. Lastele ette lugedes jõuad ka ise ringiga lasteraamatute juurde tagasi. Arvan, et kõik lastekirjanikud on ise lapsena kõvasti lugenud ja alati raamatuid armastanud. Pean väga lugu vanema põlvkonna lastekirjanikest, keda ma ise lapsena korduvalt…
2 minutit -
Ilmar Tomusk: „Laps on tähtis ja talle tuleb seda öelda”
Hakkasin lastele kirjutama täiesti juhuslikult. Üheks „süüdlaseks” tuleb pidada endist haridusministrit Tõnis Lukast, kes ministeeriumi Tartusse kolis. Tallinnas asuvate allasutuste juhid pidid mitme aasta vältel kord nädalas Tartus koosolekul käima. Koju tagasi sõites sõin tavaliselt Adavere tuulikus lõunat. Ükskord tuli seal mõte, et võtaks kotist arvuti ja kirjutaks midagi. Järgmine mõte oli, et kirjutaks midagi…
2 minutit -
Piret Raud: „On mõnus veeta aega enda loodavas sõbralikus maailmas”
Ma sündisin 1971. aasta juulikuus Eesti pealinnas Tallinnas lastekirjanike peres. Tallinnas olen veetnud kogu oma elu. Lapsena mängisin sõpradega vanalinna kitsastel tänavatel ja romantiliste vanade majade hoovides. Kõõlusin murenevatel müüridel ja kolasin pimedatel pööningutel. Hiljem õpingute ajal Eesti kunstiakadeemias käisin linna peal, joonistusplokk kaenlas. Kunstiakadeemias õppisin graafikat. Minu magistritöö oli loodud vanaaegses ja…
1 minut -
Andrus Kivirähk: „Lastele kirjutamine on nagu magustoidu söömine”
Minu jaoks on lastele kirjutamine nagu magustoidu söömine. Kirjutan ju palju ka täiskasvanutele – romaane, novelle, näidendeid. Need oleksid siis nagu supp ja praad. Ka need on maitsvad, aga nii nagu inimesel tekib vahel kange šokolaadiisu, nii tekib ka minul tahtmine aeg-ajalt lastele kirjutada. Sest see on mõnus.
Nii nagu magustoit ei pea olema…
2 minutit
