Erilehed

  • Linnu-uudiseid!

    Ornitoloogiaühing kutsub aasta linnu viktoriinile

    Eesti ornitoloogiaühingu veebilehel www.eoy.ee/nurmkana toimub märtsist kuni oktoobrini aasta linnu viktoriin, milles iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus…

    2 minutit

  • Roheliste rattaretk kutsub õue õppima

    Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!

    Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid

    Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes…

    Helen Arusoo
    4 minutit

  • Mõningaid mõtteid metsaistutamisest

    See mõte on mind vaevanud juba hulk aega. Võib-olla tekib sellest mingi arutelu või mõttevahetus. Mul pole ei pedagoogilist ega metsandusharidust. Aga mul on lapsed ja lapselapsed. Ja nii edasi . . . .

    Sest on juba üle tosina aasta, kui omavahelises jutuajamises hakkasime rääkima oma metsaistutuspäevadest. Eks need olid pisut nostalgiahõngulised jutud. Arutasime, et praeguse aja koolilapsed on sellest kenast kombest ilma…

    Mati Alla
    3 minutit

  • AHHAA teaduskeskuses õpitakse uurides ja kogedes

    Kuidas näeb välja tibu koorumine munast ja tema esimesed elupäevad? Milline on sipelgate pereelu? Kuidas tekib veekeeris? Vastuseid neile ja paljudele muudele küsimustele saab otsida elus eksponaatide abil ise ja üheskoos kaaslastega.

    Iga õppija on uurimusõppepäeval väike teadlane, kes uurib, vaatleb, katsetab, koondab ja analüüsib ning lõpuks jõuab põhjendatud järeldusteni. Uurimuslikul õppimisel on fookuses teadmiste ja kogemuste ühendamine.

    Tartus…

    Liina Vaher
    2 minutit

  • Retk mõisa – ainete integratsiooni musternäidis

    Viimaste aastakümnetega on Eesti kultuurimaastikul hakanud selgelt eristuma uudne külastussihtkoht – mõis. Selguse mõttes peab ütlema, et tänapäevases võtmes hõlmab sõna „mõis” eelkõige selle peahoonet, samas kui ajalooliselt tähendas see üldisemalt majandusüksust. Aga jäägu see nüanss mõisa avastajatele.

    Tavaliselt piirdutakse mõisaekskursioonil arhitektuuri ja ajalooga tutvumisega, kuid tervikut silmas pidades tähendab see silmaklappidega lähenemist. Nähtavasti ei ole ühtegi teist…

    Alo Särg
    3 minutit

  • Parimad linnu- ja metsatundjad tulid prantsuse lütseumist

    25. märtsil tunnistati Tartus parimateks metsatundjateks Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Copper owl ehk Annaleena Vaher, Mati Lepikson ja Airon Oravas (õpetaja Marje Väli), kes sõidavad 25. ja 26. septembril Eestit esindama rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” finaali Portugalis.

    Kaks päeva hiljem võitis sama võistkond ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumi linnuviktoriini.

    13–19-aastaste noorte metsandusvõistlusel võeti mõõtu viktoriinis ning metsandusteemaliste plakatite…

    1 minut

  • Loodusmuuseumi näitus lahutab müüdid ja tegelikkuse

    Näitus „Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus” on rehabilitatsiooni­programm loodusfoobikutele. Kuna hirmutav on eelkõige see, mida ei tunne, jagab näitus praktilisi teadmisi loodusega taastutvuse sõlmimiseks.

    Looduses pole ükski liik ohtlik iseenesest. Kes ühele surmakuulutaja, see teisele toit. Mis inimesele näib kuritahtliku käitumisena, on looma jaoks vahend liikidevahelises konkurentsis ellujäämiseks. Igal liigil on oma koht ja roll ning kellegi…

    Liis Rohtmets
    2 minutit

  • Meelega õpitu on meeles

    Kümme aastat tagasi võtsin kasutusele mõiste „õuesõpe” ingliskeelse „outdoor learning” vastena. Eesti loodushariduses on õuesõpe nende aastatega laialdaselt omaks võetud nii mõistena kui ka sisuliselt. Kaasatulijaist on saanud õuesõppe edasiarendajad.

    Õuesõppe päeva tähistama hakkamine oli algselt Kristel Vilbaste idee. Ta palus mul leida meie pärimusest kalendritähtpäev, mis võiks sobida õuesõppe päevaks. Valik langes künnipäevale 14. aprillil, mis on Põhjamaades tuntud suveööde päevana…

    Mikk Sarv
    4 minutit

  • Kehaline kasvatus olgu meeldiv tund

    Mida arvavad kehalise kasvatuse tundidest Hiiumaa gümnaasiumiõpilased?

    Meedias on viimastel aastatel kombeks avaldada koolide kohta ainult halvustavaid materjale, unustades, et meil on palju väga häid koole ja õpetajaid ning tublisid õpilasi. Negatiivse fooni loomine on muutumas tavaks ka kooli kehalise kasvatuse suhtes. Küll ei sobi mõnele sõnakale ajakirjanikule või lapsevanemale kehalises kasvatuses hinnete panek, normatiivide täitmine, küll jooksmine ega suusatamine. Kehalise…

    Meeli Roosalu, Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituut; Raina Erin
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Õpetaja stress – kuidas meil sellega ikka on?

    Eestis õpetajate stressist ja läbipõlemise ennetamisest suurt ei räägita, kuid läbipõlenud või sellele lähedal olevate õpetajate olemasolu pea igas koolis annab aluse arvata, et see töö on riigil suures osas tegemata.

    Oleneb, kuidas võtta

    Vaimse tervise seisukohalt tasub võtta mõõdukalt ja kaalukalt. Õpetaja stressist rääkides ei peagi keskenduma sellele, kas see on hea või halb, vaid tõsiasjale, et õpetamine…

    Kärt Käesel
    10 minutit
    3 kommentaari
Õpetajate Leht