Erilehed
-
Veebruaris ilmub maailmas ainulaadne noodikogu
„Eesti jazz noodis” ehk Eesti jazz’i Real Book on maailmas ainulaadne ja pühendatud 90 aasta möödumisele Eesti esimesest jazz-kontserdist. Noodikogu on mõeldud nii muusikutele, muusikaõppuritele kui ka asjaarmastajatele, et tutvustada ja soosida kodumaise muusika kasutamist musitseerimisel ja harjutamisel.
Noote kogudes pidas Eesti Jazzliit silmas, et lisaks tuntud klassikutele oleks kajastatud ka praegu aktuaalsete jazz-muusikute looming. Kokku leiab kaante vahelt…
1 minut -
Peagi kinos: Eesti varietee ajaloost ja perekonnasaladustest
Jaanuari lõpus jõudis kinodesse üle Eesti Manfred Vainokivi uus dokumentaalfilm „Punane varietee”.
Varietees on läbi aegade olnud julget,…
2 minutit -
Keränen, Tomusk, Widmark ja teised. Vaadake, mida loevad Eesti lapsed!
Enimlaenutatud raamatud 2015 (Eesti lastekirjanduse keskuse laenutuste põhjal) Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ (2011) Dawid Walliams „Gängstamemm“ (2014) Martin Widmark „Koolimõistatus“ (2014) Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg“ (2014) Martin Widmark „Safranimõistatus“ (2014) Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas“ (2008) Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident“ (2015) R. J. Palacio „Ime“ (2014) Mika Keränen „Kuldne Lurich“ (2014) Katri Kirkkopelto…
1 minut -
Lugemise jagatud mõnu
Kurta selle üle, kuidas praegune aeg lugemist ei soosi, on muutunud vaat et klišeeks. Tuntakse muret, et laste lugemishuvi aina väheneb, sihtgrupp kaob üha enamate helendavate ekraanide rüppe. Päris palju on täiskasvanuid, kes tunnistavad, et neil pole lihtsalt lugemiseks aega. Hullem veel, paljudes tänapäeva kodudes ei leidugi raamatuid. Niisiis oleks lugemisest saanud justkui intellektuaalse eliidi eksklusiivne meelelahutus. Säärases olukorras on õpetajate missioon…
5 minutit -
Esemete elutüdimus
Aino Perviku „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid” on raamat meid ümbritsevate asjade muredest. Tuleb välja, et paljud argised esemed kas ei taha teha seda, mis neile ülesandeks on määratud, või siis ei saa ülesandega hakkama ja kannatavad sellepärast. Raamatus sisalduvad lühilood kannavad pealkirju, nagu „Telekapuldi pea käib ringi”, „Hambaharja pettumus”, „Toolide mure”, „Kohvri kõht on tühi”. Ka tekstidest enestest leiab palju…
5 minutit -
Tibu-tibu, ära näita!
Kurvaks teeb, et mustvalgete arvamuste ja kramplike tõdede ajastu, mis ühiskonnas aina enam maad võtab (mina tean, mis on õige, sina ei tea!), on tunginud juba ka lastekirjandusse. Hiljuti saime meediast kuulda, et pildiraamatuke, milles peategelane õpib tundma mitmesuguseid peremudeleid, sealhulgas kahe isaga perekonda, on esile kutsunud suisa vägivaldseid reaktsioone: vähemalt üks eksemplar on põletatud (ja põleva raamatu foto jõudnud ka internetti)…
5 minutit -
Loetelud: nauding lugeda ja kirjutada
Mäletan, et kui vaatasin lapsena Joachim Knauthi näidendil põhinevat lavastust „Kuidas kuningas Kuu peale kippus”, vaimustas mind kõige rohkem Peeter Volkonski laul „Tisleri kastitorn” Aare Laanemetsa esituses. See sisaldas loetelu kastidest, mida plaaniti kasutada Kuuni ulatuva keerdtrepi ehitamiseks: „Postikastid, pommikastid, / pommikastid, kommikastid, / saapakastid, seebikastid, / seebikastid, beebikastid,” ja nõnda edasi.
Mäletan, et mõni aeg hiljem joovastusin samatähenduslike sõnade…
5 minutit -
Grupipilt kümnest mullu ilmunud laste- ja noorteraamatust
Laste- ja noortekirjanduse täpsemaks aastakokkuvõtteks on veel vara. Jaanuaris poetub raamatulettidele nii algupärandeid kui ka tõlkeid, mis kannavad ilmumisaastana numbrit 2015. Üldpilt, ja millised raamatud mullu rõõmu tegid, on siiski olemas nagu supipõhi, millele lisanduv küll mekki lisab, aga supp jääb supiks.
Tõenäoliselt ilmus ka mullu nagu eelnenud aastatel ligi sada algupärandit ja mitu korda rohkem tõlkeid….
6 minutit -
Lapsepõlve lemmikud on favoriidid siiani
Mu lapsepõlve lemmikraamatutega on üks kummaline asi. Nad kuuluvad siiani „favoriitide” hulka. Praegu juba on raske hinnata, mida ma noorest peast nende teoste juures kõige rohkem hindasin – toona toimis lugemine vahetumalt, mõõdutundetumalt. Mäletan, et mul oli kombeks ka söögi ajal lugeda – harjumus, mis kujunes nii varakult, et ei mäletagi selle algust. Sestap kogunes mu lemmikraamatute lehekülgedele ka…
4 minutit -
Eesti lastekirjanduse uurimine käib ühte sammu muu maailmaga
Laiema publikuni jõudvates päevalehtedes ja internetimeedias ületab lastekirjandus huvikünnise peamiselt siis, kui on tegemist kirjandusvõistluste või edetabelitega. Tõsi küll, üha rohkem on ajalehtedes-ajakirjades juttu ka lugemishuvi äratamisest, lastele raamatute valimisest, ilmub üksikuid arvustusi ja ülevaateid. Üldisemat huvi tekitavad artiklid, mis lahkavad aktuaalsete ühiskondlike teemade (tsensuur, poliitkorrektsus jm intrigeeriv) kajastamist lastekirjanduses. Üha vilkamaks on muutunud elu…
4 minutit -
Rääkige lastele muinasjutte
Ajaloolane Margus Laidre meenutab aastalõpu Postimehes Albert Einsteini tõdemust: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui soovite, et nad oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem muinasjutte” (PM, 31.12.2015). Soovitus on väga asja- ja ajastukohane, seda relatiivsusteooria looja suust ja iseäranis Soomes hiljaaegu avaldatud uuringu tulemuste valguses kolmeaastaste laste kesise kõneoskuse kohta – vanemad ei…
5 minutit1 kommentaar -
Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?
On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…
4 minutit -
Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads”.
Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Konverentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…
3 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane
Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?
Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…
7 minutit -
Naudi suhtlemist, naudi õppimist!
Eesti keele grupid keeltekoolis muutuvad järjest rahvusvahelisemaks ja pilt klassiruumis kirjumaks. Üha enam satub rühma õpilasi, kes ei räägi ühtki Euroopas laialt levinud keelt, ja see nõuab õpetajalt lisaenergiat ja -aega.
Keelte õpetamine ja õppimine areneb pidevalt, sest keeleõppimise eesmärgid muutuvad ajas. Kui traditsioonilises keeleõppes peeti oluliseks grammatikareeglite mõistmist ning tekstide lugemist ja tõlkimist, siis tänapäeval õpitakse keeli peamiselt selleks, et…
6 minutit -
Mängulised ülesanded versus nutistu
Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.
Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…
4 minutit -
Teist Maad pole meil kuskilt võtta
Tallinnas toimub 22.–24. septembrini organisatsiooni The Learning Teacher Network (LTN) rahvusvaheline konverents.
Osalejaid on oodata umbes 200 ringis üle maailma. Korraldusmeeskonda kuuluvad peale rootslaste ka Aruküla põhikooli õpetajad. Konverentsil keskendutakse õpetaja mõjule tulevase põlvkonna kasvatamisel oma koduplaneeti säästvateks inimesteks.
Eelmine LTN-i konverents toimus möödunud novembris Šotimaal Edinburghis. Seal tutvustati osalejatele One Planet School’i koole. Neis rõhutatakse, et teist planeeti Maa pole meil…
1 minut -
Algab soome keele veebikursus
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…
2 minutit -
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Võõrahirm vähemaks
MTÜ Mondo ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon pikendavad septembri alguses välja kuulutatud võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavate õppematerjalide konkursi kestust 18. jaanuarini.
Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele, need peavad olema tunnis praktiliselt kasutatavad ja toetama riiklikus õppekavas seatud eesmärke.
Konkursil osalemiseks tuleb metoodiline materjal saata aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Esitada võib ka…
1 minut -
Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled
Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?
Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:
Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on…
3 minutit -
Araabia keeles on 1 + 1 alati 2
Araabia keel ei ole raskem kui teised keeled. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellele harva. Ja tähtede selgeks saamine on paari nädala küsimus. Paraku on araabia keele õppimise võimalused Eestis tagasihoidlikud.
Euroopa pagulaskriisi tingimustes on vaja kõnelda haridusest. Ühelt poolt on oluline, et eestlased mõistaksid paremini araabia keelt ja kultuuri, teisalt peaks araablastel olema võimalik sulanduda Eesti ühiskonda. Hariduse…
5 minutit -
Rahvajutukaardid koolitunnis
Albert Einstein on öelnud: „Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised.” Tänapäeval on lugude jutustamine jäänud tagaplaanile, samas on just erinevad lood need, mis muudavad meie maailma värvikamaks ja pildilisemaks.
Seepärast on ääretult tänuväärne, et Vippa andis välja „Eesti oma rahvajutukaardid”, mis sobivad igas vanuses mängijale ja kuulajale. Neid on hea kasutada koolitunnis ja kindlasti mitte ainult algklassides ja põhikoolis, vaid ka gümnaasiumis.
Seal…
2 minutit