$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Erilehed

  • ,

    Muinasjutuline kassilugu

    Eelmise lehe heade lasteraamatute reast jäi maha – sest polnud selleks ajaks veel meieni jõudnud – üks vastne teos väiksematele lastele ja nende kassisõpradest vanematele/õpetajatele.

    Hilli Ranna „Lumivalge ja süsimust” on lugu kahest kassist, kelle muusikutest perekond peab aastaks sõitma teisele maale (just niimoodi, nagu ütleksid väikelapsed, ongi raamatus kirjas).

    Kassid Amadeus ja Ludvig jäävad üksinda, vabandust, kahekesi kodu valvama. Ei, lugu ei…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Peotäis värskeid ja väärikaid omamaiseid lasteraamatuid

    Mida lähemale jõuavad pühad, seda enam potsatab mu postkasti kirju rohkem või vähem otsese küsimusega, millise raamatu võiks lapsele jõuludeks kinkida. Nii et seepärast, aga mitte ainult seepärast, valisin seekord välja neli värsket kodumaist lasteraamatut, mis väärivad tähelepanu ka ilma pühadeta.

    Kätlin Vainola ei ole eesti lastekirjanduses enam roheline. Noh, selles uustulnuka mõttes. Loodussõbralikkuse mõttes on ta…

    Mari Klein
    9 minutit
  • ,

    Tammerraamat ootab koolilaste raamatute käsikirju

    Esmaspäeval, 1. detsembril lõpeb Tammerraamatu kevadel välja kuulutatud konkurss „Koolilapse raamat”, millega oodatakse käsikirju 8–12-aastastele lastele.

    „Eesti koolilastel napib just eesti kirjanike loodud jutte koolist, sõprusest, peresuhetest, naljakatest ja tõsistest probleemidest, fantaasia- ja mängumaailmast jne. Samas on koolilapse elu muutunud tänapäeval tunduvalt keerulisemaks. Seepärast ongi vaja uusi ja värskeid lugusid koolilastele ja koolilastest. Toeks, meelelahutuseks, äratundmisrõõmuks. Aga ka…

    1 minut

  • Riigikaitse- ja kodanikuõpetus piirilinnas Narvas

    Narva Vanalinna riigikoolis on õpetatud kaks aastat riigikaitseõpetust ja kolm aastat sisekaitse erialasid.

    Tulemused on olnud head: vilistlased on huvitatud edasiõppimisest Tartu kõrgemas sõjakoolis ja neid juba õpib sisekaitseakadeemias. Seejuures peab Narva Vanalinna kool end eelkõige humanitaarkooliks. Kuidas jõudis Narva Vanalinna riigikool riigikaitseõpetuseni, seda meenutavad kooli direktor Tatjana Stepanova, õppealajuhataja Aleksandra Kuzmina ja riigikaitseõpetuse õpetaja Anton Pratkunas.

    Kuidas kõik…

    Raivo Juurak
    8 minutit

  • Kitsas silmaring on nuhtluseks endale, teistele, kogu riigile

    Riigikaitseõpetus on eelkõige õpilaste silmiringi laiendamiseks, selgitab Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppetooli juhataja Kaiko Lippur.

    Õpilased ei tea paljusid lihtsaid, kuid olulisi asju, nendib Kaiko Lippur. Näiteks kuidas tuleb uppujat päästa, mida teha metsas avastatud lõhkekehaga, kuidas haava siduda, ennast kallaletungi puhul kaitsta jms. Üldiselt ei teata ka seda, kuidas töötab piirivalve, päästeamet, politsei, vanglaamet. Westholmi gümnaasiumis…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Meid kaitsevad ka Muhu sussid, e-riik, seenemetsad

    Laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioonist on lähtunud paljude ajaleheartiklite autorid. Alljärgnevalt mõned väljavõtted ja lingid, kust saab asjast lähemalt lugeda.

    Psühholoogilisest kaitsest

    Uku Arold:

    „Oluline on iga kodaniku panus. Me igaüks oleme iga päev vahendatud ja vahetute mõjutuste sihtmärgiks. Peame vaid oskama ära tunda neid mõjutusi, millega meile üksikisikutena ja ühiskonnale tervikuna halba soovitakse. Meist keegi ei soovi olla etturina paanikat õhutav…

    2 minutit

  • Mida riigikaitseõpetus annab?

    Jaan Kaarel Sepp

    Westholmi gümnaasiumi 12. klass

    Seal on palju silmaringi laiendavaid tunde. Viimati saime teada, kuidas vanglas asjad käivad, kuidas vangid on ära jaotatud, kuidas nad liiguvad, kuidas kõik on kontrollitud, fikseeritud. Ei olnud üldsegi nagu filmides, kus vangid kolistavad plekk-kruusidega vastu trelle ja panevad midagi põlema. Arvasin, et vanglas töötab rohkem inimesi, tegelikult on mõneski osakonnas ainult üks töötaja. Huvitavad…

    3 minutit

  • Veel kord laiast riigikaitsest

    Laiast riigikaitsest on räägitud ja kõneldud päris palju. Enamasti rõhutatakse selle juures, et riiki ei kaitse üksnes kahurid või püssid, vaid inimesed, kelle tahtest ja närvidest sõltub vähemalt mõnes olukorras rohkemgi kui kahureist. Et lisaks tavalistele lahinguväljadele on ka psühholoogilise sõja lahinguväljad, kus võitlus käib inimeste motiveerituse ja sihikindluse nimel, mida vaenupooled vastastikku kahjustada üritavad.

    Kuid riigikaitset võib – ja ilmselt…

    Lauri Vahtre
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Koolidirektor: „Kes siis veel Eestit kaitseb kui mitte me ise”

    Noorte isamaalisus ärkab ärevatel aegadel, leiab Saku gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets.

    Ulvi Läänemets sai vabariigi aastapäeva eel kaitseministeeriumist kirja, et minister Urmas Reinsalu ootab teda Tallinna reaalkooli vastuvõtule. Määratud päeval oli ka vallas ja koolis pidulikke üritusi. Ulvi Läänemets tänas viisakalt ja ütles, et kahjuks ei osale. Siis tuli kiire kiri, et talle on määratud…

    Meeli Parijõgi
    6 minutit

  • Riigikaitseõpetus tunniplaani – miks ja kuidas?

    Kui tavaliselt on valikaine korraldamine ja sellega seotud kulud kooli kanda, siis riigikaitseõpetus on Eesti riigikaitse üks prioriteete ning seda mitte ainult sõnades. Näiteks jooksval aastal toetati riigikaitseõpetuse korraldamist koolides kokku 363 500 euroga, järgmisel aastal eraldatakse koolidele 415 000 eurot.

    See tähendab, et kaitseressursside amet toetab õppekäikude ja -laagrite korraldamist ning õppevahendite ostmist. Teiseks aidatakse koolidel leida riigikaitseõpetaja ning…

    Marke Teppor
    3 minutit

  • Sügisseminar tõi kokku üle 80 riigikaitse­õpetaja

    Kaitseministeerium korraldas 23. ja 24. septembril Roosta puhkekülas riigikaitseõpetajate iga-aastase sügisseminari, kus üle 80 riigikaitseõpetaja said ülevaate nii Eesti riigikaitse kui ka riigikaitseõpetuse aine arengust viimasel ajal.

    Kaks päeva kestnud seminaril andsid kaitseminister Sven Mikser ja kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov ülevaate Ukraina kriisi tagajärjel tekkinud uuest julgeolekuolukorrast ning Eesti riigikaitse ees lähiajal seisvatest väljakutsetest.

    Kaitseministeeriumi ja kaitseressursside…

    Peeter Kuimet
    2 minutit
  • ,

    Prantsuspärased teadmisteraamatud

    Kirjastus Varrak on hiljuti peaaegu üheaegselt välja andnud kolm põnevat, pilkupüüdvat ja tarvilikku teadmisteteost, millest võiks olla abi õpetajatele ja põnevust (õpi)lastele, vanematest kõnelemata. Teosed on prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar.

    Liiklusraamat lastele

    Pilkupüüdvalt värviline ja põneva kujundusega liiklusraamat jagab lapsesõbralikul moel teadmisi nii liiklusmärkide, ohtlike olukordade, tee ületamise kui ka autoga sõitmise kohta. Siin on ühendatud palju nippe, millega laste huvi…

    Mari Klein
    4 minutit
  • ,

    Tõlkelasteraamat ehk Tervisi teisest ilmast

    Juba kümme aastat on punt lastekirjanduse nõudlikke lugejaid sügisel üle vaadanud tõlgitud lasteraamatud, et leida nende seast parim ja anda sellele detsembrikuus Paabeli Torni auhind. Ettevõtmist veab rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti osakond.

    Tänavuse aasta hindamiskomisjoni olid kaasatud suurte kogemustega kirjandusõpetaja Edward Kess, lasteaia lugemisõpetuse materjalide autor ja lugemispesade mentor Anneli Laamann, värske lastekirjandusliku magistritöö autor Maire Iro ja…

    Mare Müürsepp
    5 minutit
  • ,

    Põhjamaade lastekirjanduse tegelastest ja tegemistest

    Mitte kõik õpetajad ei veetnud vaheaega vaid puhates. Osa neist kasutas seda enese harimiseks Eesti lastekirjanduse keskuses, kus peeti teisipäeval, 21. oktoobril põhjamaade lastekirjandust tutvustavat seminari „Laps kirjanduses 2”.

    Jaanika Palm tõdes seminari avaettekandes, et viimase paarikümne aasta jooksul on põhjamaade keeltest tõlgitud lastekirjandust tema suureks üllatuseks märksa enam kui ta oleks enne selle uurima asumist arvanud –…

    Mari Klein
    7 minutit

  • Saksa keelt õppides maailma avastama

    Eesti saksa keele õpetajate selts korraldas 9.−11. oktoobrini Tallinna ülikoolis 9. Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsi.

    Seekordse konverentsi muutsid ülemaailmseks sündmuseks rahvusvahelise saksa keele õpetajate seltsi juhatus ja eksperdid, kes pidasid eelneva nädala jooksul ka oma töökoosoleku Tallinnas. Konverentsist võttis osa ligi 170 saksa keele õpetajat ja külalist, nende hulgas ka Läänemere-äärsete riikide saksa keele õpetajate esindajad.

    Osalejaid tervitasid rahvusvahelise saksa…

    Signe Ilmjärv
    4 minutit

  • Mis suunas liigub keeleõpe laias maailmas?

    Tänapäeval õpetatakse eri keelt kõnelevaid lapsi valdavalt koos ja võõrkeeleõpe algab üha nooremas eas.

    Irina Kurg märgib oma artiklis „Eesti keel vene koolis − tõde ja õigus”, et eesti ja vene lapsed on oma käitumismustri ja ka emakeele poolest sedavõrd erinevad, et neid tuleb õpetada eraldi. Teiseks väidab ta, et eesti keelt peaksid vene lapsed hakkama tõsisemalt õppima alles…

    Raivo Juurak
    7 minutit

  • Soome keele katseeksam ja elulähedane õppeviis

    Eesti põhikooliski võiks soome keelt praegusest rohkem õpetada, märgiti soome keele õpetajate vestlusringis.

    Uue õppekava kohaselt võib õpetada soome keelt muude võõrkeelte kõrval ka põhikoolis. Või­ma­lu­sest on haaratud kinni nii Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jõgeval, mujal jätkatakse soome keele õpe­tamist gümnaasiumides. Et põhikoolilõpetajal on lisaks matemaatika- ja ema­keele­eksamile vaja teha veel üks valik­eksam, tuli tänavu katsetamiseks koostada…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Eesti keel vene koolis – tõde ja õigus

    Eesti ja vene lapsi tuleks edaspidigi õpetada eraldi koolides.

    Kellelegi pole saladus, et meie vene noored ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Mõned mitte-eestlased suudavad küll isegi raadios ja televisioonis eesti keeles esineda, kuid üldpilt jätab kahjuks siiski soovida, ehkki eesti keele õpet on püütud vene koolis tõhusamaks muuta juba üle kahekümne aasta. Peamine põhjus on siin muidugi poliitikud,…

    Irina Kurg
    5 minutit

  • Võõrkeele riigieksamitest ja koolide edetabelitest

    Pärast tänavuste riigieksamite tulemuste tutvustamist võrdles ajakirjandus peamiselt koolide kitsa ja laia matemaatikaeksami, põgusalt ka eesti keele ja eesti keel teise keelena eksami tulemusi. Võõrkeelte teemal valitses vaikus, sest viimase tulemusi ei esitatud toorpunktidena, vaid Euroopa ühtsete keeleoskustasemetena.

    Keeletasemeid tagasi punktideks ei arvutata

    Eksamitulemuste põhjal koolide edetabelite koostajate seas leidus neid, kes püüdsid õpilaste saavutatud keeleoskustasemeid toorpunktideks arvutada. See…

    Tõnu Tender
    5 minutit

  • Lauamängude loomine kui elustiil ja unistuste täitmine

    Eesti lauamängumaailmas toimub viimasel ajal nii mõndagi huvitavat. Poelettidele ilmub nagu seeni pärast vihma vahvaid hariva sisuga karpe ja karbikesi, mis ei ole meile toodud ja tõlgitud suure raha eest välismaalt, vaid mille idee ja teostus pärinevad siitsamast Eestist. Meie endi keskel elavatelt kolmekümnendates aastates lauamängutegijatelt.

    Neid kõiki näib ühendavat üks – väikesed lapsed, enne kelle sündi…

    Mari Klein
    15 minutit
  • ,

    Kaks Eesti lasteraamatut jõudsid maailma parimate hulka

    Möödunud nädalal esitleti rahvusvahelisel Frankfurdi raamatumessil kataloogi „The White Ravens 2014”, mis tutvustab Münchenis asuva rahvusvahelise noorteraamatukogu valikut mullustest maailma parimatest laste- ja noorteraamatutest. Kataloogi valitud 200 raamatu seas on ka kaks Eesti lasteraamatut: Kätlin Vainola ja Ulla Saare „Lift” (kirjastus Pegasus) ja Anti Saare „Kuidas meil asjad käivad” (kirjastus Tänapäev).

    Kirjastajate ja raamatukogutöötajate seas hinnatud kataloogis…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • , ,

    Krokodill, kel koorus tibu

    Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoni tõlke abil on eesti lasteni jõudnud Moskva kirjaniku ja ajakirjaniku Marina Moskvina tragikoomiline lastejutt „Mis juhtus krokodilliga?” (kirjastus Päike ja pilv).

    Lugu räägib krokodillist, kelle munast koorub krokodillipoja asemel tibu. Mida arvab sellest krokodillide kollektiiv ja mis saab tibust? Kas teistsugune tulnukas süüakse ära, et teha nägu, nagu poleks teda olnudki, või peab ta põgenema?

    Nagu näha, pole raamatu…

    Mari Klein
    1 minut
  • ,

    Märkame koolibussijuhti

    Ehkki enam kui pool Eesti kooliõpilastest elab Tallinnas, sõidavad tuhanded lapsed kooli bussiga.

    Koolibussijuht on seega hommikuti esimene, kes lapsi justkui koolipäevaks ette valmistab. Ja õhtul see, kes nad turvaliselt koju sõidutab.

    Tundub loomulikuna, et sel teel lapsega midagi ei juhtu ja võime ta julgelt bussijuhi hoolde usaldada. Eeldame, et bussijuht jälgib liiklust, on teedel suuremate oskustega ja ettevaatlikum sõitja kui tavaliikleja, jälgib…

    Kadri Valner
    2 minutit

  • Meie bussijuht on maailma parim!

    Tähtvere valla kaugeima nurga, Kardla küla lastele algab koolipäev juba hommikul kell seitse, kui koolibuss nad teeservast peale võtab. Varaseid ärkajaid tervitab bussijuht Raivo Pulver, kel sõltumata ilmast ikka rõõmus meel.

    Perearsti kombel teab ja tunneb ta oma väikseid reisijaid ning oskab igaühele midagi sobivat öelda.

    „Hoiame positiivset meeleolu üleval,” kinnitab Pulver. Reisiseltskonna rõõmuks jooksevad televiisorist multifilmid. Tore sissejuhatus päevale on loodud.

    Et…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
Õpetajate Leht