Erilehed
-
Festivali „Mõisamängud” kontserdid mõisakoolides
Septembris alustas kuuendat hooaega muusikasõprade seltsi koolikontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda õpilastele klassikalist muusikat tutvustavaid kontsertkavasid. Iga kontsert põhineb kindlal temaatikal, lisaks muusikale on kavasse põimitud põnevaid lugusid esitatavatest teostest ja heliloojatest ning on võimalik kohtuda ka mõne kirjaniku või näitlejaga. Koolikontserdid püüavad luua iga kava piires kunstilist tervikut ning ärgitada noori kuulajaid looma seoseid…
2 minutit -
Ees ootab rikas muusikahooaeg
Tänavune kontserdikalender sisaldab taas tohutult palju põnevat. Alates juba rahvusvahelise muusikapäeva, 1. oktoobri tähistamisest, mis seekord oli lausa üllatustest tulvil.
Soovitan väga minna kuulama Eesti Kontserdi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri ülipõnevaid kontserdisarju. ERSO ees saab oktoobris dirigeerimas näha Nikolai Aleksejevit, Paul Mägit ja Olari Eltsi ning pärast orkestri Ameerika-turneelt naasmist Arvo Volmerit ja Neeme Järvit. Kavas on ajatult kauneid suursümfooniaid, nagu Brahmsi…
3 minutit -
Miksteater alustab seitsmendat hooaega
Miksteatri seitsmenda hooaja esimest esietendust saab näha 26. oktoobril Eesti loodusmuuseumis. Silvia Soro nukunäidendi trilobiitidest − väljasurnud lülijalgsetest – lavastab Mart Kampus, mängivad Kristo Toots, Aita Vaher ja Kaido Rannik. Lavastust mängitakse loodusmuuseumis näituse „Trilobiidid” raames oktoobrist kuni detsembrini kokku 20 korral. Teiste uuslavastuste kohta teater veel kaarte ei ava, aga oodata on põnevaid sündmusi.
Nooremale publikule (3−12-a) mängime sel…
2 minutit -
Teravmeelne komöödia „Hukkamõistu koor”
Novembris algavad ringreisid mööda Eestit Roman Baskini lavastatud komöödiaga „Hukkamõistu koor”, mille peaosades säravad Raivo E. Tamm ning Marko Matvere. Näiteseltskonda kuuluvad veel Elina Reinold, Helene Vannari, Pirjo Levandi, Karin Rask, Tõnu Kilgas, Merle Palmiste, Kaido Veermäe jt. Lavastuse kunstnik on Tuuliki Tolli.
„Hukkamõistu koor” on Alan Ayckbourni, tõenäoliselt kõige mängituma Briti näitekirjaniku teravmeelne komöödia intriigidest tagasihoidlikus väikelinna…
2 minutit -
Täheke puges tahvelarvutisse ja hakkas rääkima
Lasteajakiri Täheke peab ajaga sammu ning on edaspidi kättesaadav ka kõige nüüdisaegsemast infokandjast ehk tahvelarvutist. Enamgi veel – erinevalt paberkandjast on värsked ajakirjalood iPadist mitte ainult loetavad, vaid ka kuulatavad – autorite endi esituses. Ja pildidki on pandud elama: liblikas lehvitab tiibu, kass saba, hiir ujub akvaariumis.
Tähekese autorid loevad oma tekstid sisse ise, Raadioteatris. „Eesti Raadio inimesed…
5 minutit2 kommentaari -
Loodusest. Lummavalt ja lapsemeelselt
Juhani Püttsepp on tuntud rohkem kui loodus(aja)kirjanik, seepärast võib esmapilk selle raamatu sisse olla üllatav – üheksakordsed kivimajad ja linnakära vaibumatute helidega. Aga see ongi alles sissejuhatus, millest järeldusi teha ei tohi ja mis viib välja mõistagi looduseni. Aastaaegadeni, unenägudeni, lapsemeeleni.
Nagu pealkirigi ütleb, on raamat kuulamisest. Pisut salapärane lugu sellest, kuidas pidevast piiksumisest ja tehnilistest helidest väsinud väike poiss…
2 minutit -
Lugemiseni läbi krimilugude
Ilmar Tomuski raamatud võivad endast pealiskaudsele sirvijale jätta hoopis teistsuguse pildi kui süvenejale, kes teksti täht-tähelt läbi loeb ja nüanssidele tähelepanu pöörab.
Tomusk ei peida pead reaalse elu ees liiva alla ega ka heroiseeri seda, vaid seob olemasoleva oskuslikult lapsesõbralikeks ja õpetlikeks (krimi)lugudeks. Käsitledes elu just säärasena, nagu see on – külapoekese kõrvalisest puupingist Twitteri ja Facebookini –, lisades kõigele törtsukese ulmelisust.
Näiteks…
2 minutit -
Sul raamat sõbraks alati
Hea raamat on üks parimaid sõpru, püsides muutumatuna täna ja igavesti.
/Martin Farquhar Tupper/
Selleks, et raamatust saaks parim sõber Räpina lasteaia Vikerkaar lastele, on neli rühma aktiivselt kaasa löönud Eesti Lugemisühingu projektis „Sul raamat sõbraks alati”. Planeeritud tegevusi ja üritusi jätkus terveks õppeaastaks. Aastaringi vaheldumise sidusime luulehommikutega. Lastevanemate õpetatud luuletustest valmisid omanäolised raamatud.
Et uute raamatutega oleksid paremini kursis nii vanemad kui ka…
2 minutit -
Millisena näeb kooli riigikaitseõpetaja?
Koolis peaks olema praegusest tugevam ühiskonnaõpetus, rohkem õppeainete lõimimist ning rühmapedagoogikat, leiavad alljärgnevas kahekõnes riigikaitseõpetajad Kristo Pals MTÜ-st Riigikaitse Rügement ja Meelis Rõigas, kes õpetab riigikaitset Saku gümnaasiumis.
Kas „Välisilma” vaatate?
Riigikaitseõpetajana tööd alustades olid nii Kristo Pals kui ka Meelis Rõigas üllatunud, kui vähe gümnasistid maailmas toimuvast teavad.
Meelis Rõigas: Küsisin oma õpilastelt, kes on Julian Assange, aga ainult üks…
8 minutit -
Riigikaitse kõigile
Kui rahvas tahab elada riigina, on ta võtnud endale kohustuse oma riiki kaitsta.
Nii ütles Eesti iseseisvuse taastamise alguses meie toonane president Lennart Meri. Ja meie põhiseaduses on kirjas, et riigi kaitsmine on kõigi kodanike ülesanne.
Riigikaitse õpetamise traditsioon ulatub Eesti koolis tagasi 1927. aastasse. Esimene riigikaitseõpik ilmus 1933. aastal, kuid seal leiduvad mõtted on aktuaalsed ja kõnekad praegugi. Üks asjakohane näide: „Vastase kahjuliku…
5 minutit -
Mis on riigikaitseõpetus?
■ Ligi 150 Eesti üldhariduskoolis õpetatav valikaine, mida õpib umbes 4000 õpilast ning mille eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja kaitsevalmidust.
■ Koolide arv, kus riigikaitset õpetatakse, on kasvanud kümne aastaga kolm korda.
■ Riigikaitseõpetajateks on enamasti kaitseväelased või -liitlased.
■ 2013. aastal eraldas kaitseministeerium koolidele ekskursioonideks, välilaagrite korraldamiseks ning õppevahendite soetamiseks kokku üle 220 000 euro.
■ Riigikaitseõpetus koosneb kahest…
1 minut -
Riiki kaitsevad inimesed, mitte relvad
Riigikaitseõpetus on eriline aine selle poolest, et siit käivad läbi kõik õppeained ja teadusharud füüsikast kuni psühholoogiani ja muusikast filoloogiani. Riigikaitseõpetuse tunnis saab õpilasele tutvustada praktilist meditsiini, grupikoostöö aluseid, ajaloolisi fakte, metallide erikaalu, pedagoogikat, kommunikatsiooni põhitõdesid, kunstiajalugu, maailma piirkondade geograafiat ja kliimat, kõlbluspõhimõtteid ja isegi filosoofiat.
Selline silmatorkav seotus eri elualade ja distsipliinidega tuleneb tõigast, et riigikaitseõpetuse keskmes ei seisa…
1 minut -
Kaitseväelase elu nuusutamas
Liise Hämarmets on tavaline Tabasalu gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kes läbis äsja kohustusliku pooleaastase riigikaitsekursuse.
Mida tähendab sinu jaoks riigikaitse?
See on palju rohkem kui püssiga laskmine ja metsas roomamine. See on andnud meeskonnatöö oskuse ja laiema arusaamise sellest, mis Eestis ja ka maailmas toimub. Meile räägiti näiteks kriisikolletest ja sellest, kes tuleb meile appi, kui midagi peaks juhtuma.
Kes siis tuleb?
NATO. Aga sõda…
5 minutit -
Gümnaasium teeb koostööd suurtükiväepataljoniga
Kõige parema riigikaitseõpetuse tagab kooli otsene koostöö kaitseväega, leiab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part.
Enamasti toonitatakse, et riigikaitseõpetuses pole eesmärk läbida õpilastega sõduri baaskursust, vaid tutvustada kaitseväge kui niisugust. Rakvere gümnaasiumis on kujunenud siiski välja just tihe koostöö kaitseväega. Näiteks kõik riigikaitseõpetajad on neil Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist. Aivar Part toob välja selle koostöö peamised plussid.
– Iga teemat õpetab…
5 minutit -
Me võtame endale jõukohaseid ülesandeid
Pole võimalik ehitada kahte maja, kui raha jätkub vaid ühe jaoks. See iseenesestmõistetavana näiv tõdemus kehtib ka riigikaitses: sõjaliste võimete osas vajame reaalselt eksisteerivaid, varustatud ja mehitatud üksusi, mitte ulmelisi kirjeldusi tulevikuplaanidest, mis kunagi ei realiseeru.
Tänavu aasta alguses heaks kiidetud riigikaitse arengukava on realistlik plaan meie sõjaliste võimete arendamiseks. Selle kohaselt suudame tõsiselt pingutades luua 2022. aastaks kaks…
2 minutit -
Riigikaitseõpetuse välilaagri läbinud koolinoorte emotsioone
„Sai värsket õhku hingata ja tunda ka veidike sõdurielu. Kõige rohkem meeldis iseenesest mulle camo tegemine näole, sõjamärkide õppimine ja nende kasutamine. Tahtsin ise vabatahtlikult veel öövalves olla, nii väga oleksin tahtnud karjuda: „Häire, häire, häire!”, aga kahjuks polnud selleks põhjust. Öösel telgis magades oli väga külm, kuna juhuslikult ei kütnud meie ahi nii…
2 minutit -
Ka luuavarrest võib pauk tulla
Laval, klassi ees ja lahinguväljal kehtib üks ja sama reegel: kohane ja improviseeri, teab riigikaitseõpetaja Madis Milling.
Õpetaja Madis Milling siseneb koolimajja, laiguline vorm seljas, mustad prillid ees. Kotist paistavad kolme karabiini otsad, puusal ripub isiklik püstol. Leitnant Milling on „Kevadtormilt” hüppes, et anda Keila koolis riigikaitseõpetuse tundi.
Seekordses tunnis õpetab Milling relvade käsitsemist ning tund toimub aulas. „Kui siin pauk käib,…
8 minutit -
Lõpuks ometi – Tere, Ulf Stark!
Ulf Starki kohtasin 18 aastat tagasi Stockholmis lastekirjanduse konverentsil. Nägin, kuidas ta oma teoseid luges ning täiskasvanud tugevad mehed ja naised vappusid hääletu naeru käes, pühkides silmist naerupisaraid.
Starki raamatud esindavad kõige selgemas mõttes lastekirjanduse nii-öelda igipõlist peajoont – need räägivad lapsest ja lähimatest inimestest tema ümber. Selgub, et suurimad ootamatused tabavad meid seoses tuttavate inimestega. Äsja Ülle Liiveti armsas tõlkes…
2 minutit -
Galina Iljenko: „Ärge kartke oma vanust, õppige sellegipoolest”
Aastaid kergetööstuses töötanud Galina Iljenko (45) tegi möödunud aastal oma elus kannapöörde ning asus õppima Tartu ja Valga kutsehariduskeskuses enda jaoks uut eriala – toitlustamist.
Galina töötas aastaid ühes Lõuna-Eesti kergetööstusettevõttes, kuid kuna firmas vahetusid pidevalt omanikud, ei pakkunud ettevõte oma töötajatele turvatunnet ega stabiilsust. 2012. aasta kevadel otsustaski Galina oma senise karjääriga lõpparve teha…
4 minutit -
Metsaistutamise kiituseks
Minu kooliajal olid õppeaastas kaks sündmust kindlad nagu aamen kirikus: sügisel käisid kõik kaelakandjad kartuleid võtmas ja kevadel metsa istutamas. Ei olnud õpetajal bussitellimise muret ega koha otsimist. Kooli tuli käsk selleks päevaks nii mitu klassi tööle saata, info anti kätte ja võileiva pidid kaasa võtma. Kõik oli riigivärk. Kui ilmaga vedas, ei olnud mingit muret. Kolhoosi päevinäinud bussiloks vuras ette…
4 minutit -
Õpetaja läheb suvel vabatahtlikuks
Eestis ei ole tehtud uuringut, kui palju meie vabatahtlikest on õpetajad või mis valdkonnas nad tegutsevad. Teame, et vabatahtlikke on meil 29% elanikkonnast ning vaid 3% neist tegutseb vabatahtlikuna regulaarselt. Tihtipeale valitakse tegevus hoopis teisest vallast, kui on igapäevatöö, sest nii on võimalik tulla välja igapäevarutiinist ja suhelda teistsuguste inimestega.
Kuidas leida endale sobivaim vabatahtlik tegevus?
Kohalik elu. Kõige meelsamini panustatakse…
4 minutit -
Rajaleidja avas uue ametite andmebaasi
Rajaleidja ametite andmebaasist on õpetajale palju abi. Lihtsa ülesehitusega, loogilises ja kasutajasõbralikus keskkonnas on 124 kutsealakirjeldust ning 150 ametikirjeldust, lisaks 150 ametitundmise küsimustikku. Kirjeldused sisaldavad olulist infot: töö iseloom, töökeskkond, vajalikud teadmised, oskused, isikuomadused, haridus ja väljaõpe, töövõimalused, sissetulek ja soodustused ning lähedased ametid.
Õpetaja saab keskkonda kasutada nii läbiva teema elukestev õpe ja karjääriplaneerimine käsitlemisel tunnis kui ka karjääriõpetuse…
4 minutit -
„Matilda” räägib lastest, kellel ei lubata lugeda
Roald Dahli raamatud on alati olnud teistsugused, n-ö tänapäeva muinasjutud, segades reaalsesse konteksti pisut ebatavalisi värvikaid seiku. Ja mõjudes sealjuures ometi omalaadselt usutavana, laste jaoks vähemalt. Tema seekordne lugu on seotud otseselt kooli ja lugemisega.
Kui siinse külje põhilugu „Vaimude jaam” püüab muu hulgas portreteerida asotsiaalset perekonda, mille isa on vägivaldne alkohoolik ja ema ignorantselt depressiivne, kuid…
2 minutit1 kommentaar -
Millest vestavad tänapäeva laste kirjutatud muinaslood?
„Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala …” Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.
Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda….
2 minutit1 kommentaar