$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Erilehed

  • ,

    Täheke puges tahvelarvutisse ja hakkas rääkima

    Lasteajakiri Täheke peab ajaga sammu ning on edaspidi kättesaadav ka kõige nüüdisaegsemast infokandjast ehk tahvelarvutist. Enamgi veel – erinevalt paberkandjast on värsked ajakirjalood iPadist mitte ainult loetavad, vaid ka kuulatavad – autorite endi esituses. Ja pildidki on pandud elama: liblikas lehvitab tiibu, kass saba, hiir ujub akvaariumis.

    Tähekese autorid loevad oma tekstid sisse ise, Raadioteatris. „Eesti Raadio inimesed…

    Mari Klein
    5 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Loodusest. Lummavalt ja lapsemeelselt

    Juhani Püttsepp on tuntud rohkem kui loodus(aja)kirjanik, seepärast võib esmapilk selle raamatu sisse olla üllatav – üheksakordsed kivimajad ja linnakära vaibumatute helidega. Aga see ongi alles sissejuhatus, millest järeldusi teha ei tohi ja mis viib välja mõistagi looduseni. Aastaaegadeni, unenägudeni, lapsemeeleni.

    Nagu pealkirigi ütleb, on raamat kuulamisest. Pisut salapärane lugu sellest, kuidas pidevast piiksumisest ja tehnilistest helidest väsinud väike poiss…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Lugemiseni läbi krimilugude

    Ilmar Tomuski raamatud võivad endast pealiskaudsele sirvijale jätta hoopis teistsuguse pildi kui süvenejale, kes teksti täht-tähelt läbi loeb ja nüanssidele tähelepanu pöörab.

    Tomusk ei peida pead reaalse elu ees liiva alla ega ka heroiseeri seda, vaid seob olemasoleva oskuslikult lapsesõbralikeks ja õpetlikeks (krimi)lugudeks. Käsitledes elu just säärasena, nagu see on – külapoekese kõrvalisest puupingist Twitteri ja Facebookini –, lisades kõigele törtsukese ulmelisust.

    Näiteks…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Sul raamat sõbraks alati

    Hea raamat on üks parimaid sõpru, püsides muutumatuna täna ja igavesti.

    /Martin Farquhar Tupper/

    Selleks, et raamatust saaks parim sõber Räpina lasteaia Vikerkaar lastele, on neli rühma aktiivselt kaasa löönud Eesti Lugemisühingu projektis „Sul raamat sõbraks alati”. Planeeritud tegevusi ja üritusi jätkus terveks õppeaastaks. Aastaringi vaheldumise sidusime luulehommikutega. Lastevanemate õpetatud luuletustest valmisid omanäolised raamatud.

    Et uute raamatutega oleksid paremini kursis nii vanemad kui ka…

    Milvi Kivisaar ja Kätlin Karmiste
    2 minutit

  • Millisena näeb kooli riigikaitseõpetaja?

    Koolis peaks olema praegusest tugevam ühiskonnaõpetus, rohkem õppeainete lõimimist ning rühmapedagoogikat, leiavad alljärgnevas kahekõnes riigikaitseõpetajad Kristo Pals MTÜ-st Riigikaitse Rügement ja Meelis Rõigas, kes õpetab riigikaitset Saku gümnaasiumis.

    Kas „Välisilma” vaatate?

    Riigikaitseõpetajana tööd alustades olid nii Kristo Pals kui ka Meelis Rõigas üllatunud, kui vähe gümnasistid maailmas toimuvast teavad.

    Meelis Rõigas: Küsisin oma õpilastelt, kes on Julian Assange, aga ainult üks…

    Raivo Juurak
    8 minutit

  • Riigikaitse kõigile

    Kui rahvas tahab elada riigina, on ta võtnud endale kohustuse oma riiki kaitsta.

    Nii ütles Eesti iseseisvuse taastamise alguses meie toonane president Lennart Meri. Ja meie põhiseaduses on kirjas, et riigi kaitsmine on kõigi kodanike ülesanne.

    Riigikaitse õpetamise traditsioon ulatub Eesti koolis tagasi 1927. aastasse. Esimene riigikaitseõpik ilmus 1933. aastal, kuid seal leiduvad mõtted on aktuaalsed ja kõnekad praegugi. Üks asjakohane näide: „Vastase kahjuliku…

    Reelika Semjonov
    5 minutit

  • Mis on riigikaitseõpetus?

    ■ Ligi 150 Eesti üldhariduskoolis õpetatav valikaine, mida õpib umbes 4000 õpilast ning mille eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja kaitsevalmidust.

    ■ Koolide arv, kus riigikaitset õpetatakse, on kasvanud kümne aastaga kolm korda.

    ■ Riigikaitseõpetajateks on enamasti kaitseväelased või -liitlased.

    ■ 2013. aastal eraldas kaitseministeerium koolidele ekskursioonideks, välilaagrite korraldamiseks ning õppevahendite soetamiseks kokku üle 220 000 euro.

    ■ Riigikaitseõpetus koosneb kahest…

    1 minut

  • Riiki kaitsevad inimesed, mitte relvad

    Riigikaitseõpetus on eriline aine selle poolest, et siit käivad läbi kõik õppeained ja teadusharud füüsikast kuni psühholoogiani ja muusikast filoloogiani. Riigikaitseõpetuse tunnis saab õpilasele tutvustada praktilist meditsiini, grupikoostöö aluseid, ajaloolisi fakte, metallide erikaalu, pedagoogikat, kommunikatsiooni põhitõdesid, kunstiajalugu, maailma piirkondade geograafiat ja kliimat, kõlbluspõhimõtteid ja isegi filosoofiat.

    Selline silmatorkav seotus eri elualade ja distsipliinidega tuleneb tõigast, et riigikaitseõpetuse keskmes ei seisa…

    Lauri Vahtre
    1 minut

  • Kaitseväelase elu nuusutamas

    Liise Hämarmets on tavaline Tabasalu gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kes läbis äsja kohustusliku pooleaastase riigikaitsekursuse.

    Mida tähendab sinu jaoks riigikaitse?

    See on palju rohkem kui püssiga laskmine ja metsas roomamine. See on andnud meeskonnatöö oskuse ja laiema arusaamise sellest, mis Eestis ja ka maailmas toimub. Meile räägiti näiteks kriisikolletest ja sellest, kes tuleb meile appi, kui midagi peaks juhtuma.

    Kes siis tuleb?

    NATO. Aga sõda…

    Victoria Parmas
    5 minutit

  • Gümnaasium teeb koostööd suurtükiväepataljoniga

    Kõige parema riigikaitseõpetuse tagab kooli otsene koostöö kaitseväega, leiab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part.

    Enamasti toonitatakse, et riigikaitseõpetuses pole eesmärk läbida õpilastega sõduri baaskursust, vaid tutvustada kaitseväge kui niisugust. Rakvere gümnaasiumis on kujunenud siiski välja just tihe koostöö kaitseväega. Näiteks kõik riigikaitseõpetajad on neil Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist. Aivar Part toob välja selle koostöö peamised plussid.

    – Iga teemat õpetab…

    Raivo Juurak
    5 minutit

  • Me võtame endale jõukohaseid ülesandeid

    Pole võimalik ehitada kahte maja, kui raha jätkub vaid ühe jaoks. See iseenesestmõistetavana näiv tõdemus kehtib ka riigikaitses: sõjaliste võimete osas vajame reaalselt eksisteerivaid, varustatud ja mehitatud üksusi, mitte ulmelisi kirjeldusi tulevikuplaanidest, mis kunagi ei realiseeru.

    Tänavu aasta alguses heaks kiidetud riigikaitse arengukava on realistlik plaan meie sõjaliste võimete arendamiseks. Selle kohaselt suudame tõsiselt pingutades luua 2022. aastaks kaks…

    Urmas Reinsalu
    2 minutit

  • Riigikaitseõpetuse välilaagri läbinud koolinoorte emotsioone

    „Sai värsket õhku hingata ja tunda ka veidike sõdurielu. Kõige rohkem meeldis iseenesest mulle camo tegemine näole, sõjamärkide õppimine ja nende kasutamine.   Tahtsin ise vabatahtlikult veel öövalves olla, nii väga oleksin tahtnud karjuda: „Häire, häire, häire!”, aga kahjuks polnud selleks põhjust. Öösel telgis magades oli väga külm, kuna juhuslikult ei kütnud meie ahi nii…

    2 minutit

  • Ka luuavarrest võib pauk tulla

    Laval, klassi ees ja lahinguväljal kehtib üks ja sama reegel: kohane ja improviseeri, teab riigikaitseõpetaja Madis Milling.

    Õpetaja Madis Milling siseneb koolimajja, laiguline vorm seljas, mustad prillid ees. Kotist paistavad kolme karabiini otsad, puusal ripub isiklik püstol. Leitnant Milling on „Kevadtormilt” hüppes, et anda Keila koolis riigikaitseõpetuse tundi.

    Seekordses tunnis õpetab Milling relvade käsitsemist ning tund toimub aulas. „Kui siin pauk käib,…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Lõpuks ometi – Tere, Ulf Stark!

    Ulf Starki kohtasin 18 aastat tagasi Stockholmis lastekirjanduse konverentsil. Nägin, kuidas ta oma teoseid luges ning täiskasvanud tugevad mehed ja naised vappusid hääletu naeru käes, pühkides silmist naerupisaraid.

    Starki raamatud esindavad kõige selgemas mõttes lastekirjanduse nii-öelda igipõlist peajoont – need räägivad lapsest ja lähimatest inimestest tema ümber. Selgub, et suurimad ootamatused tabavad meid seoses tuttavate inimestega. Äsja Ülle Liiveti armsas tõlkes…

    Mare Müürsepp
    2 minutit

  • Galina Iljenko: „Ärge kartke oma vanust, õppige sellegipoolest”

    Aastaid kergetööstuses töötanud Galina Iljenko (45) tegi möödunud aastal oma elus kannapöörde ning asus õppima Tartu ja Valga kutsehariduskeskuses enda jaoks uut eriala – toitlustamist.

    Galina töötas aastaid ühes Lõuna-Eesti kergetööstusettevõttes, kuid kuna firmas vahetusid pidevalt omanikud, ei pakkunud ettevõte oma töötajatele turvatunnet ega stabiilsust. 2012. aasta kevadel otsustaski Galina oma senise karjääriga lõpparve teha…

    Sander Silm
    4 minutit

  • Metsaistutamise kiituseks

    Minu kooliajal olid õppeaastas kaks sündmust kindlad nagu aamen kirikus: sügisel käisid kõik kaelakandjad kartuleid võtmas ja kevadel metsa istutamas. Ei olnud õpetajal bussitellimise muret ega koha otsimist. Kooli tuli käsk selleks päevaks nii mitu klassi tööle saata, info anti kätte ja võileiva pidid kaasa võtma. Kõik oli riigivärk. Kui ilmaga vedas, ei olnud mingit muret. Kolhoosi päevinäinud bussiloks vuras ette…

    Ingrid Rump
    4 minutit

  • Õpetaja läheb suvel vabatahtlikuks

    Eestis ei ole tehtud uuringut, kui palju meie vabatahtlikest on õpetajad või mis valdkonnas nad tegutsevad. Teame, et vabatahtlikke on meil 29% elanikkonnast ning vaid 3% neist tegutseb vabatahtlikuna regulaarselt. Tihtipeale valitakse tegevus hoopis teisest vallast, kui on igapäevatöö, sest nii on võimalik tulla välja igapäevarutiinist ja suhelda teistsuguste inimestega.

    Kuidas leida endale sobivaim vabatahtlik tegevus?

    Kohalik elu. Kõige meelsamini panustatakse…

    Eha Paas
    4 minutit

  • Rajaleidja avas uue ametite andmebaasi

    Rajaleidja ametite andmebaasist on õpetajale palju abi. Lihtsa ülesehitusega, loogilises ja kasutajasõbralikus keskkonnas on 124 kutsealakirjeldust ning 150 ametikirjeldust, lisaks 150 ametitundmise küsimustikku. Kirjeldused sisaldavad olulist infot: töö iseloom, töökeskkond, vajalikud teadmised, oskused, isikuomadused, haridus ja väljaõpe, töövõimalused, sissetulek ja soodustused ning lähedased ametid.

    Õpetaja saab keskkonda kasutada nii läbiva teema elukestev õpe ja karjääriplaneerimine käsitlemisel tunnis kui ka karjääriõpetuse…

    Kati Raudsaar
    4 minutit
  • ,

    „Matilda” räägib lastest, kellel ei lubata lugeda

    Roald Dahli raamatud on alati olnud teistsugused, n-ö tänapäeva muinasjutud, segades reaalsesse konteksti pisut ebatavalisi värvikaid seiku. Ja mõjudes sealjuures ometi omalaadselt usutavana, laste jaoks vähemalt. Tema seekordne lugu on seotud otseselt kooli ja lugemisega.

    Kui siinse külje põhilugu „Vaimude jaam” püüab muu hulgas portreteerida asotsiaalset perekonda, mille isa on vägivaldne alkohoolik ja ema ignorantselt depressiivne, kuid…

    Mari Klein
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Millest vestavad tänapäeva laste kirjutatud muinaslood?

    „Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala . . . . Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.

    Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda….

    Meeli Parijõgi
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Tartus kõneldakse homme lastekirjanduse tüvitekstidest

    Kolmapäeval, 10. aprillil kell 10 algab Tartu linnaraamatukogu saalis lastekirjandusepäev, mille teema on seekord “Tüvitekstid ja ajakaja laste- ja noortekirjanduses”.  Sõna võtavad lastekirjanduse uurijad Jaanika Palm ja Krista Kumberg, Tallinna Ülikooli (TLÜ) õppejõud Ave Mattheus ja Tartu Ülikooli (TÜ) õppejõud Ele Süvalep, kirjastuse TEA peatoimetaja Tiiu Valm ja teised. Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik…

    2 minutit

  • Linnu-uudiseid!

    Ornitoloogiaühing kutsub aasta linnu viktoriinile

    Eesti ornitoloogiaühingu veebilehel www.eoy.ee/nurmkana toimub märtsist kuni oktoobrini aasta linnu viktoriin, milles iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus…

    2 minutit

  • Roheliste rattaretk kutsub õue õppima

    Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!

    Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid

    Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes…

    Helen Arusoo
    4 minutit

  • Mõningaid mõtteid metsaistutamisest

    See mõte on mind vaevanud juba hulk aega. Võib-olla tekib sellest mingi arutelu või mõttevahetus. Mul pole ei pedagoogilist ega metsandusharidust. Aga mul on lapsed ja lapselapsed. Ja nii edasi …

    Sest on juba üle tosina aasta, kui omavahelises jutuajamises hakkasime rääkima oma metsaistutuspäevadest. Eks need olid pisut nostalgiahõngulised jutud. Arutasime, et praeguse aja koolilapsed on sellest kenast kombest ilma…

    Mati Alla
    3 minutit
Õpetajate Leht