Erilehed
-
Tallinna 21. kooli õpilased muuseumitunnis „Eneseloomine“. Foto: Eesti KunstimuuseumKumu kunstimuuseum 10 – Kumu tähistab kunsti!
Mida uut ja põnevat leiab Kumust 10. sünnipäeva puhul?
Uus püsiekspositsioon
17. veebruaril, Kumu sünnipäeval avatakse 4. korrusel uus püsiekspositsioon,…
2 minutit -
Taaraautomaadi juures tehtud annetused kingivad kultuurielamusi
Ligi 330 pakendiautomaadile Eestis on paigaldatud täiendav nupp, mida vajutades saab iga inimene laste toetuseks pandipakendi tagatisraha annetada. Annetaja ei pea tegema rahaülekannet, piisab pakendi tagastamisest taaraautomaati.
„Aitan lapsi” on üks suuremaid heategevusprojekte Eestis, andes soovijatele lihtsa võimaluse heategevuses osaleda. See on heategu Eesti laste ja kultuuri heaks, ent vähem tähtis ei ole panus keskkonnahoidu. Saab…
2 minutit -
Eesti Filharmoonia Kammerkoor kutsub avastama Prantsuse muusika maailma
Impressioonid, hõrk sensuaalsus, rikkalikud kõlavärvid ja kaunid tundevarjundid – nii võiks iseloomustada Prantsuse muusikat,…
2 minutit -
Eesti interpreetide liit kutsub kontsertidele üle Eesti
Eesti interpreetide liit on loomeliit, mille liikmeteks on professionaalsed muusikud. Liitu kuulub üle 300 loovisiku. Liit…
2 minutit -
Talentide sümfooniaorkester YOA ja Gautier Capuçon esmakordselt Eestis
Rapla kirikumuusika festival toob sel suvel esmakordselt Eestisse Ameerika riikide talentide orkestri YOA ja maailmakuulsa prantsuse tšellisti Gautier Capuçoni.
Rapla kirikumuusika festival on üks pikemate traditsioonidega muusika suursündmusi Eestis.
2010. aastal sai festivali kunstiliseks juhiks ooperilaulja Pille Lill ning tema ellu kutsutud Pille Lille muusikute fondi (PLMF) algatusel loodi festivali juurde Rapla suvekool. Suvekooli eesmärk…
2 minutit -
August Pulsti õpistu elavdab koolipäeva pärimusmuusikaga
August Pulsti õpistu eesmärk on lihtsustada teed pärimusmuusika juurde. Selleks korraldame aastaringselt kursusi, kontserte ja õpitubasid.
Õpistu pakub pilliõpet kõigile huvilistele. Väikekandle- ja rahvakandlemängu saab õppida nii Viljandis kui ka Tallinnas. Lisaks korraldame lõõtspilli ja parmupilli kursusi. Näppepillide õpetajaid oodatakse kursusele „Näppepillid pärimusmuusikas”, kus saab aimu, kuidas kasutada pärimusmuusika repertuaari töös lastega. Kursust juhendavad Villu Talsi ja…
2 minutit -
Veebruaris ilmub maailmas ainulaadne noodikogu
„Eesti jazz noodis” ehk Eesti jazz’i Real Book on maailmas ainulaadne ja pühendatud 90 aasta möödumisele Eesti esimesest jazz-kontserdist. Noodikogu on mõeldud nii muusikutele, muusikaõppuritele kui ka asjaarmastajatele, et tutvustada ja soosida kodumaise muusika kasutamist musitseerimisel ja harjutamisel.
Noote kogudes pidas Eesti Jazzliit silmas, et lisaks tuntud klassikutele oleks kajastatud ka praegu aktuaalsete jazz-muusikute looming. Kokku leiab kaante vahelt…
1 minut -
Peagi kinos: Eesti varietee ajaloost ja perekonnasaladustest
Jaanuari lõpus jõudis kinodesse üle Eesti Manfred Vainokivi uus dokumentaalfilm „Punane varietee”.
Varietees on läbi aegade olnud julget,…
2 minutit -
Keränen, Tomusk, Widmark ja teised. Vaadake, mida loevad Eesti lapsed!
Enimlaenutatud raamatud 2015 (Eesti lastekirjanduse keskuse laenutuste põhjal) Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ (2011) Dawid Walliams „Gängstamemm“ (2014) Martin Widmark „Koolimõistatus“ (2014) Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg“ (2014) Martin Widmark „Safranimõistatus“ (2014) Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas“ (2008) Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident“ (2015) R. J. Palacio „Ime“ (2014) Mika Keränen „Kuldne Lurich“ (2014) Katri Kirkkopelto…
1 minut -
Lugemise jagatud mõnu
Kurta selle üle, kuidas praegune aeg lugemist ei soosi, on muutunud vaat et klišeeks. Tuntakse muret, et laste lugemishuvi aina väheneb, sihtgrupp kaob üha enamate helendavate ekraanide rüppe. Päris palju on täiskasvanuid, kes tunnistavad, et neil pole lihtsalt lugemiseks aega. Hullem veel, paljudes tänapäeva kodudes ei leidugi raamatuid. Niisiis oleks lugemisest saanud justkui intellektuaalse eliidi eksklusiivne meelelahutus. Säärases olukorras on õpetajate missioon…
5 minutit -
Esemete elutüdimus
Aino Perviku „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid” on raamat meid ümbritsevate asjade muredest. Tuleb välja, et paljud argised esemed kas ei taha teha seda, mis neile ülesandeks on määratud, või siis ei saa ülesandega hakkama ja kannatavad sellepärast. Raamatus sisalduvad lühilood kannavad pealkirju, nagu „Telekapuldi pea käib ringi”, „Hambaharja pettumus”, „Toolide mure”, „Kohvri kõht on tühi”. Ka tekstidest enestest leiab palju…
5 minutit -
Tibu-tibu, ära näita!
Kurvaks teeb, et mustvalgete arvamuste ja kramplike tõdede ajastu, mis ühiskonnas aina enam maad võtab (mina tean, mis on õige, sina ei tea!), on tunginud juba ka lastekirjandusse. Hiljuti saime meediast kuulda, et pildiraamatuke, milles peategelane õpib tundma mitmesuguseid peremudeleid, sealhulgas kahe isaga perekonda, on esile kutsunud suisa vägivaldseid reaktsioone: vähemalt üks eksemplar on põletatud (ja põleva raamatu foto jõudnud ka internetti)…
5 minutit -
Loetelud: nauding lugeda ja kirjutada
Mäletan, et kui vaatasin lapsena Joachim Knauthi näidendil põhinevat lavastust „Kuidas kuningas Kuu peale kippus”, vaimustas mind kõige rohkem Peeter Volkonski laul „Tisleri kastitorn” Aare Laanemetsa esituses. See sisaldas loetelu kastidest, mida plaaniti kasutada Kuuni ulatuva keerdtrepi ehitamiseks: „Postikastid, pommikastid, / pommikastid, kommikastid, / saapakastid, seebikastid, / seebikastid, beebikastid,” ja nõnda edasi.
Mäletan, et mõni aeg hiljem joovastusin samatähenduslike sõnade…
5 minutit -
Grupipilt kümnest mullu ilmunud laste- ja noorteraamatust
Laste- ja noortekirjanduse täpsemaks aastakokkuvõtteks on veel vara. Jaanuaris poetub raamatulettidele nii algupärandeid kui ka tõlkeid, mis kannavad ilmumisaastana numbrit 2015. Üldpilt, ja millised raamatud mullu rõõmu tegid, on siiski olemas nagu supipõhi, millele lisanduv küll mekki lisab, aga supp jääb supiks.
Tõenäoliselt ilmus ka mullu nagu eelnenud aastatel ligi sada algupärandit ja mitu korda rohkem tõlkeid….
6 minutit -
Lapsepõlve lemmikud on favoriidid siiani
Mu lapsepõlve lemmikraamatutega on üks kummaline asi. Nad kuuluvad siiani „favoriitide” hulka. Praegu juba on raske hinnata, mida ma noorest peast nende teoste juures kõige rohkem hindasin – toona toimis lugemine vahetumalt, mõõdutundetumalt. Mäletan, et mul oli kombeks ka söögi ajal lugeda – harjumus, mis kujunes nii varakult, et ei mäletagi selle algust. Sestap kogunes mu lemmikraamatute lehekülgedele ka…
4 minutit -
Eesti lastekirjanduse uurimine käib ühte sammu muu maailmaga
Laiema publikuni jõudvates päevalehtedes ja internetimeedias ületab lastekirjandus huvikünnise peamiselt siis, kui on tegemist kirjandusvõistluste või edetabelitega. Tõsi küll, üha rohkem on ajalehtedes-ajakirjades juttu ka lugemishuvi äratamisest, lastele raamatute valimisest, ilmub üksikuid arvustusi ja ülevaateid. Üldisemat huvi tekitavad artiklid, mis lahkavad aktuaalsete ühiskondlike teemade (tsensuur, poliitkorrektsus jm intrigeeriv) kajastamist lastekirjanduses. Üha vilkamaks on muutunud elu…
4 minutit -
Rääkige lastele muinasjutte
Ajaloolane Margus Laidre meenutab aastalõpu Postimehes Albert Einsteini tõdemust: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui soovite, et nad oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem muinasjutte” (PM, 31.12.2015). Soovitus on väga asja- ja ajastukohane, seda relatiivsusteooria looja suust ja iseäranis Soomes hiljaaegu avaldatud uuringu tulemuste valguses kolmeaastaste laste kesise kõneoskuse kohta – vanemad ei…
5 minutit1 kommentaar -
Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?
On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…
4 minutit -
Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads”.
Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Konverentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…
3 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit
