Advertisement

Erilehed

  • ,

    Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane

    Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?

    Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…

    Ülle Türk, Natalja Zagura
    7 minutit

  • Naudi suhtlemist, naudi õppimist!

    Eesti keele grupid keeltekoolis muutuvad järjest rahvusvahelisemaks ja pilt klassiruumis kirjumaks. Üha enam satub rühma õpilasi, kes ei räägi ühtki Euroopas laialt levinud keelt, ja see nõuab õpetajalt lisaenergiat ja -aega.

    Keelte õpetamine ja õppimine areneb pidevalt, sest keeleõppimise eesmärgid muutuvad ajas. Kui traditsioonilises keeleõppes peeti oluliseks grammatikareeglite mõistmist ning tekstide lugemist ja tõlkimist, siis tänapäeval õpitakse keeli peamiselt selleks, et…

    Ly Leedu, Ruta Bergman
    6 minutit
  • ,

    Mängulised ülesanded versus nutistu

    Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.

    Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…

    Ülle Varik
    4 minutit

  • Teist Maad pole meil kuskilt võtta

    Tallinnas toimub 22.–24. septembrini organisatsiooni The Learning Teacher Network (LTN) rahvusvaheline konverents.

    Osalejaid on oodata umbes 200 ringis üle maailma. Korraldusmeeskonda kuuluvad peale rootslaste ka Aruküla põhikooli õpetajad. Konverentsil keskendutakse õpetaja mõjule tulevase põlvkonna kasvatamisel oma koduplaneeti säästvateks inimesteks.

    Eelmine LTN-i konverents toimus möödunud novembris Šotimaal Edinburghis. Seal tutvustati osalejatele One Planet School’i koole. Neis rõhutatakse, et teist planeeti Maa pole meil…

    Krista Kuusk ja Mari Möls
    1 minut
  • ,

    Algab soome keele veebikursus

    Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.

    Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.

    Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…

    2 minutit
  • ,

    Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?

    Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.

    Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valik­aineks. Siis saaksid need Tartu noored,…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Võõrahirm vähemaks

    MTÜ Mondo ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon pikendavad septembri alguses välja kuulutatud võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavate õppematerjalide konkursi kestust 18. jaanuarini.

    Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele, need peavad olema tunnis praktiliselt kasutatavad ja toetama riiklikus õppekavas seatud eesmärke.

    Konkursil osalemiseks tuleb metoodiline materjal saata aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Esitada võib ka…

    MTÜ Mondo
    1 minut

  • Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled

    Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?

    Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:

    Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Araabia keeles on 1 + 1 alati 2

    Araabia keel ei ole raskem kui teised keeled. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellele harva. Ja tähtede selgeks saamine on paari nädala küsimus. Paraku on araabia keele õppimise võimalused Eestis tagasihoidlikud.

    Euroopa pagulaskriisi tingimustes on vaja kõnelda haridusest. Ühelt poolt on oluline, et eestlased mõistaksid paremini araabia keelt ja kultuuri, teisalt peaks araablastel olema võimalik sulanduda Eesti ühiskonda. Hariduse…

    Raivo Kaer
    5 minutit
  • ,

    Rahvajutukaardid koolitunnis

    Albert Einstein on öelnud: „Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised.” Tänapäeval on lugude jutustamine jäänud tagaplaanile, samas on just erinevad lood need, mis muudavad meie maailma värvikamaks ja pildilisemaks.

    Seepärast on ääretult tänuväärne, et Vippa andis välja „Eesti oma rahvajutukaardid”, mis sobivad igas vanuses mängijale ja kuulajale. Neid on hea kasutada koolitunnis ja kindlasti mitte ainult algklassides ja põhikoolis, vaid ka gümnaasiumis.

    Seal…

    Monika Undo
    2 minutit
  • ,

    Topeltkeelekümblus – kolmkeelsuse võti!

    Paljudes Eesti venekeelsetes koolides pakutakse õpilastele keelekümblust, mille käigus õpitakse osa aineid eesti ning osa vene keeles. On aga ka riike, kus pakutakse õpilastele topeltkeelekümblust.

    Topeltkeelekümbluse programmides õpitakse osa aineid esimeses ehk emakeeles, osa teises ning ülejäänud kolmandas keeles, aidates seeläbi õpilastel omandada kolm keelt kõrgel tasemel. Üldiselt võib öelda, et topeltkeelekümblus ei too kaasa võrdväärset, emakeelega sarnast taset…

    Peeter Mehisto
    6 minutit
  • ,

    Mitmekultuuriline Eesti kool

    Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.

    On-on . . . . ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.

    Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…

    Irene Käosaar
    5 minutit
  • , ,

    Ahtme gümnaasium otsib sõpruskooli

    Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium soovib leida sõpruskooli, kellega korraldada eesti keele praktiseerimiseks nii õpilaste kui ka õpetajate vahetust.

    Ahtme gümnaasium on juba aastaid olnud usinasti keelekümbluslainel. Koolitundides õpitut on aga raske harjutada, sest linnas elab vähe eestlasi.

    „Meie õpilased käivad küll huviringides ja suhtlevad seal eesti õpilastega, aga linnas puudub laiem keskkond, kus nad saaksid oma keeleoskust arendada,” lausub õppealajuhataja Larissa Sulina….

    2 minutit

  • Mängukonkursi toredaim töö tuli Tondilt

    Goethe instituudi korraldatud koolilaste mängukonkursi võidutööks tunnistati Tondi põhikoolist saabunud üleelusuurune kassikuju, kelle saba ja vurrud õpetavad kassi kõhule kirjutatud toreda riimitud teksti abil sõlme tegema, paelu siduma, patsi punuma või muul moel sõrmeosavust arendama.

    Mängu „Vurrud ja saba” autorid on Tallinna Tondi põhikooli õpilased Rasmus, Triin, Maria, Markus, Marko ja Riho.

    „See on üks armas ja soe töö, mis…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Mis on rahvajutukaardid?

    Vippal on hea meel tutvustada uut mängu „Rahvajutukaardid”. Mängus on 41 pildiga kaarti, millel on kujutatud eesti rahvajuttudes enim esinevad tegelased ja sümbolid ning tolle aja olustik ja nähtused. Mäng annab tuhandeid võimalusi jutustada põnevaid ning õpetlikke jutte. Mängida võib omaette või koos sõpradega. Mängus pole valesid vastuseid ega kohustust rääkida rahvajuttu nii, nagu on raamatus. Kaartide eesmärk on panna piltide…

    1 minut

  • Kuidas sünnivad Dada FUN-i mängud?

    Dada FUN-i märgi alla koonduvad harivad laua- ja kaardimängud. Kuidas need laua- ja kaardimängud sünnivad?

    Oleme kursis, milliseid arendavaid ja õpetlikke mänge mujal maailmas tehakse ning millised on end õigustanud. Külastame tihti ülemaailmset mänguasjamessi Nürnbergis ning erialamesse Frankfurdis ja Helsingis. Kui mäng on rahvusvaheliselt mõistetav, siis hindame selle sobivust Eesti keskkonda.

    Meie valikusse kuuluvad mitmesugused tegevuskaardid, nt „100 tegevust lapsele reisi…

    2 minutit

  • Lapse toetamise võimalused haridussüsteemis

    Iga laps peab saama õppida ja areneda vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Õiguslikult on selleks loodud mitmeid võimalusi. Eestis lähtutakse Euroopas levinud kaasava hariduse printsiibist, kus võimalusel toetatakse lapsi eelkõige kodulähedases lasteaias või koolis.

    Haridusasutustel on võimalik lapse arengu toetamisel ja õpetamisel rakendada individuaalset lähenemist ning kohandada õpikeskkonda, valida metoodikaid ja vahendeid vastavalt lapse vajadustele. Ka õpitulemuste hindamisel saab…

    Anu Pärn, Urve Raudsepp-Alt, Monika Aun
    4 minutit

  • Rajaleidja võrgustikul täitus esimene tööaasta

    Aasta tagasi alustas sihtasutus Innove eestvedamisel tööd Rajaleidja võrgustik, kuhu kuulub 15 maakonnakeskust üle Eesti. Praeguseks on sünnivalud seljataga. Liigume samm-sammult edasi, et olla laste ja noorte eelistatud suunaja ning haridusasutuste usaldusväärne partner.

    Aasta on möödunud töiselt. Rajaleidja keskustesse on leidnud tee lapsed, noored, nende vanemad ja lastega töötavad spetsialistid. Kokku oleme nõustanud ligi 100 000 inimest! Hea meel…

    5 minutit

  • Varajane märkamine kui lapse arengu võti

    Võru Kreutzwaldi koolis toimus 23. septembril varajase märkamise seminar, millel esinenud praktikud rõhutasid laste vajaduste õigeaegse märkamise ja sekkumise olulisust hilisemate käitumisprobleemide ennetamiseks või leevendamiseks. Ühiselt nenditi, et parima tulemuse tagab kodu, haridusasutuse ja nõustaja koostöö.

    Varajase märkamise seminarile olid oodatud kõik, kes valutavad südant laste erivajaduse õigeaegse märkamise pärast ning soovivad toetada lapse arengut tema vajadustest lähtuvalt. Kohale…

    Mereli Mändmets
    4 minutit

  • Suurõppusel „Siil” osales ka gümnaasiumiõpilasi

    Tänavu kevadel toimunud suurõppusel „Siil” osales ka kaks Tallinna 21. kooli gümnasisti: Cassandra Krass ja Andre Kalde.

    21. kooli riigikaitseõpetaja Janno Isat toob esile 4.–15. maini toimunud „Siili” mastaabi – sellel osales üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase, lisaks liitlasriikide kaitseväelased. Eesti ajaloo suurimal õppusel olid üle poole osalejatest reservväelased. Kaasa lõi ka üksikuid gümnasiste, näiteks Janno…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht