Võõrkeeled
-
Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane
Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?
Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…
7 minutit -
Naudi suhtlemist, naudi õppimist!
Eesti keele grupid keeltekoolis muutuvad järjest rahvusvahelisemaks ja pilt klassiruumis kirjumaks. Üha enam satub rühma õpilasi, kes ei räägi ühtki Euroopas laialt levinud keelt, ja see nõuab õpetajalt lisaenergiat ja -aega.
Keelte õpetamine ja õppimine areneb pidevalt, sest keeleõppimise eesmärgid muutuvad ajas. Kui traditsioonilises keeleõppes peeti oluliseks grammatikareeglite mõistmist ning tekstide lugemist ja tõlkimist, siis tänapäeval õpitakse keeli peamiselt selleks, et…
6 minutit -
Mängulised ülesanded versus nutistu
Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.
Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…
4 minutit -
Teist Maad pole meil kuskilt võtta
Tallinnas toimub 22.–24. septembrini organisatsiooni The Learning Teacher Network (LTN) rahvusvaheline konverents.
Osalejaid on oodata umbes 200 ringis üle maailma. Korraldusmeeskonda kuuluvad peale rootslaste ka Aruküla põhikooli õpetajad. Konverentsil keskendutakse õpetaja mõjule tulevase põlvkonna kasvatamisel oma koduplaneeti säästvateks inimesteks.
Eelmine LTN-i konverents toimus möödunud novembris Šotimaal Edinburghis. Seal tutvustati osalejatele One Planet School’i koole. Neis rõhutatakse, et teist planeeti Maa pole meil…
1 minut -
Algab soome keele veebikursus
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…
2 minutit -
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Võõrahirm vähemaks
MTÜ Mondo ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon pikendavad septembri alguses välja kuulutatud võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavate õppematerjalide konkursi kestust 18. jaanuarini.
Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele, need peavad olema tunnis praktiliselt kasutatavad ja toetama riiklikus õppekavas seatud eesmärke.
Konkursil osalemiseks tuleb metoodiline materjal saata aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Esitada võib ka…
1 minut -
Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled
Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?
Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:
Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on…
3 minutit -
Araabia keeles on 1 + 1 alati 2
Araabia keel ei ole raskem kui teised keeled. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellele harva. Ja tähtede selgeks saamine on paari nädala küsimus. Paraku on araabia keele õppimise võimalused Eestis tagasihoidlikud.
Euroopa pagulaskriisi tingimustes on vaja kõnelda haridusest. Ühelt poolt on oluline, et eestlased mõistaksid paremini araabia keelt ja kultuuri, teisalt peaks araablastel olema võimalik sulanduda Eesti ühiskonda. Hariduse…
5 minutit -
Kui on õpioskused, tulevad ka teadmised ja keeleoskus
Lõimitud aine- ja keeleõpet, mis on end maailmas hästi tõestanud, kasutavad Eestis enamasti vene õppekeelega koolid. Keele- ja aineõppe lõimimist võiks olla rohkem ka eesti koolides, selgitab Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab.
Aprill on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu. Sel puhul toimuvad Innove eestvedamisel juba kuuendat aastat mitmed temaatilised üritused nii üle riigi, nagu LAK-õppe päevad ja…
5 minutit -
Hiina keel lihtsalt ja lõbusalt
Hiina on koduks igivanadele traditsioonidele, hingematvalt kaunitele kunstiteostele ja praegu ühele maailma tugevaimale majandusele. Sestap pole sugugi üllatav, et viimastel aastatel on paljud noored, aga ka ärimaailmas tegutsejad hakanud järgima trendi liikuda ida suunas. Üha enam pööratakse tähelepanu Hiinale, Taiwanile, Jaapanile, Lõuna-Koreale ja teistele Aasia riikidele, mis on muutunud populaarseteks turismisihtkohtadeks ning kasvava tähtsusega kultuuri-, finants- ja tööstuskeskusteks.
Et üleilmne majanduskasv…
2 minutit3 kommentaari -
Ladina keel on surnud, elagu ladina keel!
Eesti taasiseseisvumise järel proovisid paljud koolid jõudu eri õppeainetega, mis Nõukogude ajal koolist kadusid. Üks selliseid oli ka ladina keel. Tihtipeale pandi tunniplaani üks tund nädalas ja õpetama kutsuti tuttav apteeker või kohalik meditsiinitudeng. Mõni aasta hiljem loobuti.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumil on selles osas ilmselt kõige pikaajalisem kogemus Eestis. Alates 1989/1990. õppeaastast on ladina keelt kohustusliku õppeainena õppinud kõik Sütevaka…
3 minutit -
Milleks keelduda heast ja kasulikust?
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist saab saksa keele oskuse rahvusvahelise diplomi.
Ettenägelikud lapsevanemad on saanud aru, et on hea, kui lapsed omandavad mitu võõrkeelt. Paraku kiputakse piirduma ainult inglise keelega, mille oskus ei anna enam ammu mingit eelist. Saksa keel on jäänud tagaplaanile, ja vahel isegi sakslaste endi silmis. Näiteks Saksamaalt tulnud välisajakirjanikud alustavad Eestis küsimuste esitamist ikka inglise keeles,…
4 minutit2 kommentaari -
Keeled suhu Tartu ülikooli uuest kolledžist
Käesoleva aasta algul koondus Tartu ülikoolis võõrkeelte tasemeõpe ja üleülikooliline võõrkeelteõpe maailma keelte ja kultuuride kolledžisse. Õppida saab 26 keelt. Tudengite kõrval on oodatud teisedki huvilised.
Maailma keelte ja kultuuride kolledž loodi kahe asutuse baasil: liideti TÜ keelekeskus, mis tegeles üleülikoolilise võõrkeeleõppega, ning germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut, mis pakkus õppekavalist võõrkeeleõpet.
Üleülikoolilises keeleõppes saab õppida 26 keelt, ka…
3 minutit -
TOEFL-test – milleks valmistuda?
Rahvusvahelisse ingliskeelsesse õppesse kandideerimisel tuleb tõestada oma inglise keele oskust. TOEFL-testiga hinnatakse mitte ainult testitava inglise keele taset, vaid ka akadeemilisi oskusi.
TOEFL töötati välja 1960-ndate algul USA ülikoolidesse kandideerinud välistudengite inglise keele taseme hindamiseks. Eestis avanes võimalus seda rahvusvahelist testi teha 1990-ndate alguses. 2013. aastast on TOEFL üks rahvusvahelistest testidest, mille nõuetekohase tulemusega saab asendada inglise keele riigieksamit.
TOEFL-testi loomisest alates…
2 minutit -
Mulle istub soome keele grammatika!
Soome Instituudi eestvõttel Eestis juba 18. korda toimunud Agricola olümpiaadil saavutas esimese koha Tõnis Tamme Tallinna ühisgümnaasiumi 11. klassist, kes oli ühtlasi noorim osaleja. Võitjale õpetab soome keelt õpetaja Heli Ojat.
„Ülesanded olid küllaltki rasked, eriti lugemisülesanded, grammatikaosa oli lihtsam. Mulle istub grammatika,” rääkis Tõnis Tamme 10. aprillil Tartus Tampere majas toimunud autasustamise järel.
Tõnis õpib koolis soome keelt C-keelena. Lisaks tundides…
2 minutit -
Võõrkeeleõpetajad maailmakongressil
Kanadas Niagara Fallsis toimus 26.–28. märtsini nüüdis(võõr)keelte õpetajate maailmakongress (World Congress of Modern Languages 2015. Collaborating across Languages and Borders), mille korraldasid rahvusvaheline nüüdis(võõr)keelte õpetajate organisatsioon ning Kanada võõrkeeleõpetajate organisatsioonid.
Kongressil osales enam kui tuhat inimest maailma eri paigust: Kanadast, USA-st, Euroopa riikidest ja Austraaliast. Esinejate hulgas oli mainekaid teadlasi, nagu Brian North, Euroopa keeleõppe raamdokumendis sisalduvate ühtsete keeleoskustasemete peamisi…
2 minutit -
Kuidas õpetada võõrkeeli?
Et kõik Agu Sihvka moodi ausalt ära rääkida, pean üles tunnistama, et ühest vastust pealkirjas püstitatud küsimusele ei ole. Kõik sõltub taustsüsteemist, mille iseloomustamiseks tuleb esmalt mõelda samadele küsimustele, millele üks klassikaliselt hea ajakirjanduslik uudislugu peab vastama: kes?, mida?, millal?, kus?, miks?, kuidas?
Püüan leida vastused, võttes esimeseks lihtsaima küsimuse „millal?”. Vastus on Eesti Vabariik, aastal 2015.
Kes? Õpetaja õpetab ja õpilane õpib….
4 minutit -
Kuus nõuannet parima hispaania keele kursuse leidmiseks
1. Kas õpetaja päritolu on tähtis?
Võõrkeele õppimisel tasub alati eelistada õpetajaid, kes seda keelt emakeelena räägivad, kuna keele õpetamiseks ei piisa vaid keele valdamisest. Õpetaja peab tundma keeleruumi tausta ning parim moodus selle omandamiseks on isiklik kogemus. Oma emakeeles õpetav inimene annab õpilasele edasi korrektse häälduse, intonatsiooni ja loomuliku keelekasutuse, misläbi õpilane õpib lisaks keele oskamisele…
4 minutit -
Saksa keelt õppides maailma avastama
Eesti saksa keele õpetajate selts korraldas 9.−11. oktoobrini Tallinna ülikoolis 9. Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsi.
Seekordse konverentsi muutsid ülemaailmseks sündmuseks rahvusvahelise saksa keele õpetajate seltsi juhatus ja eksperdid, kes pidasid eelneva nädala jooksul ka oma töökoosoleku Tallinnas. Konverentsist võttis osa ligi 170 saksa keele õpetajat ja külalist, nende hulgas ka Läänemere-äärsete riikide saksa keele õpetajate esindajad.
Osalejaid tervitasid rahvusvahelise saksa…
4 minutit -
Mis suunas liigub keeleõpe laias maailmas?
Tänapäeval õpetatakse eri keelt kõnelevaid lapsi valdavalt koos ja võõrkeeleõpe algab üha nooremas eas.
Irina Kurg märgib oma artiklis „Eesti keel vene koolis − tõde ja õigus”, et eesti ja vene lapsed on oma käitumismustri ja ka emakeele poolest sedavõrd erinevad, et neid tuleb õpetada eraldi. Teiseks väidab ta, et eesti keelt peaksid vene lapsed hakkama tõsisemalt õppima alles…
7 minutit -
Soome keele katseeksam ja elulähedane õppeviis
Eesti põhikooliski võiks soome keelt praegusest rohkem õpetada, märgiti soome keele õpetajate vestlusringis.
Uue õppekava kohaselt võib õpetada soome keelt muude võõrkeelte kõrval ka põhikoolis. Võimalusest on haaratud kinni nii Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jõgeval, mujal jätkatakse soome keele õpetamist gümnaasiumides. Et põhikoolilõpetajal on lisaks matemaatika- ja emakeeleeksamile vaja teha veel üks valikeksam, tuli tänavu katsetamiseks koostada…
6 minutit -
Eesti keel vene koolis – tõde ja õigus
Eesti ja vene lapsi tuleks edaspidigi õpetada eraldi koolides.
Kellelegi pole saladus, et meie vene noored ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Mõned mitte-eestlased suudavad küll isegi raadios ja televisioonis eesti keeles esineda, kuid üldpilt jätab kahjuks siiski soovida, ehkki eesti keele õpet on püütud vene koolis tõhusamaks muuta juba üle kahekümne aasta. Peamine põhjus on siin muidugi poliitikud,…
5 minutit -
Võõrkeele riigieksamitest ja koolide edetabelitest
Pärast tänavuste riigieksamite tulemuste tutvustamist võrdles ajakirjandus peamiselt koolide kitsa ja laia matemaatikaeksami, põgusalt ka eesti keele ja eesti keel teise keelena eksami tulemusi. Võõrkeelte teemal valitses vaikus, sest viimase tulemusi ei esitatud toorpunktidena, vaid Euroopa ühtsete keeleoskustasemetena.
Keeletasemeid tagasi punktideks ei arvutata
Eksamitulemuste põhjal koolide edetabelite koostajate seas leidus neid, kes püüdsid õpilaste saavutatud keeleoskustasemeid toorpunktideks arvutada. See…
5 minutit