Alusharidus
-
Sõna saavad noored lasteaiaõpetajad
Lasteaiaõpetajatel praegusel ajal töö leidmisega muret olla ei tohiks, tööpakkumisi on väga palju. Töökoha leidmisest ja esimestest töökogemustest rääkisid eelmisel kevadel Tallinna ülikooli Rakvere kolledži lõpetanud Getter Lumiste, Kersti Jõesoo ja Heili Kajaste ning Gerli Kukk, kes sai lõpudiplomi kaks aastat tagasi.
Getter Lumiste läks õpetajaks oma lasteaeda
Getter Lumiste jäi esimese tööaastaga Aravete Mesimummi lasteaias väga rahule. „Teadsin kohe, et…
9 minutit -
Toetusallkirjad anti üle
15. juunil andis Eesti lasteaednike liidu esimees Liili Pille Toompeal kõnekoosolekul lasteaednike nimel riigikogule üle kollektiivse pöördumise „Lasteaiaõpetajale õpetaja palk” ning selle toetuseks antud 27 220 allkirja.
Lasteaednike ettepanek on kehtestada lasteaednikele sarnaselt kooliõpetajatega riiklikud palga alammäärad, mis kaotaks kohalike omavalitsuste võimalustest ja prioriteetidest tingitud praeguse suure palgalõhe. Kogutud allkirjad võttis vastu riigikogu esimees Eiki Nestor.
1 minut2 kommentaari -
Kahesuunaline keelekümblus jõuab sügisel Eesti lasteaeda
Esimesed kahesuunalise keelekümbluse lasteaiarühmad plaanitakse Eestis – Tartus, Pärnus ja Tapal – avada järgmisel õppeaastal. Kahesuunalise keelekümbluse programm pakub eesti ja vene kodukeelega lastele kakskeelset õppekeskkonda, arenemist mõlemas keeles ja kultuuriruumis.
SA Innove keelekümbluskeskus viis kevadel lasteaiaõpetajad kahesuunalise keelekümbluse kogemusi omandama Ameerika Ühendriikidesse Minnesotasse.
Tallinna Vindi lasteaia keelekümblusõpetaja, kahesuunalise keelekümbluse projekti koolitaja Hedi Minlibajeva, käisite Minnesotas kolmes lasteasutuses….
9 minutit -
Ukrainas õuesõpet õpetamas
Eesti ja Ukraina ühises õuesõppe ja keskkonnahariduse projektis osalevad Lvivi linna kolme lasteaia ja viie kooli õpetajad. Neile jagavad kogemusi Sirje Aher ja Georg Aher koolitus- ja nõustamiskeskusest Hared ning Mairi Enok Tallinna Lehola keskkonnahariduskeskusest. Eesti välisministeeriumi toetatud ettevõtmise eesmärk on aidata Ukrainas keskkonnaharidust õppekavasse lõimida.
Kuidas sattusid eestlased Ukrainasse keskkonnaharidust õpetama?
Sirje Aher: Selle algatuse ajalugu ulatub aastasse 2000, kui Eestisse jõudis…
8 minutit -
Personaalnäitusest presidendi vastuvõtuni
Alguses on vanemad ikka mures, kui kolmeaastane läheb terveks päevaks ära. Meie hirm on, et kui laps kodus pahandust teeb, ütleb lapsevanem talle, et kui lollusi teed, lähed homme lasteaeda. Või et: ma räägin homme õpetajale ära, mis sa tegid. Siis pole ka imestada, kui laps lasteaeda tulla ei taha,” räägib lasteaiaõpetaja Viivika Roostar. „Kuid pinged lähevad ruttu…
10 minutit -
Perepäevast kujunes suurüritus
Tartu Kannikese lasteaed korraldas 23. mail oma peredele tõelise suurürituse – väljasõidul Elvasse osales 650 inimest. Lisaks viie vaguniga erirongile tuli tellida viis bussi.
Enne kui ideed vanematele tutvustasime, uurisime Eesti Rongiliinide esindajalt arglikult, kas selline mõte on üldse teostatav. Selgus, et on võimalik rentida erirong,” rääkis lasteaia juhataja Ülle Västrik, kel oli juba ammu soov pered just rongisõidule viia.
Kui alguses…
2 minutit -
Laps läheb lasteaiast kooli
Kooliks ettevalmistus algab lapse sünnist
Kui mitte enne, siis viimasel lasteaia-aastal on lapse kooliminekust hõivatud kõik – lapsevanemad, õpetajad ja lapsed ise. Lasteaedades toimuvad arenguvestlused, kus vanematele räägitakse lapse koolivalmidusest ja kooliks vajalikest oskustest, lastele korraldatakse teste ja arengumänge.
Nõudmised kooliminejale on tõepoolest ajaga suurenenud – eeldatakse, et laps oskab kooli minnes mingil määral lugeda, arvutada, kirjutada, loovalt ja loogiliselt mõelda ning püsivalt…
9 minutit -
Meie õpetajad on kosmosestki paremad!
Nii väitis väike Nele, kes kohe-kohe lõpetab lasteaia. Kosmosestki paremad õpetajad Inna Ramul ja Viivika Roostar töötavad Rakvere Triinu lasteaias Krõlli rühmas. Täna vaatavad laste lõppevale aiaajale tagasi ja räägivad nende õpetajatest Krõllide lapsevanemad. Olgu see väike tänukummardus õpetajatele.
Lastest on kasvatatud hakkamasaajad
Kui meie pere esimene laps hakkas lasteaeda minema, küsis vanaisa, kelle lapsed ei olnud ükski lasteaias käinud, et…
7 minutit -
Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus
Viimasel ajal on lasteaiaga seotud teemadel nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses palju kirjutatud. Enamasti on kirjatükid olnud kriitilised ja etteheitvad, teemadeks uuenenud õpikäsitus, lasteaiaõpetajate töötasu ja muutuv töökorraldus lasteaias.
Milline roll on meie ühiskonnas lasteaial ja lasteaiaõpetajal? Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis lapse individuaalsusega arvestades soodustab tema kasvamist ja…
9 minutit -
Saja Aakri metsast ja putukahotellist
Keskkonnaharidus ja õuesõpe muutub lasteaedades üha populaarsemaks. Tallinna Lehola lasteaed osaleb praegu koos nelja partnerlasteaiaga Lätist, Leedust, Norrast ja Islandilt Nordplusi programmi projektis „Õuesõpe Karupoeg Puhhiga Saja Aakri metsas”. Põnevat projekti tutvustasid idee autor ja eestvedaja, Lehola keskkonnahariduskeskuse juhataja Mairi Enok, Lehola lasteaia õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ja Lepatriinude rühma õpetaja Anne Haljasmäe.
Kui hakkasin mõtlema, millise sisuga projekt eri…
8 minutit -
Uued suunad ja algatused alushariduses
Tallinna ülikoolis 15. aprillil toimunud haridusuuenduse konverentsil „Traditsioon ja innovatsioon hariduses” peeti päeva teises pooles ka kaheksa töötuba. Kaks neist olid seotud alusharidusega.
Traditsioon ja innovatsioon alushariduses
Tiina Peterson ja Tiia Õun viisid läbi arutelu teemal „Koolieelse lasteasutuse töökorraldus ja meeskonnatöö”. Innovaatilise töökorralduse õnnestumisel lasteaias on võtmesõnadeks motivatsioon, valikuvabadus, tahe headest kogemustest õppida ja meeskonnakoolitus. Töökorraldus peab toetama laste turvalist ja…
6 minutit -
Lasteaednike liit koostab riigikogule märgukirja
Alushariduse vallas kerkib ikka ja jälle üles arutelu teemal, kes vastutab koolieelse hariduse, sealhulgas lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja muu personali palga, töötingimuste, samuti murekohtade lahendamise eest. Vastuseks kuuleme kõige sagedamini, et vastutus lasub kohalikul omavalitsusel. Samas on üldteada, et omavalitsuste suurus ja majanduslik olukord on erinev. Sellest tulenevalt erineb ka nende võimekus probleeme lahendada ja lasteaiatöötajatele konkurentsivõimelist töötasu…
7 minutit -
Praktiline ja kolmesuunaline
Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse õppekava juht Sirje Almann ja tsükliõppe õppekoordinaator Juta Luuri räägivad lasteaiaõpetajate koolitamisest.
Kolmveerand praegu lasteaedades õpetavatest õpetajatest on lõpetanud Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari. Sel kevadel lõpetavad rakenduskõrghariduse õppekaval viimased koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilased. Kui 2012 sai pedagoogilisest seminarist Tallinna ülikooli kolledž, hakati õpetama ka kraadiõppes. Bakalaureusetasemel asuti ette valmistama alushariduse pedagooge.
Kolmesuunalised õppekavad
Mõlema õppekava tugevus väljendub selles,…
6 minutit -
Õpetaja uuris koolieelikute konflikte
Kooliminevalt lapselt oodatakse eelkõige lugemis- ja kirjutamisoskust, ometi on hoopis tähtsam kooliküpsuse näitaja lapse sotsiaalne areng: muu hulgas see, kuidas ta oskab kaaslastega arvestada, oma emotsioone kontrollida, konflikte lahendada.
Just lasteaiaeas on sotsiaalsete oskuste õppimine kõige tulemuslikum ning nende kujundamine peaks olema lasteaiaõpetaja üks tähtsamaid ülesandeid, leiab Kose-Uuemõisa lasteaia koolieelikute rühma õpetaja Leila Lehtmets, kelle Tallinna ülikooli pedagoogilises seminaris kaitstud…
9 minutit -
Esmaabi anda suudab juba lasteaialaps
Väike tüdruk lamab liikumatult põrandal. Tema ümber askeldavad eakaaslased, sidemerullid käes. „Miks ta teadvuse kaotas?” küsib õpetaja. „Peas on vähe verd!” – „Mida me selle vastu ette võtta saame?” Hops! tõstab abivalmis kannatanu mõlemad käed ja jalad üles. „Esmaabi anda oskame, aga teadvuseta lamamist peame veel harjutama,” naerab õpetaja.
Käib Tallinna Rabarübliku lasteaia esmaabiring. See on oktoobrist alates igal neljapäeva…
7 minutit -
Kõik on muusika
Saku Päikesekillu lasteaia pere võttis kevadet vastu eriliselt emotsionaalselt – õpetajad ja lapsevanemad otsisid välja enda ja oma pere käsikirjalised ja vanemad laulikud ning tõid need lasteaeda näitusele „Laulik kui mälestuste hoidja”. Lapsed tõid näitusele oma ülestähendused kõigest sellest, mis võib olla muusika.
Lauluraamatud väljapanekul pärinevad aastatest 1924 kuni tänapäevani välja ning nii mõnigi laulik on tulnud raamaturiiuli kaugematest soppidest, pööningult, vanaema lakast või…
6 minutit -
Maardu ainsasse eesti lasteaeda on palju soovijaid
Maardu Sipsiku lasteaed on linna kolmest lasteaiast ainsana eesti õppekeelega. Kuues aia- ja kolmes sõimerühmas käib kokku 195 last, kellest 40% on muu- või kakskeelsete perede lapsed. Väikse Maardu linna etniline koosseis on üllatavalt kirev: 16% elanikest moodustavad eestlased, 59% venelased ning ülejäänud osa muude rahvuste esindajad. 1. jaanuari seisuga elas Maardus 52 rahvust.
„Peamine põhjus, miks paljud…
9 minutit -
Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar ehk Palju õnne, Pisipeda!
Pisipedaks kutsuvad Tallinna ülikooli pedagoogilist seminari hellitavalt keskealised ja vanemad inimesed, sest nõukaajal kandis kool sellist hüüdnime. Ametlikke nimesid on väärikal juubilaril aegade jooksul olnud lausa kaksteist ja ta on asunud eri hoonetes. Neist kõige kauem, 1966. aastast, praeguses majas Räägu tänaval. Õpetatavad erialadki on muutunud. Praegu õpetatakse pedagoogilises seminaris kolme eriala: alusharidus, sotsiaaltöö…
10 minutit -
Lasteaiaõpetaja abide muutunud roll
Lasteaedades toimub praegu põlvkondade vahetus. Lasteaiajuhtide ühine mure on personali nappus, kusjuures keeruline on leida mitte ainult õpetajaid, vaid ka õpetaja abisid, kelle töö on viimasel ajal kõige rohkem muutunud. Söögi- ja koristajatädist on saanud sõna otseses mõttes õpetaja abi, kes lisaks rühma puhtuse, korra ja toidu eest vastutamisele osaleb ka õppekasvatustöös. Selline suund sai alguse juba kakskümmend aastat…
9 minutit -
Tallinna lapsevanem panustab aastas lasteaeda lisaks kohatasule keskmiselt sadakond eurot
Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu küsitluse tulemuste kohaselt panustab pealinna lapsevanem aastas oma lapse lasteaeda lisaks kohatasule ja söögirahale ligikaudu sada eurot.
Küsitlusele „Palju panustasid sina oma lapse lasteaeda aastal 2014?” vastas liidu teatel üle 700 lapsevanema, kellest kaks kolmandikku vastas, et on panustanud lasteaeda nii ajaliselt kui ka rahaliselt, kuigi makstavad summad…
2 minutit
