Kutseharidus
-
Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?
Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.
Eestis on gümnaasiumi ja kutsekooli ühinemise kohta hea näide: Väike-Maarjas liitusid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool ning ollakse igati rahul.
Hea eeskuju pole aga leidnud järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja lähinaabruses asuva ametikooli ühendamise üle, kuid lõpuks…
7 minutit1 kommentaar -
Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?
Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda.
Kutsekoda, Eesti kutsehariduse edendamise ühing ja HTM korraldasid Tallinna tööstushariduskeskuses 17. aprillil infopäeva, mille teema oli kutsekool kui kutseandja. Kui seni kutsekool õpetas ja kutse sai õpilane n-ö väljastpoolt kooli ehk töömaailma kutseandja tehtud kutseeksamil, siis sellest sügisest hakkavad kutsekoolid valmistuma oma lõpetajatele ise kutset andma. Seminaril rõhutati,…
6 minutit -
Eesti parimad aednikud õpivad Räpina aianduskoolis
Neljapäeval, 16. aprillil Maamessil mõõtu võtnud noortest aednikest tunnistati parimateks Räpina aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont, kellele järgnesid samuti Räpina aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Kolmandaks jäid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru aianduskoolist, teatas SA Innove.
„Läksin pärast maaülikooli lõpetamist Räpina aianduskooli aednikuks õppima, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles Liisi Kont….
2 minutit -
Mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb?
2020. aastaks on HTM-il kavas luua kutseõppes 8000 õpipoisikohta. Kuidas see programm aga ettevõtjatele vastuvõetavaks muuta?
Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot õpipoisiõppe edendamiseks. Haridusministeeriumi kodulehel on kirjas, et käesoleval õppeaastal „parandatakse õpipoisiõppe korraldust ja koordineerimist. Luuakse ligikaudu 600 täiendavat õppekohta õpipoistele ja kaasatakse uusi ettevõtteid õpipoisiõppe läbiviimisse.”
Eestis on püütud laialdast õpipoisiõpet käivitada juba varem. Selle õppevormi…
6 minutit -
Sinu õpilasest võib saada koerakosmeetik!
Kuidas suhtuda noortele elukutset soovitavatesse testidesse?
Uurime seda alljärgnevalt õpilaste endi abiga. Tartu üheksanda klassi õpilased Pauliine, Maria ja Rain teevad läbi Rajaleidja, CV-Online’i, CV keskuse, kõrgema sõjakooli ja Austria kutsenõustamistesti. Tulemusi kommenteerib Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Kristel Lään.
Füüsiline pingutus meeldib rohkem kui vaimne
Pauliinel on tunnistusel neljad ja viied. Tema viimase aja hobi on kergejõustik. Lemmiktund on olnud matemaatika,…
6 minutit -
Koolipoisid nagu koolipoisid ikka
Rakvere ametikooli tullakse nüüd õppima ka välismaalt. Koolipoisid nagu koolipoisid ikka, teine emakeel vaid, vastab õpetaja Leo Nirgi küsimusele, kuidas teistest riikidest pärit koolipoisid on.
Õpetaja Leo Nirgi õpetab Rakvere ametikoolis auto erialal mootorielektroonika moodulit inglise keeles kolmele leedulasele ja ühele taanlasele. Noormehed õppisid ühe mooduli Rakvere ametikoolis kohapeal ja edasi on kolm nädalat ettevõtetes praktikal, ikka samal mootorielektroonika alal. Nad…
5 minutit -
Erivajadusega noor tuleb kutsekooli puhta lehena
Tallinna teeninduskoolis õpetatakse erivajadustega õpilasi juba 2002. aastast.
Esimene kogemus saadi koostöös tänase Tondi põhikooliga, mille õpilastest moodustati puhastusteenindajate õpperühm ja mitu lõpetajat leidis endale töökohagi. Praegu tehakse koostööd ka Kadaka põhikooliga ning lihtsustatud õppekavad võimaldavad vastu võtta neidki, kes on kooli lõpetanud varasematel aastatel.
„Kui ühele erialale on vähemalt kaheksa sooviavaldust, saame erivajadustega õpilaste õpperühma avada. Paraku on…
7 minutit -
Kui palju aitab „Noor meister” noortel kooli valida?
6. ja 7. märtsil toimus Tallinnas kutsehariduse mess „Noor meister”, kus nii õpilased kui ka täiskasvanud said tutvuda kutsekoolides pakutavaga.
Võistlejaid oli messil 350 ja võisteldi 25 erialal. Pealtvaatajaid käis esimesel päeval ligi seitse tuhat ja teisel päeval üle kolme tuhande. Seega oli kutsekoolist huvitatud väga suur hulk inimesi.
„Noorel meistril” on kaks ülesannet korraga. Ühelt poolt selgitatakse…
7 minutit -
„Noor Meister” tõi kokku 11 000 kutsehariduse huvilist
Nädalavahetusel toimunud kutsehariduse aasta tippsündmusel „Noor Meister” 2015 selgitati välja Eesti parimad noored meistrid 25 erialal. Võistlustel osales ligi 350 Eesti kutsekoolide õpilast, korraldajate hinnangul külastas suursündmust 11 000 inimest.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul aitab „Noor Meister” murda müüti kutseharidusest kui asendusharidusest või lapsepõlve pikendamisest ning näitab ühiskonnale, et hea kutseharidus on väärikas ja kindel…
5 minutit -
Idavirulased vallutavad „Noore meistri”
Täna algavad Eesti Näituste messikeskuses kutseõppurite meistrivõistlused ja kutseharidusmess „Noor meister 2015”.
Võistlejaid on umbes 350, võisteldakse 25 erialal ning kohal on 31 ametikooli kõikjalt Eestist. Avatud on kümme töötuba ametite proovimiseks. Tubli kaheksandik osalejatest on Ida-Virumaa kutseõppeasutustest, neist omakorda pooled Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest (IVKHK).
„Eesmärk oli esindada võimalikult palju erialasid. Mõnelt erialalt on meilt võistlemas mitu inimest. Oleme seadnud eesmärgiks…
5 minutit -
Robotitehnikud Tallinna tööstushariduskeskusest
Alates 2014. aasta kevadest koolitatakse Tallinna tööstushariduskeskuses robotitehnikuid. Õppeaeg kestab aasta. Vastu võetakse keskhariduse baasil kaugõppesse.
Robotitehnik on mehhatrooniku ja automaatiku jätkuõppekava. Robotitehnik on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemustega oskustööline, kes töötab mehhatroonikaga tegelevas ettevõttes. Tema peamine ülesanne on tööstus- ja olmerobotite hooldus ja remont. Robotitehnik häälestab tööstus- ja olmeroboteid ning tagab nende tõrgeteta töö, kasutades kontroll-…
3 minutit -
Võrumaa kutsehariduskeskus on hea kool kogu eluks
Iga-aastane vilistlasuuring näitab meie lõpetanute head toimetulekut tööturul. Kutseharidusreformi tulemusena on uuendatud kõik õppekavad, valida saab üle 30 eriala 2.–5. tasemel. Lisaks on EAS-i toel loodud üleriigiline puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus. Õppijaid on ligi kaheksasada. Kool toetab õppija arengut ka vabal ajal, näiteks saab osaleda tehnikaringides (robootika, bagi ehitus), teha õpilasfirmat ja õpilaskohvikut.
Juba 2014. aastal alustas Võrumaa…
2 minutit -
Tallinna ülikooli Rakvere kolledž
Tänavu suvel saab Tallinna ülikooli Rakvere kolledžisse kandideerida kolmele bakalaureuseõppe erialale: alushariduse pedagoogi, sotsiaalpedagoogika ning haldus-ja ärikorralduse (keskkonnakorralduse lisamooduliga) õppekavale.
• Alushariduse pedagoogi erialal õppimise eeldus on soov tegeleda kuni seitsmeaastaste lastega, kuid tulevane lasteaiaõpetaja peab olema valmis ka meeskonnatööks nii kolleegide kui ka lastevanematega. Kasuks tulevad loovus, kunsti- ja muusikavõimed. Ootame õppima nii gümnaasiumi äsja lõpetanud noori kui ka juba…
2 minutit -
Disaini kutseharidus Tartu kunstikoolis
Tartu kunstikool on Eesti ainus kunsti- ja disainiõppele spetsialiseerunud kutseõppeasutus. Tartu kunstikooli ülesanne on koolitada inimesi, kes kujundavad meid ümbritsevat keskkonda. Aja- ja veebilehed, plakatid, 3D-mängud, pakendikarbid, viidad, pastakad, ehted, teepakid, lusikad, prügikastid – kõik on kellegi kujundatud. Nendest esemetest on näha, kui palju me tarbime teiste loodud visuaalset keskkonda ja kui oluline on hea kujundus.
Visuaalselt võimekad ja käeliselt…
2 minutit -
Väikelaevaehituse eriala suunad ja arengud
Kuressaare ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab õppida väikelaevaehitust. Just Saaremaale on koondunud ka suurem osa meie edukaid laevaettevõtteid, kus õpilastel on võimalus nii praktiseerida kui ka tööd leida. Nii on kooli praktikabaasideks peamiselt rahvusvahelisele turule alumiiniumlaevu tootev Saaremaa suurim laevatehas Baltic Workboats, plastiklaevade lipulaev AS Luksusjaht, alumiiniumist aluseid valmistav OÜ Alunaut, AS Saare Paat ja OÜ…
9 minutit -
Meistrid, sellid, õpipoisid
Vanasti oli nii, et algul olid õpipoiss, siis said selliks ja alles pärast seda sai sinust meister. Isegi Kiir käis Tootsi juures õpipoisiks, nii et võõras see mõte eestlastele ei ole. Siis tuli vene aeg ja paljusid asju ei tohtinud nimetada nende õigete nimedega. Mitte diiselmootor, mis on saanud nime sakslasest leiutaja järgi, vaid kõrgsurve kompressormootor. Õpetati, et Polzunov, tutvunud põhjalikult…
6 minutit -
Riik ja vallad toetavad noorte kutsekoolis käimist
Alanud aastal kasvas õppeedukuse toetus, oodata on kojusõidutoetuse kasvu, jätkuvalt on oma kutsekoolis õppijatele toeks vallad ja linnad.
Tänavu 1. jaanuarist tõusis kutseõppuri õppeedukuse toetus kuus 60 euroni. Mullu sai õppetoetust üle 13 540 õpilase, seega üle poole kõigist kutsekooliõpilastest. Toetus oli 38 eurot ja 35 senti ning sellena püsinud juba 11 aastat ehk selgelt ajale jalgu jäänud.
Hea…
6 minutit -
Tartu kutsehariduskeskus valis aasta tegijad
Tartu kutsehariduskeskus tunnustas möödunud nädalal pidulikul auhinnagalal juba üheksandat korda ülekoolilise kutsevõistluse „Aasta tegija 2015” parimaid.
Kutsevõistlustel osales kokku 307 õppurit, kelle hulgast selgitati parimad noored tegijad välja 29 erialal.
„Konkurents oli tihe ning väga paljude õpilaste pingutuste ja kõige tublimate saavutuste üle oleme uhked,” lausus kutsehariduskeskuse direktor Andres Mõttus.
Koolisiseste kutsevõistluste paremik hakkab ettevalmistusi tegema vabariiklikeks võistlusteks „Noor Meister”, mis…
2 minutit -
Samm aastakümnete tagusest ajast tänapäeva
Viimase kuue aasta jooksul on kutsehariduses toimunud tõeline revolutsioon – kui veel aastatel 2006–2007 õpiti mitmel erialal 1970- või 1980-ndatest pärit õppematerjalide järgi, siis viimase kuue aasta jooksul on ilmunud 68 uut ja nüüdisaegset õppematerjali.
Euroopa sotsiaalfondi programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” käigus hakati 2008. aastal toonase eksamikeskuse (toim – praegune SA Innove) eestvedamisel kirjeldama vajadust õppematerjali järele. Kokkuvõtte…
5 minutit -
Sissevaade mehaanika ja metallitööde õpikusarja
Uus õpikusari ei toeta kutseõppe üleminekut väljundipõhisele õppele.
Uue aasta esimestel nädalatel ilmus SA Innove kodulehele mehaanika ja metallitööde 7-osaline õpikusari. See on koostatud programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” raames ning katab kõik mehaanika ja metallivaldkonna kutseõppes olulised valdkonnad. Need õppematerjalid on kutseõpetajatele suurepärane abivahend, kust põhimõisteid meelde tuletada ja mida õppijatele lugemiseks soovitada.
Kutsekoolid töötavad ettejoonistatud raamistikus, ühiskonna…
6 minutit -
Kolm kärbest ühe hoobiga
Läinud aasta lõpul peeti maha järjekordne „Jõulukellu” võistlus, asutati Eesti müürimeeste liit (EMML) ning lepiti kokku, kuidas hakatakse välja õpetama ehituserialade 5. kutsetaseme meistertöölisi ning töö juhte.
Kõigepealt mõned kuivad arvud ja faktid Vana-Võidust, kus Viljandi kutseõppekeskus korraldas 17. ja 18. jõulukuu päeval juba kümnendat korda müürseppade jõukatsumise „Jõulukellu 2014”. Toome ära kuue parema tulemused (ära on toodud miinuspunktid). Lauri Naber (Viljandi) –…
4 minutit -
Mööblitootjate liidu aasta kutseõpetaja on Leo Jakobson
Möödunud aasta lõpul valis Eesti mööblitootjate liit aasta kutseõpetajaks 2014 Leo Jakobsoni, kes on töötanud Pärnumaa kutsehariduskeskuses puidueriala kutseõpetajana 42 aastat. Sellest sügisest jäi ta pensionipõlve pidama, kuid jätkab õhtuti täiskasvanute mööbli restaureerimise kursustega. 2008. aastal omistati talle vanemõpetaja ametijärk ning 2010 autasustati kutsehariduskeskuse teenetemärgiga. Ta on olnud aasta kutseõpetaja (2005/2006), aasta rühmajuhataja (2006/2007) ja aasta…
2 minutit -
Kuus aastat õppekavade uuendamise lainel
Viimase kuue aasta jooksul on kutsekooli õppekavad muutunud oluliselt elulähedasemaks.
Kokkade uut õppekava hakati välja töötama 2009. aastal, meenutab Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õpetaja ning majutus- ja toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna, kes vedas koka õppekava töörühma ning osales ka toitlustus- ja majutusteeninduse õppekava väljatöötamisel. Lisaks töörühma liikmetele said sõna sekka öelda ka koolide esindajad ja ning tööandjad.
Õppekava koostamisel lõi kaasa…
4 minutit -
Põltsamaa ametikool teelahkmel
Edukalt õpiraskustega noori õpetanud Põltsamaa ametikooli tulevik on tume.
Peamise hädana tuuakse esile õpilaste vähesusest, mis teeb koolipidamise kalliks. Samal ajal peaaegu ei räägitagi sellest, et Põltsamaa ametikool on töötanud Eesti jaoks välja täiesti uut tüüpi kutsekooli, kus õpivad teiste kõrval ametit ka erivajadusega ja põhikoolist välja langenud noored.
Algatus, mis on päästnud 300 noort
Tänane Põltsamaa ametikooli kursusejuhataja, toonane direktor Viive Kibena,…
6 minutit
