$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Kutseharidus

  • 261 võrgustikuseminari: kellele ja miks?

    Võrgustikuseminarid on kutseõpetajatele hädavajalikud otsese info saamiseks kolleegidelt teistest koolidest, tööandjatelt, erialaliitudelt.

    Kuue aasta jooksul on sihtasutuse Innove juhitud ESF-i programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” toel toimunud kutseõpetajatele 261 võrgustikuseminari. Eesmärk on olnud kutseõpetajate professionaalne areng ja uute õppekavade juurutamine.

    Oma arvamust võrgustikuseminaride kohta avaldavad Haapsalu kutsehariduskeskuse ehituse-puidu-käsitöö osakonnajuhataja Uve Uustalu, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli toitlustuse õpetaja-metoodik Anne Kersna ning Tallinna…

    Liina Liiv
    5 minutit

  • Uued hooned esitavad uusi väljakutseid

    14. novembril avati Tallinna ehituskooli täielikult uuendatud õppekompleks.

    Ehituskooli peahoone sai põhjaliku uuenduskuuri – ehitati juurde treppe, süvendati soklikorrust, arendati välja katusekorrus, klassid ja töökojad said pakettaknad jne. Täiesti maha lõhuti hoovipealsed vanad madalad töökojad ning püsitati nende asemele moodne paljude suurte akendega kahekorruseline praktikahoone (3300 m²), kus on lagede kõrgus ligi kuus meetrit. Remondi käigus muretseti ehituskoolile ka…

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Kõrgushüppe mentaliteedist kutsehariduses

    Eesti hariduses võiks olla vähem projektikesksust ja rohkem terviklikke lahendusi, toonitab Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.

    Küsimusele, millest tunneb ära hea kutsekooli, vastab Tanel Linnus, et seda otsustavad vilistlased. Kui vilistlased ütlevad, et kool oli asjalik, siis see ongi tunnustus koolile. Et kool tuleb õpetamisega suurepäraselt toime, et õppekavad on väga head − see kõik on mööduv. Põhiküsimus on,…

    Tuuli Hiiesalu
    8 minutit

  • Mis on õpipoisiõpe?

    Haridusministeerium ja Innove hakkavad toetama õpipoisiõppe massilist rakendamist.

    Eestis napib üha enam kvalifitseeritud töötajaid. Selle üks põhjus on, et kümned tuhanded suhteliselt hea kvalifikatsiooniga töötajad on läinud tööle teise riiki. Kuid samal ajal on meil ka küllaltki suur tööpuudus – ligi 8% −, mis tähendab, et palju ametikohti on täitmata põhjusel, et puuduvad vajaliku ettevalmistusega töötajad.

    Paljudes Kesk-Euroopa riikides rakendatakse selle lõhe vähendamiseks keskastme…

    Andres Pung
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Lennuakadeemias tehti kokkuvõtteid tuhandetest täiskasvanukoolitustest

    Eesti lennuakadeemias toimus 23. oktoobril Euroopa sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” pidulik lõpuüritus.

    Programmist tegid kokkuvõtteid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ja programmijuht Mai Timmi.

    Üritus toimus koostöös teatriga NO 99 ja vabakutselise näitleja Jaak Printsiga. Meeleolu lõid Heino Elleri muusikakooli õpilased.

    Ligi 40 kutseõppeasutust ja kutseõpet pakkuvat…

    Tarmu Kurm
    2 minutit

  • Ainult keskkond paneb keelt kasutama

    Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets veenab vene noori eesti keele oskuse vajalikkuses.

    Rakvere ametikooli endine direktor Hannes Mets juhib maikuust Ida-Virumaa kutsehariduskeskust. Jõhvis asuv IVKHK on Rakvere ametikoolist palju suurem. Kui Rakveres on õpilasi 800 ringis, siis Jõhvis peaaegu 1200.

    „Suurt vahet nende koolide õpilastel ja õpetajatel pole. Õpilased suhtuvad õppimisse ja õpetajad õpetamisse samamoodi. Ainult et kui Rakveres rääkisin vene…

    Ago Gaškov
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Ettevalmistus koolis ületab praktika ettevõtetes

    Rõivakonstruktorite väljaõpet Tallinna tehnikakõrgkoolis iseloomustavad digilõiked, 3D ja kehaskannimine. Õpilased võtavad uued seadmed ja tehnoloogia lihtsalt omaks.

    Sarnaselt rätsepatega algab rõivakonstruktorite väljaõpe paberi, pliiatsi ja joonlauaga. Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõud Teele Peets ja Margit Kuusk kinnitavad, et ainult nii tekib tudengil elukutseks vajalik proportsioonitunnetus.

    Alles siis, kui osatakse paberil kujutada sirgeid ja kõveraid jooni, on võimalik minna rõivaste…

    Siiri Liiva
    6 minutit

  • Euroskillsi suurepäraste tulemuste kiiluvees

    Kuidas viia suurvõistlustele senisest rohkem noori Eesti ehitajaid?

    SA Innove delegatsioon saabus Euroopa kutsemeistrivõistlustelt Euroskills 2014 koju selgelt kilbiga ja oleme selle üle uhked. Järgnevalt aga tahan jagada Õpetajate Lehe lugejaga mõtteid selle valdkonna kohta, mida tunnen – ehitus. Suhtlesin võistluspaigas Lille’is paljude Eesti delegatsiooni liikmetega, õpilaste treeneritega, võistluste ekspertidega ja nii selginesid mõnedki mõtted, mida on vaja laiemalt…

    Enn Tammaru
    5 minutit

  • Väljalangus kutsekoolis – mida ette võtta?

    Väljalangust aitaks vähendada lisaõppeaasta, senisest parem koolikliima, loovam õpetaja.

    Noor neiu lõpetas põhikooli ja tahtis õppida edasi kutsekoolis. Esitas õigel ajal dokumendid, läbis edukalt sisseastumiskatsed ja asus õppima soovitud erialal. Vaevalt kuu aega hiljem võttis ta dokumendid koolist välja. Ametlikuks põhjuseks oli valesti valitud eriala, mitteametlikuks tõenäoliselt poiss-sõber, kes lendamas Austraaliasse ja kellega ta tahtis kaasa minna. See lugu…

    Tuuli Hiiesalu
    5 minutit
  • ,

    Kutsekoja uus juht on Tiia Randma

    Kutsekoja uueks juhatuse liikmeks nimetati Tiia Randma (pildil), kelle peamine ülesanne on ta enda sõnul inimeste oskuste ja tööturu vajaduste kooskõlla viimine, seda eriti eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud kutseseaduse eelnõu valguses, mis loob eeldused kutsekoja tegevuse laiendamiseks.

    Uue kutseseadusega luuakse oskuste koordinatsioonisüsteem, mis koondab infot tööturul vajaminevate võtmeametite ja -oskuste kohta, et õppimisel ja õpetamisel saaks paremini arvestada tööturu…

    2 minutit

  • Kuidas vormitakse meistreid?

    2.–5. oktoobrini toimusid Prantsusmaal Lille’i linnas Euroopa kutse­meistri­võistlused „EuroSkills 2014”.

    Eestlased tõid Lille’ist koju kuldmedali veebidisainis ning pronksmedali veebi- ja graafilise disaini meeskonnatööna. Lisaks teeniti meisterlikkuse medalid koka, ehitusviimistluse, restoraniteenindaja ja plaatija erialal. Eesti jäi üldarvestuses 13. kohale. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist – nende seas ka meie 14 vaprat noort meistrit.

    Enne suurvõistlust „EuroSkills 2014” jagasid oma mõtteid juhendamisest…

    Liina Liiv
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Eestlane pärjati Euroopa parimaks veebidisaineriks

    Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2014 võitis Tartu kutsehariduskeskuse vilistlane Silver Mähar kuldmedali veebidisaini erialal.   

    „Kõige raskem oli pingelises olukorras loovalt disainida,” ütles Euroopa parimaks veebidisaineriks pärjatud Mähar ise. Ta lisas, et võidu tõi talle suur kirg eriala vastu, mis motiveeris pühenduma treeningutele. Veebidisainerite võistlusülesanne oli luua Prantsuse maiusele veebileht ja animatsioon. Silver Mäharit kutseõpetaja on…

    2 minutit

  • Kool, kus peetakse lugu distsipliinist

    1. mail asutatud Eesti merekoolis algavad koolipäevad rivistusega ja oktoobrist alates hakatakse kandma ka vormiriietust.

    Meie kooli vundament on kord ja distsipliin, ütleb direktor Tarmo Sööt. „Esimesest koolipäevast alates õpetame noortele kellatundmist, meremehena käitumist. Koolipäevad algavad rivistusega. Oktoobrist saavad esimese kursuse õpilased endale koolivormi. Kui õpetaja klassi tuleb, siis tõustakse püsti ega võeta seda ahistamisena. Meremeestel käibki see nii, et…

    Raivo Juurak
    5 minutit
  • ,

    Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit

    Neljapäeval, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014, millel osaleva 25 riigi rohkem kui 400 õpilase seas on ka 14 noort meistrit Eestist.

    Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Sotsiaaltöö murrab üha rohkem kutsekooli sisse

    Mida aasta edasi, seda enam peab kutsekool tegelema ka õpilaste kasvatamisega.

    Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kauaaegne direktor Arnold Pastak mäletab veel paarikümne aasta taguseid aegu, mil kõrged haridusametnikud resoluutselt toonitasid, et kutsekool pole sotsiaalasutus ega pea ka põhikooli praaki parandama. Nüüd tõdeb Pastak, et neil kulub esimesel kursusel põhikoolijärgsete õppurite järeleõpetamisele ja kasvatamisele vähemalt 70% õpiajast. Alles pärast…

    Ülo Tikk
    6 minutit

  • Kuidas teha tööjuhist ehitus­platsi võtmeisik?

    29. augustil oli Eesti ehitussektori arvamusliidrite kogu taas koos ja arutleti teemal „Kuhu lähed, Eesti ehitussektor?”.

    Vana-Võidu arutelul sõelale jäänust ja mujal kavandatust andis konkreetse ülevaate Andres Pung Innovest − aitäh talle. Ajutrusti kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et üks võimalusi ehitussektori madala tööviljakusega võidelda on oskustööliste ja tööjuhtide praegusest täpsem tööjaotus.

    Kuidas on tööjaotuse täpsusega USA-s?

    Hiliskevadel toimunud koolitusel USA-s…

    Enn Tammaru
    4 minutit

  • Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet

    „Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” väidab lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko.

    Eesti lennuakadeemia vastvalitud rektor Jaanus Jakimenko märgib, et Eesti lennundusettevõtted on aastate jooksul kasvanud ja nii on suurenenud nõudlus ka kutseharidusega spetsialistide järele. Jakimenkole on probleem tuttav ettevõttest, kus ta ise varem töötas – seal toimetas lennukite kallal koguni 170 hooldusmehaanikut. Et lennuakadeemiast nii palju mehaanikuid ei…

    Tuuli Hiiesalu
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Herkki Haldre: Merehariduse maine parandamist tuleb alustada rohujuure tasandilt

    Kapten ja merendusspetsialist Herkki Haldre leiab, et merehariduse reformimisel ei ole abi kõrg- ja kutsehariduse kallale minekust, võti lebab hoopis sügavamal – huvihariduse pärusmaal, kus Eestis jätkusuutlik merendusteema praegu sootuks puudub.

    Et inimene valiks elukutseks merega seotu, peab merehuvi kusagilt alguse saama, ning see koht on huvikool. Sealt võib see areneda kutsehariduse või kõrghariduse…

    Mari Klein
    7 minutit

  • Kas loodreid ikka tasub poputada …

    Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale suur kuue töötajaga tugikeskus.

    Pole vähe neid, kelle arvates loodreid pole vaja poputada. Kui õpilane tihti puudub ja kõigest on näha, et ta ei taha või ei suuda õppida, las siis elu paneb ta ise paika. Tallinna teeninduskoolis (Teko) ei peeta niisugust mõtteviisi õigeks. Siin usutakse, et igal noorel…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Kellest saab kutsehariduse eestkõneleja?

    „Lollus on alandav, mitte tarkus!” põrutab Andrus Kivirähk oma menuki „Mees, kes teadis ussisõnu” esimeses peatükis lugejale otse lagipähe. Mitu tosinat kutsekooliõpetajat, haridusametnikku ja inseneri, kes augusti algul Vana-Võidus kutsehariduse ehitussektori probleeme arutasid, pidid paraku tõdema, et ussisõnu meie käsutuses pole. Tuleb hakata liikuma lihtsamast keerulisema poole, abiks on võtta vaid lahke talupojamõistus.

    Ametiühingud või ametimeeste ühendused?

    Kõigepealt eestkõneleja teema. Kes…

    Enn Tammaru
    5 minutit

  • A nagu aiandus, R nagu Räpina

    Kui mõtleme aianduskoolile, siis mõtleme Räpinale, ja õigusega, sest Räpinas on aiandust õpetatud juba 90 aastat.

    Räpina on läbi ja lõhki aianduskool. Siin õpetatakse floristikat, aiandust ja maastikuehitust nii kesk- kui ka põhihariduse baasil, ning noorem- ja abiaednikuks võib saada ka eelneva põhihariduseta. Lisaks aianduserialadele õpetatakse siin keskkonnakaitset ning rahvuslikku käsitööd.

    Õigustatult hea maine

    Kooli maine on alati olnud väga hea. Kuigi aianduserialasid…

    Ene Pajula
    6 minutit

  • Noored pürivad spaateenindajaks ja reisikorraldajaks

    Kui  Tartu kutsehariduskeskuses (KHK) tahavad noored tänavu enim õppida spaateenindust, siis Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli (EHTE) sisseastujate seas on populaarseim eriala reisikorraldus.

    Tartu kutsehariduskeskuse pressiesindaja teatel kestab sealne vastuvõtt 1. augustini, kuid spaateenindaja erialal on juba praegu kolm kandidaati ühele kohale. Keskhariduse baasil erialadest on kõrgem konkurss ka juuksuri ja ärikorralduse erialal. Põhihariduse baasil erialadest on tänavu olnud…

    2 minutit

  • Uus võimalus mittetöötavatele noortele

    Kui haridustee on pooleli jäänud ja oskusi napib, siis võib olla tõeline vägitegu kaitsvate koduseinte vahelt välja saada. Või kuhu ongi sellistel noortel minna? Miks mitte alustada ametiõpinguid Tartu kutsehariduskeskuses!

    „Ei töötanud ega õppinud,” tunnistas Sander Merivee, kes mõne aasta eest küll pagar-kondiitri õpinguid alustas, kuid kooli pooleli jättis. „Nüüd mõtlesin, et aastaga saan kutse kätte, võiks tulla,” rääkis ta.

    Anne…

    Kaire Mets
    4 minutit

  • Narva kutseõppekeskust asus juhtima Riina Veidenbaum

    Narva kutseõppekeskust asus alates 25. juunist juhtima koolis üle seitsme aasta õppedirektorina töötanud Riina Veidenbaum (pildil), kelle haridus- ja teadusministeeriumi konkursikomisjon valis välja kuue kandidaadi seast.

    „Suuri muudatusi koolielus toimuma ei hakka, jätkame seatud sihtide nagu ettevõtjatega koostöö ning rahvusvahelise suhtluse arendamist: meil on õpilaste praktikateks ja töötajate stažeerimiseks loodud koostöösuhted juba rohkem kui kümnes riigis ning sügisest…

    1 minut
Õpetajate Leht