$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Õpetajaharidus

  • , ,

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika” ja „Immunoloogia”

    Eelmise aasta parimateks eestikeelseteks kõrgkooliõpikuteks valiti õpikud materjalitehnikast ja immunoloogiast, konkurss toimus emakeelepäeva raames kuuendat korda.

    „Immunoloogia” õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu ülikoolist. Kaheosalise „Materjalitehnika” õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna tehnikaülikoolist.

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on…

    1 minut
  • ,

    Tartu ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor

    Situatsioon, kus töölt koju sõites annab auto küttesüsteemile teada, et oled peatselt kodus ja küte lülitub sisse, või olukord, kus külmkapp tunneb ära puuduoleva toiduaine ja lisab selle poe ostunimekirja, on vaid mõned näited, kuidas lähitulevikus asjad omavahel suhtlevad ja inimese elu mugavamaks muudavad. Asjade oskus omavahel suhelda on tehnoloogia tulevikusuund, mille arendamiseks avasid Tartu…

    Virge Tamme
    2 minutit

  • Koolitubliduse sooline iseloom

    POISSE LANGEB MEIL PÕHIKOOLIST VÄLJA KAKS KORDA ROHKEM KUI TÜDRUKUID. KÕRGKOOLIS ÕPIB 100 NOORMEHE KOHTA 204 TÜTARLAST. MIKS SEE NII ON?

    Hiljuti jõudis eesti inimesteni hea uudis andeka noore sportlase Kelly Sildaru suurest võidust. Avalikkus sai lausa mitmest kanalist teada sedagi, et Kellyl on koolitükid ikka tehtud, hinded head ja et võistlustelgi on õpikud kaasas. Ühe sõnumi saime selle teatega aga…

    Tiiu Kuurme
    8 minutit
    3 kommentaari

  • Eesti kõrgharidus Vikipeedia edetabeleis: kes meist teab ja mis meil sest kasu on?*

    Ilmunud on järjekordne portsjon edetabeleid, millele Eestis küll erilist tähelepanu pole pööratud: ülikoolid reastati neist kõnelevate Vikipeedia artiklite alusel eri keeltes. Vaevalt keegi selle järgi suuri hariduspoliitilisi suundi seadma hakkab, kuid korraks järele mõelda tasub siiski.

    Eurorahastusega uurimisprojektis koostatud edetabelite aluseks võeti Vikipeedia ülikooliartiklite loetavus ja sisuline tähtsus internetientsüklopeedia 24 suuremas keeleversioonis…

    Raul Veede
    4 minutit
  • ,
    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust
    Tiit Land usub, et tema võit valimistel kinnitab valijate toetust suurtele muutustele ülikoolis. FOTO: TLÜ
    Laserturniiri mängud panevad proovile erinevaid oskusi. Fotod: ActionGames

    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust

    Häältega 65:29 Tallinna ülikooli rektoriks tagasi valitud Tiit Land panustab muuhulgas õppeainele „Interdistsiplinaarne projekt”, mis…

    Sulev Oll
    4 minutit

  • Sotsiaalteadusliku haridusteooria areng

    Eesti haridusteaduste evalvatsioon (ETAG 2013), võttes kokku teadlaste saavutused aastatel 2007–2011, viitas ka puudustele: vähe on sügavama sotsiaalteadusliku alusega ja sotsiaalkriitilise suunaga uurimusi, neidki väheseid ei ole üldistatud ega levitatud. Ka TA president Tarmo Soomere on hinnanud pedagoogikateadusi väga kriitiliselt. Kõigi laiema tausta ja sügavama sisuga tööde üldistamine nõuaks suurt tööd. Olen üldistanud uurimusi õpetajate, õpetajate arengu, identiteedi kontseptsiooni,…

    Kaarel Haav
    8 minutit

  • Kutse ülikoolist – lisaväärtus erialavalikul

    21. jaanuaril kaitsti esimest korda magistritööd, mille tulemusena said eripedagoogika ja logopeedia õppekava lõpetajad 7. taseme kutse. Selle sündmuse puhul vastasid nooremate üliõpilaste küsimustele lõpetajad Evelin Sikut (eripedagoog), Kaie Nõmmik ja Helen Kukk (logopeedid).

    Miks valisite just selle eriala?

    Kaie: Alustasin õpinguid ajaloo erialal, aga sain aru, et ajalugu ei ole see, millega tahan tegelda ülejäänud elu. Tegin vabatahtlikku…

    Reet Horn ja Anna Vainomäe
    8 minutit

  • Individualistid on sotsiaalselt aktiivsemad, kui võiks arvata

    Individualistid on varem arvatust sotsiaalselt aktiivsemad ja suurema sotsiaalse kapitaliga, sedastab TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika doktorant Mai Beilmann.

    Juba 19. sajandil kardeti, et aina leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust, kuid tegelikult see nii ei ole. Mai Beilmanni sõnul võibki olla keeruline mõista, kuidas individualistlikumad inimesed saavad sotsiaalsemad olla, sest palju oleneb…

    Merilyn Säde
    4 minutit

  • Projekt „Uuringulaegas” annab loodusainete tunnile uue näo

    Tartu ülikooli haridusteadlaste projekt „Uuringulaegas” toob uurimisõppe kaudu loodusteadusliku lähenemise koolitundidesse, aidates tõsta noorte huvi LTT-valdkonna vastu. 2016. aasta märtsist on koolidel võimalik „Uuringulaeka” projektiga liituda.

    Uuringud näitavad, et noored on kaotanud huvi loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna vastu ega lähe ülikooli õppima vastavaid erialasid. Uuringute kohaselt peaks nende ainete õpetamine õpilasi senisest enam kaasama,…

    Marianne Lind ja Meelis Brikker
    3 minutit

  • Mobiiliajastul aitab pärismaailmaga sidet säilitada kunst

    Ökoloogilisel kriisil on mitu mõõdet, tõdeb professor van Boeckel. Käimasolev liikide suur väljasuremine on kuues omataoline, seekord põhjustatud peamiselt inimtegevusest. Isegi kui temperatuuri tõus suudetaks hoida kahe kraadi piires, oleks globaalse soojenemise mõju määratu. Polaarjää sulamine võib viia sündmuste ahelani, mida kutsutakse positiivseks tagasisideks. Metaani vallandumine igikeltsa sulamise tagajärjel võimendab globaalse soojenemise mõju, järgnevateks kriisideks, sh…

    Solveig Jahnke
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Ingliskeelsest kõrgharidusest: kommentaariks Oki raporti kohta

    Analüüsinud nn Oki raportis toodud seisukohti ja ettepanekuid, leidis Eesti teaduste akadeemia, et selle raporti kõige tähtsam tulemus on laiapõhjalise diskussiooni tekkimine ühiskonnas kõrghariduse ja teaduse üle, sest see valdkond on meie arvates Eesti edasise edukuse ja arengu alus. Hoolimata tagasihoidlikust rahastusest ja inimressursside piiratusest, on Eesti teadus praegu maailmas mõjukas ning konkurentsivõimeline. Meie teaduse…

    Margus Lopp
    2 minutit
    4 kommentaari

  • Truudus ja need teised tunded

    Jõulukuus 1939 ilmus üks A. H. Tammsaare kõige viimastest artiklitest – „Truudus”. Just oli trükist tulnud romaan „Põrgupõhja uus Vanapagan”, kus Jumal saadab Kuradi maa peale lunastajaks – välja selgitama, kas inimesel on üldse võimalik õndsaks saada. Ja kui ei ole, siis on inimene ebaõnnestunud ja tuleb tagasi kutsuda. Oli väga külm talv. Euroopas ja Soomes käis sõda, Vene väed olid…

    9 minutit

  • Kas õpingute katkestamine on (tunnetatud) paratamatus?

    Kõrghariduse teemadel on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud nn Gunnar Oki raport, mis osutab kohati küll tähelepanu mitmele kitsaskohale, kuid samas on diskussioonist täiesti kõrvale jäänud üks märkimisväärne probleem Eesti kõrghariduses. Selleks on tudengite õpingute katkestamine ja nende väljalangus.

    Väliseksperdid, kes hindavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti võrdluses rahvusvahelise tasemega, on oma aruannetes hämmastusega täheldanud, et enamik kõrgkoole ja…

    Heli Mattisen
    6 minutit
    6 kommentaari

  • Mida üks ei või, seda üheksa võivad

    Seda eriti siis, kui lahendamist vajav probleem on valdkonnaülene, nagu tõdeti Eesti teadusagentuuri samanimelisel koostöökonverentsil novembris, teemaks teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna populariseerimine.

    ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel esitas Eesti vajaduste ja praeguse olukorra analüüsi. Mait Raaval (Pro Kon­sul­tat­sioonid) oli põhjust sedastada, et rõõmustavat pole meil palju: tootlikkuse kasvutempo on pidurdunud – oleme liidritest kaks korda maha jäänud, sama lugu…

    Karl Kello
    2 minutit

  • Wiedemanni fond 10

    Eraalgatuslik Wiedemanni fond toetab nii eesti keele õpilasuurimusi kui ka ülikooliõpinguid, sh magistri- ja doktoriõpet.

    Eesti rahvuskultuuri fond on oma tänuväärset tööd teinud 1991. aastast saadik. Viimased kümme aastat on ERKF-i 199 allfondi hulka kuulunud ka Wiedemanni fond: 4. detsembril 2005 kirjutasid Eri Klas ERKF-i nõukogu esimehena ja Tiiu Erelt kõigi tollal elus olnud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide nimel alla Wiedemanni fondi…

    Jüri Valge, Wiedemanni fondi halduskogu sekretär; Külliki Kask, Wiedemanni fondi halduskogu liige, Tartu Karlova kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
    9 minutit
  • ,

    Topeltkeelekümblus – kolmkeelsuse võti!

    Paljudes Eesti venekeelsetes koolides pakutakse õpilastele keelekümblust, mille käigus õpitakse osa aineid eesti ning osa vene keeles. On aga ka riike, kus pakutakse õpilastele topeltkeelekümblust.

    Topeltkeelekümbluse programmides õpitakse osa aineid esimeses ehk emakeeles, osa teises ning ülejäänud kolmandas keeles, aidates seeläbi õpilastel omandada kolm keelt kõrgel tasemel. Üldiselt võib öelda, et topeltkeelekümblus ei too kaasa võrdväärset, emakeelega sarnast taset…

    Peeter Mehisto
    6 minutit
  • ,

    Ülikoolid hakkavad õpetajatele kutset andma

    Hariduse kutsenõukogu andis 11. novembril Tallinna ja Tartu ülikoolile õiguse anda õpetaja ja eripedagoogi magistriõppe lõpetajatele kutset.

    Tallinna ülikool võib edaspidi omistada 7. taseme kutse järgmiste magistriõppekavade lõpetajatele: klassiõpetaja, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, bioloogiaõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele kui teise keele õpetaja, füüsikaõpetaja, geograafiaõpetaja, gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja, informaatikaõpetaja, kooli infojuht, inglise keele õpetaja, kehakultuuri õpetaja,…

    Georgi Skorobogatov
    2 minutit
  • ,

    Tartu ülikooli uus õpetajahariduse tegevuskava

    Tartu ülikooli uus õpetajahariduse tegevuskava 2016–2020 sõnastab valdkonna arengueesmärgid ning on oluline alusdokument edasisele koostööle õpetajahariduse vallas Tartu ülikoolis. Ülikooli eesmärk on olla ühiskonna vajadustele vastav teaduspõhise haridusinnovatsiooni looja, õpetajahariduse pakkuja ning õpetajate täienduskoolituse liider Eestis. Arengukava sõnastab viis arengueesmärki ning nende saavutamiseks vajaliku tegevuse.

    Tegevuskava koostamist koordineerinud TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste sõnul on fookusesse toodud…

    1 minut

  • Kas Eesti kõrgharidus teenindab toodet või klienti?

    Käesolevat artiklit ajendasid mind kirjutama osalt nn Oki raport, aga ka sõnavõtud meedias. Tuleb tunnistada, et raport on oma eesmärgid igas mõttes täitnud, sest samaväärset mitmetahulist diskussiooni haridussüsteemi üle pole pikalt peetud. Siiski tundub, et unustatakse paar olulist asja või ajavad raporti kritiseerijad sisendid ja väljundid segamini. Esiteks tuleks küsida, kuidas saab ülikool teenida ühiskonda kõige paremini…

    Argo Rosin
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Tallinna ülikool valib rektorit

    Tallinna ülikool kuulutas esmaspäeval välja rektori valimised. Kandidaate oodatakse 4. jaanuarini.

    Rektoriks võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale ja kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

    Kandidaatide esitamise õigus on ülikooli instituutide ja kolledžite nõukogudel, vähemalt ¼ ülikooli senati liikmetel ühiselt, vähemalt kaheksal ülikooli kuratooriumi liikmel ühiselt ning ametis oleval rektoril.

    Kandidaate saab esitada 4. jaanuarini 2016, valimiskogu teeb otsuse 8….

    1 minut

  • Kas õpetajate professionaalne areng saab toimuda e-toel?

    Suhtlusest väliskolleegidega on jäänud kõlama, et Eesti ja välisriikide hariduse probleemid on sarnased: õpetajate töö iseloomust tulenevalt on neil raske koolitustel osaleda; õpetajate õpilasuuri­muste kavandamise ja teostamise oskused pole sageli vajalikul tasemel; üha enam peab õpetaja tulema toime mitmekultuurilises klassiruumis, samal ajal kui tal puuduvad selleks praktilised kogemused.

    Katuslahendus: e-kursused

    Nende probleemide leevendamiseks on üks katuslahendus, nagu on…

    Piret Luik
    4 minutit

  • Seltsid ja riik – tihedamat koostööd

    Sellist kokkusaamist, mille teaduste akadeemia juhtkond ning akadeemiaga assotsieerunud teadusseltsid 2. novembril Tartu ülikooli raamatukogus korraldasid, polnud ammu olnud. Seitsmeteistkümnest ühinemislepingu sõlminud seltsist oli kutsutud ja kohal kaheksa humanitaarkallakuga ühendust. Järge on ootamas loodusteadusliku suunitlusega seltsid.

    Kohtumisel osalesid Eesti kodu-uurimise selts, emakeele selts, teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus, Eesti kirjanduse selts, õpetatud Eesti selts, Eesti muusikateaduse selts, Eesti semiootika selts,…

    Jüri Valge
    4 minutit

  • Tallinna tehnikaülikooli külastas Gruusia peaminister

    Teisipäeval külastas Tallinna tehnikaülikooli Mektory keskust Eestis riigivisiidil viibinud Gruusia peaminister Irakli Garibashvili koos kõrgetasemelise delegatsiooniga. Gruusia peaministrit Irakli Garibashvilit, majandusministrit Dimitri Kumsishvilit, põllumajandusministrit Otar Daneliat, Euroopa asjade ministrit David Bakradzet ning teisi kõrgeid riigiametnikke tervitas TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, kes rõhutas oma tervituses Eesti riigi ja TTÜ toetust Gruusia arengutele.

    Ülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete…

    1 minut

  • Haridusteaduste arendamise võimalikkusest Eesti teadussüsteemis

    Hiljuti Õpetajate Lehes ilmunud intervjuus avaldas Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere haridusteadlaste seas „kahinaid” tekitanud seisukoha Eesti teadussüsteemi ummikseisust, haridusteaduste kuulumisest mudaliigasse ja mõne olulise teadusvaldkonna puudumisest Eestis. Tarmo Soomere tõstatatud teemadel mõtleb kaasa Tallinna ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas.

    Eesti teadussüsteemi puudutavate julgete väidetega saab ainult nõus olla ja teadusringkondades ei ole neis midagi uut…

    Katrin Niglas
    4 minutit
Õpetajate Leht