Haridus
-
Kümnepallisüsteem meeldib enamikule.Kuidas me muutuste ja vastuolude keerises huvitavat kooli kujundame
Viimasel ajal on meie hariduselus meeldivaks nähtuseks kujunenud „Huvitav kool” ja muutunud õpikäsitus. Paraku…
8 minutit -
Noortel nupp nokkis
Tartu Tamme gümnaasium korraldas kolmandat korda teadusvõistluse „Nupp nokib”. Ülesannete lahendamiseks oli kooliteadmistest enamgi vaja nutikust, loogilist mõtlemist ja loovat lähenemist.
Lisaks Tamme…
3 minutit -
Rasmus Kits.Rasmus Kits: „Kui meil loovust ei ole, siis me ei õpeta roboteid, vaid oleme robotid.” Fotod: Raivo JuurakLiiga kaua oleme Skype’i peal liugu lasknud
Vajame praegusest enam kogemusõpet. Andekatelt peab nõudma rohkem kui teistelt. Tähtis on pädevuste saavutamine, mitte õpiku läbivõtmine.
Tallinna 21….
8 minutit -
Heinategu 1957. aastal Riisipere lastekodu abimajandis, kus lastekodu lehmakarjale aitasid heina teha ka lapsed. Foto: Sirje Sinisalu erakoguTöökasvatus kui õppimise ja kasvatuse vältimatu osa
Töökasvatus kombineerituna võimalusega ise otsustada on vastutustunde kujunemise alus, mida tänapäeva elus kipub väheks jääma. Pedagoogikateadlased…
8 minutit1 kommentaar -
Osa Pärnu noorteorkestrist: esireas Emily Urla, Maria Jerilova, Mihkel Saar, Aneth Kond ja Birgit Padul, tagareas Jaanika Karjus, Jaak Soa, Gert Janson, Alan Oper ja Raimond Vendla. Fotod: Annika PoldreMänguriistu on jagunud parmupillist klaverini
Projekt „Igal lapsel oma pill”, mis algas 2015. aastal, on olnud edukas. Teisel aastal laienes ettevõtmine ka lasteaedadele….
6 minutit -
Foto: Helen UusNoored eelistavad pillipuhumise asemel ekraani näppida
Orkestris mängimine ja kontsertide andmine on aidanud noortel lahti saada esinemishirmust ja märgata, et meie ümber…
4 minutit -
Loksa Õnnetriinu lasteaias kandsid rühmad ette vanu rahvajutte ja -laule. Mesilaste rühma mudilased esinesid sõrmemänguga. Foto: Natalja KalininaEmakeelepäeval loeti luuletusi, jutte ja aabitsat
Emakeelepäeval lugesid lapsed lasteaedades luuletusi ja jutte, tuletasid meelde vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi ning imestasid, kuidas eesti…
7 minutit -
Kogukonnapraktikandid koos programmi „Sära silma” vedaja Leini Vahtrasega.Kogukonnapraktika kui sild kooli ja kodanikuühiskonna vahel
Kogukonnapraktika on uuenduslik kogemusõppe meetod, mis aitab saavutada sotsiaalainete õpitulemusi ja arendada mitmeid üldpädevusi. Ennekõike…
5 minutit -
Jah, lapsed võivad olla õelad
Ärme pööra kiusamist nähes pead ära – proovime seda märgata ja ära hoida, sest allpool toodud juttude järgi on kiusu ohvriks…
7 minutit -
Torma õpilased koolinoorte laulu- ja tantsupeol. Fotod: Torma põhikoolTorma koolis on Jakobsoni ideed tänini au sees
17. märtsil 330. sünnipäeva tähistav Torma põhikool kannab uhkusega oma kunagise koolmeistri C. R. Jakobsoni nime ja järgib…
8 minutit -
Haridusuudiseid välismaalt
Kohe tagasi õppima, muidu paneme Hold’i peale!
Ajaleht The Guardian kirjutab rakendustest, mis aitavad õppimist organiseerida ja mida saab nutitelefoni alla laadida. Nendeks on Marinara Timer, eelmisega sarnane PomoDone, Trello, Wunderlist, Moodle, Blackboard ja Mendeley. Nende jaoks, kelle mõtted telefoni kasutamine õppimiselt eemale viib, on rakendus Hold. Esimesena Norras kasutusele võetud rakendus annab kasutajale punkte iga 20 minuti eest, millal nutiseadet…
4 minutit -
Kõige kõvemini aplodeeriti ProgeTiigri konverentsil koolitajatele, kes on viie aasta jooksul nii paljudele kooliõpetajatele programmeerimise alused selgeks teinud. Fotod: Raivo JuurakKui suur on ProgeTiigri käpajälg?
Viie aasta jooksul on ProgeTiiger jõudnud oma tegevusega 85%-ni Eesti koolidest ning 44%-ni lasteaedadest ehk 630 õppeasutuseni.
5. septembril 2012 jooksis…
5 minutit -
Eesti puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul illustreerib autismispektri häirega noore Rasmus Lille maal variraporti esikaanel kujukalt puudega inimeste olukorda. Ehkki aastatega on abi kättesaadavus paranenud, tegutseb iga valdkond siiski omaette ning tervikut hoomata ja oma rada leida on keeruline.Variraport annab ülevaate puuetega inimeste elust Eestis
Eesti puuetega inimeste kojas esitleti 1. märtsil ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste…
8 minutit -
Elektroonikaseadme koostamise tehnikud Eneli Kauts, Timo Ausmees ja Olari Hermet ning laua taga istuvad Marja Kütt ja Deivy Jõesaar omandavad Pärnu KHK-s aastase töökohapõhise õppe jooksul kolmanda kutsetaseme. Juhendab kutseõpetaja Mart Ronk. Foto: Annika PoldreTöökohapõhine õpe annab enesekindlust
Nagu Euroopa Liidus nii ka Eestis on töökohapõhine õpe muutunud kutsehariduses järjest tähtsamaks, eriti täiskasvanute ümber- ja täiendõppe meetodina….
16 minutit -
Õppealajuhataja Maarit Kiviselg tutvustab nn rääkivat seina. Fotod: Annika PoldreKeelekümblus annab kooliteele valikuvõimalusi
Pärnu Kellukese lasteaed on linna ainuke keelekümblusega liitunud lasteasutus. Siin on lapsi nii vene kui ka eesti peredest….
7 minutit -
OSKA tekstid, infograafika ja videod on väga head näitlikud materjalid üld- ja karjääriõpetuse tundides kasutamiseks ning töömaailma põhjalikuks tundmaõppimiseks.Kuidas me superettevõtteid käima tõmbasime
OSKA materjalide lugemine inspireeris õpilasi välja töötama õendusroboteid, loomade vaimse tervise kliinikut, keeleõppe vestlusrobotit, korduvkasutusega pabertaldrikuid, tankitehast jpms.
Info…
7 minutit -
Ka mul on huvitav teada, missugune on huvitav kool. Joonistus: JoonmeediaMeie õpetaja pedagoogiline käekiri
„Noored kooli” õpetaja käekiri on õpilasekeskne. Ta innustab õpilast endale ise eesmärke seadma, iseseisvalt õppima ja klassikaaslastega koostööd tegema…
7 minutit -
Milline on põnev lasteaiaõu?
Lasteaiaõue ühetaolisteks mänguväljakuteks jagamine on suur ressursi raiskamine, seda enam, et nii suuri õuealasid kui meie lasteaedades pole üheski teises…
8 minutit -
LME koolides on õpilastel isegi särgi seljale kirjutatud „Ma olen liider”.Neil saab igast lapsest liider
Kas õpilane peab õppima juhtima ainult iseennast või ka teisi õpilasi? Kas kõigist õpilastest võivad saada liidrid või ainult üksikutest?
Seda…
7 minutit -
Uuringud on näidanud, et enamikule erivajadusega lastest suur rühm ei sobi. Mis põhjusel nad sellest hoolimata neile sobimatusse keskkonda pannakse? Lasteaiaõpetaja Irina Kalso arvates ei tasuks kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi. Foto: Raivo JuurakUuringud on näidanud, et enamikule erivajadusega lastest suur rühm ei sobi. Mis põhjusel nad sellest hoolimata neile sobimatusse keskkonda pannakse? Lasteaiaõpetaja Irina Kalso arvates ei tasuks kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi. Foto: Raivo JuurakKaasav haridus lasteaias? Mõtleme veel!
Kaasava hariduse idee on minu jaoks arusaadav, selle rakendumisviisid ja -võimalused aga mitte. Lahtisi otsi ja vastuseta küsimusi on…
7 minutit