Haridus
-
Kaasuskonkurss ja riiklik õppekava
Riiklik õppekava on põnev dokument – ühest küljest kogu koolitöö alus, samas pole aga ilmselt suur osa õpetajaid seda isegi lugenud, sest nende töö tugineb õpikule, töövihikule ja oma aastatepikkusele kogemusele. Kindlasti ongi võimalik teha suurepärast tööd riiklikku õppekava lugemata ja selle lugemine ei tee kedagi superõpetajaks.
Riigikohtu kaasuskonkurss on põnev võistlus – selle korraldamise taga on niivõrd akadeemiline ja kõrge…
5 minutit -
Pupsik viib male juurde
Ilmunud on Jaak Kõdari teose „Pupsik. Laste mõtlemise ja male raamat”. Esimese partii tuhat raamatut müüdi aastaga läbi. Toredad illustratsioonid raamatus on…
1 minut -
Riidaja põhikooli õpilased tulevad pärast viiendat tundi samuti malekohtumisele.
Maleta naabriga!
Mis on meie koolimales aasta jooksul toimunud? Üks näide Viljandi gümnaasiumist. Soome ja Eesti president külastasid seda kooli. Kaks poissi olid malest nii…
2 minutit -
Mariann Rikka (paremal) haridusministeeriumist juhatab sisse Anna Marie DiPasquale’i ettekande. Foto: Raivo Juurak
Meil on pagulasperede lastelt mõndagi õppida!
21. oktoobril oli Tallinnas haridustöötajate konverents „Mitmekultuuriline kool: kuidas toetada õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid?”.
Mõnevõrra üllatasid konverentsil ameeriklannade Anna…
13 minutit18 kommentaari -
Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merilaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluTudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli Hiiesalu
Varjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa…
6 minutit -
Dalani kooli õpilased kuulavad ämmaemandate loengut hügieenist. Fotod: MTÜ Mondo
Eesti õppejõud koolitasid Afganistani ämmaemandaid
Tallinna tervishoiu kõrgkooli ämmaemanduse õppetool jätkas koostöös MTÜ Mondoga arengukoostööprojekti „Naiste tervishoiu- ja IT-alase kutsehariduse kvaliteedi…
4 minutit -
Tõnis ja hindu poiss Sidhan on head sõbrad.
Tõnis käib Singapuris lasteaias
Tõnis on nelja ja poole aastane eesti poiss, kes on pisut üle aasta käinud Singapuris kakskeelses lasteaias, kus üks õpetaja…
8 minutit -
Mailis Ostra. Foto: erakoguMailis Ostra: „Pädevuste valdkond ei tohiks olla lisakohustus, vaid osa õpetaja põhitööst.” Foto: erakogu
Mis on sotsiaalsed pädevused ja kuidas neid õpetada?
Kuidas saab õpetaja kujundada seda, millest tal pole terviklikku ettekujutust?
Riiklik õppekava ja teised ametlikud dokumendid toonitavad,…
6 minutit -
Pereema Tatjana Ivanova (paremal) ja peretädi Jelena Vladimirova. Foto: Tiina Vapper
Lasteküla pere kokkukasvamine kestab kogu aeg
Narva-Jõesuu SOS lasteküla peremaja uksel on külalisel vastas pereema Tatjana Ivanova ja peretädi Jelena Vladimirova, nende selja tagant…
10 minutit -
Kirsika (vasakult kolmas) oma ajutiste klassikaaslastega Tartu Karlova kooli kaheksandast klassist. Foto: Sirje PärismaaKirsika (vasakult kolmas) oma ajutiste klassikaaslastega Tartu Karlova kooli kaheksandast klassist.Foto: Sirje Pärismaa
Vahetusõpilaseks Eestisse? Miks mitte!
Enne kui minna pikaks ajaks vahetusõpilasena välismaale, võiks katsetada õpilaselu mõnes Eesti koolis. VeniVidiVici programm on nelja aastaga õpilasvahetust…
6 minutit -
Koolijuhid said inspiratsiooni
19.–21. oktoobrini Maastrichtis toimunud Euroopa koolijuhtide assotsiatsiooni (ESHA) konverentsist teemal „Rahvusvaheline inspiratsioon hariduses: juhtimine loeb!” võttis osa ka 55 Eesti…
2 minutit -
Haridusuudiseid välismaalt
Kõrgkoolis nr 42 pole ühtegi õppejõudu
Californias avati kõrgkool, mille nimeks sai seriaalimaastikul elu mõtet tähistav arv ‒ 42. Kõrgkool 42 on Prantsusmaal tegutseva sama numbriga kõrgkooli filiaal.
Unikaalseks muudab kooli fakt, et seal puuduvad õppejõud ja õpetajad. Üliõpilased juhendavad üksteist ja hindavad üksteise tööd. Kooli lõpetamiseks on vaja saavutada 21. tasand, milleks kulub vähemalt kolm aastat. Üliõpilased tegelevad koos tarkvaraprojektidega. Õppimine on…
4 minutit -
Codebug.
Kuidas programmeerida putukat
Pisikesel elektroonilisel vidinal CodeBug on elusa putukaga sarnast nii palju, et ta mahub peopessa ära. Aga mitte ühelgi mutukal ei ole…
4 minutit -
1-2 HTM-i välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi. Foto: Raivo JuurakHTM-i välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo ja SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi. Foto: Raivo Juurak
Me ootame tugevamatelt liiga vähe
Sellest aastast alates näidatakse riigieksamite tulemuste juures ära ka see, milline on kooli panus õpilaste edenemisse.
18. oktoobril tutvustati Innove pressikonverentsil…
9 minutit -
TLÜ õppeprorektor Priit Reiska, asudes ELU ideelaadal „Mis on ELU mõte?” vastama sellele eksistentsiaalsele küsimusele, tõdes kohe alustuseks, et ELU juba käib ja et sedapuhku on tegu täiesti uuel kontseptsioonil põhineva õppeainega. Foto: Piret Räni
Esimesi ELU kogemusi
ELU (erialasid lõimiv uuendus) on TLÜ uus üleülikooliline õppeaine, mille eesmärk on anda üliõpilastele tähendusrikas erialadevaheline koostöökogemus. Kõigile I ja II astme…
5 minutit -
7-aastase kriminaalsest perest pärit lapse töö aastate tagant. Ülejäänud tundides laps peksis teisi, sh õpetajaid, aga kunstiõpetuse tunnis istus 45 minutit ja joonistas rõõmsaid värvikirevaid pilte. Kui vaid sel ajal oleks olnud usku kunstiteraapiasse … Repro: Kersti Kinks7-aastase kriminaalsest perest pärit lapse töö aastate tagant. Ülejäänud tundides laps peksis teisi, sh õpetajaid, aga kunstiõpetuse tunnis istus 45 minutit ja joonistas rõõmsaid värvikirevaid pilte. Kui vaid sel ajal oleks olnud usku kunstiteraapiasse … Repro: Kersti Kinks
Kunstiõpetaja, pea hoogu!
Kunstiõpetuse tunnis õpib laps tegutsedes, mitte õpetaja tegutsemist jälgides.
Paljudel meist on oma kunstiõpetuse lugu. Kelle joonistatud öökull ei olnud koolis…
9 minutit -
Mari-Liis Velberg. Foto: Siim vVahurMari-Liis Velberg. Foto: Siim Vahur
Haridustöötoas võib saada kogu eluks innustava sähvaka
VAT Teatri haridustegevuste juhil Mari-Liis Velbergil on olnud tähelepanuväärne aasta. Ta kaitses kevadel Tallinna ülikoolis koreograafia…
6 minutit -
Märjamaa gümnaasiumi koolimaja.
Koolilugu: Märjamaa gümnaasium 70. Kust tuleb nii tugev oma kooli tunne?
Täna möödub 70 aastat sellest, kui Märjamaa koolist sai gümnaasium. Aasta oli siis…
13 minutit -
Autor: Aljona Jeršova Kallaste kooli 8. klassist. Juhendajad: Ljudmilla Sapronkina ja Aili Kivisaar.Autor: Aljona Jeršova Kallaste kooli 8. klassist. Juhendajad: Ljudmilla Sapronkina ja Aili Kivisaar.
Peipsi-äärsetes koolides peetakse maailmanädalat
Eestlased puutuvad pagulastega vähe kokku, eriti maapiirkonna inimesed, teatavasti võib infopuudus aga põhjustada negatiivseid hoiakuid ja valearusaamu….
3 minutit -
Ukraina haridustöötajad vaatlevad õuesõppetundi Tallinna Kraavikrõlli lasteaias. Foto: Eve Külmallik
Ukrainlastele õuesõpet tutvustamas
Eelmisel nädalal käisid Ukraina haridustöötajad Tallinna Kraavikrõlli lasteaias õuesõppe meetoditega tutvumas. Külastus toimus arengukoostöö programmi projekti „SCALE – jätkusuutlikkus…
7 minutit -
Minu Maailma fotokonkursi võidutöö „Tormi ootel”.Minu Maailma fotokonkursi võidutöö „Tormi ootel”.
Lõppes Minu Maailma fotokonkurss „Kole on ilus”
Ajakirja Minu Maailm fotokonkursi idee oli suunata lapsi avaramalt mõtlema, märkama loodust ja esemeid enda ümber sootuks…
2 minutit -
Helgete peadega ettevõtlikud noored
Mida on ühist Francis Ford Coppola filmil „Ristiisa” ja Eesti tehnoloogiavaldkonna start-up-ettevõtetel ehk hellitavalt Estonian Mafial (Eesti maffia)? Ei…
3 minutit -
Haridusuudiseid välismaalt
Kõrgharidusega inimeste kirjaoskus on väga kõikuv
OECD avaldas testitulemused, mis mõõtsid eri riikide ülikoolilõpetanute kirjaoskust. Tulemused riigiti erinesid tüüpilistest hinnangutest, kus esirinnas on mainekad kõrgkoolid, näiteks Oxford. Parima tulemuse saavutas Jaapan, järgnesid Soome, Hollandi, Austraalia ja Norra ülikoolide lõpetanud. Kõige halvemad oskused on Itaalia, Hispaania ja Kreeka lõpetanutel. Tulemustest võib järeldada, et kõrghariduse kvaliteet riigisiseselt varieerub vähem testi tipus olevates riikides, näiteks…
4 minutit -
Praegu õpetab Riin Verlin kodus kaht poega, üks neist on koduõppel neljandat ja teine teist aastat. Sügisel ja talvel elatakse linnas, et lapsed saaksid huviringides käia. Foto: Hedda PeetPraegu õpetab Riin Verlin kodus kaht poega, üks neist on koduõppel neljandat ja teine teist aastat.Sügisel ja talvel elatakse linnas, et lapsed saaksid huviringides käia. Foto: Hedda Peet
Kui pere on valinud koduõppe
Kuigi koduõppele jäänud laste hulk kasvab, ei ole lapsevanemad kuigi varmad sel teemal avalikult rääkima. Ettevaatlikuks teeb vanemaid tõsiasi, et koduõpe…
10 minutit