Haridus
-
Koos hollandlastega Eesti koole hindamas
1. märtsist käivitati Tallinnas rahvusvaheline koolijuhtide koolitusprojekt „Education for Future 2016” (E4F 2016), milles osaleb Eestist 18, Hollandist 38 ning Šveitsist ja Liechtensteinist kummastki kuus inimest.
Projekt algas sellega, et välismaalased külastasid koos eestlastega meie koole. Eesti osalejad märkisid, et tänu projektile on nad saanud nüüd külastada ka neid koole, kus pole varem käinud, ning näinud mõndagi uut. Näiteks…
2 minutit -
Nordic Aviation Groupi reisipreemia viis leiutajate konkursi võitja Amsterdami
Eesti lennufirmalt Nordic Aviation Group detsembris kõrvarõhu stabilisaatori eest reisipreemia pälvinud riikliku leiutajate konkursi võitja Natalija Golubenko sõitis 19. märtsil koos isaga preemiareisile Amsterdami.
Valga gümnaasiumi 10. klassi õppiv Natalija Golubenko sai detsembris lõppenud konkursil kõrvarõhu stabilisaatori eest 10.‒12. kl õpilaste vanuserühmas peapreemia ja võitis ka mitmeid eripreemiaid. Kuna kõrvarõhu stabilisaator lahendab lennureiside…
1 minut -
Kuressaare ametikooli kokakunstivõistlusel olid kõik võitjad
18. märtsil lõppenud kokaõpilaste rahvusvahelisel kutsevõistlusel „Kokakunst Kuressaares” olid peakohtunik Rudolf Visnapuu sõnul kõik osalejad võitjad, saades uusi oskusi ja kogemusi.
Visnapuu kiitis võistluse korraldust ja atmosfääri. „Võistlejad said keskenduda oma võistlusele ega pidanud selle pärast muretsema, et midagi on puudu,” ütles ta. „Näiteks meil said köögis külmutatud vaarikad otsa ja kahe minuti pärast olid juba…
3 minutit -
Selgusid kaubanduserialade 2016. aasta noored meistrid
15. märtsil selgitasid 26 kaubanduserialade kutseõppurit üheksast kutseõppeasutusest, kes neist on 2016. aasta Eesti parimad noored meistrid müüja-klienditeenindaja ning müügikorraldaja erialal.
Parim müüja-klienditeenindaja 2016 põhikooli baasil on Anne-Liis Kanev Pärnumaa kutsehariduskeskusest. Talle järgnesid Aivi Oja Pärnumaa kutsehariduskeskusest ning Jelizaveta Kuznetsova Tallinna tööstushariduskeskusest.
Parimaks müüja-klienditeenindajaks gümnaasiumi baasil ning töökohapõhises õppevormis tunnistati Maire Vares Valgamaa kutseõppekeskusest. Teisele kohale tuli Kadri…
1 minut -
Kuidas läheb Eesti kutseõppeasutustel õpipoisiõppega?
Kutsehariduses puhuvad uued tuuled. Eelmisel aastal sai hoo sisse riiklik tegevusprogramm, mis panustab lähiaastatel Eesti kutsehariduses…
6 minutit -
Norra LP-mudel ajab Eestis juuri
Kui Norra hariduseksperdid Janne Stoen ja Hanna Jahnsen 2. märtsi pärastlõunal Tartu Variku kooli jõudsid, olid õpetajail juba võileivad valmis…
4 minutit1 kommentaar -
Mida kaugemalt vaatad, seda parem Eesti kool tundub
Kas välismaal õppimine muudab õpilase suhtumist kodukooli?
Pidime eelmise õppesemestri lõpus tegema haridusteemalise miniuurimuse. Kuna pooled meie grupist…
5 minutit -
Ärme räägi keelest, vaid eneseteostusest
Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, kuidas lõimida Eesti ühiskonnas põgenike„masse”. Kas on reaalne, et neist saavad…
9 minutit -
Lastesõimest emade ja õpetaja pilguga
Eestis on lasteaias käivaid lapsi rohkem kui Euroopas keskmiselt. aiarühmades käib meil 93,5% lastest, sõimeealistel on see protsent märksa…
9 minutit -
Võõrkeelte õppimise motivatsioonist üldiselt ja saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes
Aastatel 2011.–2014 viidi läbi mahukas uuring „Saksa keele õppimise…
8 minutit -
Matemaatika võistlusmäng „Känguru” lööb osavõturekordi
Neljapäeval, 17. märtsil asuvad 23 300 õpilast 403 Eesti koolist lahendama matemaatikavõistluse „Känguru” ülesandeid. Tänavu osaleb võistlusel võrreldes eelmise aastaga 1550 osalejat rohkem ning osalevate koolide arvgi kasvas 10 võrra.
Võistlus toimub viies vanuserühmas 1.–12. klassini. Ligemale pooled registreeritutest osalevad kahes noorimas rühmas. „Eks vanemad õpilased teevad teadlikuma valiku,” ütles võistluse peakorraldaja, TÜ teaduskooli matemaatika metoodik Raili…
2 minutit -
Marcus Hildebrandt – inglise keelest ja digimaaniast
Tartus elav saksa õpetaja Marcus Hildebrandt tunnistab, et omal ajal Münsteri ülikoolis võetud kuuenädalane eesti keele intensiivkursus on olnud üks paremaid investeeringuid tema elus. Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise ja ladina keele õpetaja räägib Õpetajate Lehele koolist, õpetajatest ja õpilastest.
Kui kaua olete õpetajana töötanud? Millise vanuserühma õpilastele olete tunde andnud?
Õpetajana olen töötanud 18 aastat, millest 15 olen…
9 minutit -
Poola kutsehariduse edulugu
Poolas on kutseharidus ühiskonna loomulik osa − selle struktuur ja rollid on paigas. Eesti võiks sarnase järjepidevuse poole püüelda: tugev ja laiapõhjaline kokkulepe tervikliku haridussüsteemi, sh kutsehariduse arengu nimel, mis vastaks tööandjate ja ühiskonna vajadustele.
Olen kutsehariduses tegutsenud paarkümmend aastat ja mul on olnud arvukalt võimalusi tutvuda teiste riikide kutsekoolide ja kutsehariduse korraldusega. Poola oli seni jäänud kõrvale – minimaalselt infot koostööst…
4 minutit -
Inglise keele intensiivõpe toob jaapanlased Eestisse
Hokkaido ülikooli üliõpilased õpivad 19. märtsini Tartus inglise keele intensiivkursusel. Jaapanlased on majutatud siinsetesse peredesse, kus nad saavad osa eestlaste igapäevaelust ja võimaluse praktiseerida inglise keelt väljaspool klassiruumi.
Hokkaido ülikooli tudengeid õpib Tartu ülikoolis inglise keele intensiivkursustel kaks korda aastas. Seekord osaleb programmis kuus üliõpilast, kellel on väga erinev õpingute taust: laborimeditsiin, terviseteadused, ärijuhtimine ja majandusõpingud, keskkonnateadused ning…
2 minutit -
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika” ja „Immunoloogia”
Eelmise aasta parimateks eestikeelseteks kõrgkooliõpikuteks valiti õpikud materjalitehnikast ja immunoloogiast, konkurss toimus emakeelepäeva raames kuuendat korda.
„Immunoloogia” õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu ülikoolist. Kaheosalise „Materjalitehnika” õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna tehnikaülikoolist.
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on…
1 minut -
Selgusid Eesti parimad noored ehitusviimistlejad, plaatijad ja mööblitislerid
10. ja 11. märtsil Tallinna ehituskoolis mõõtu võtnud noored kutseõppurid selgitasid endi seast välja parima ehitusviimistleja, plaatija ja mööblitisleri.
Parim ehitusviimistleja on Alisa Larina Tallinna ehituskoolist, kellele järgnesid Sander Reimal Kuressaare ametikoolist ja Kristina Merzlova Narva kutseõppekeskusest. Plaatimises sai esikoha Jaanus Steinfeldt Tallinna ehituskoolist, teise koha sai Kerstin Soolo Viljandimaa kutseõppekeskusest ning…
2 minutit -
Mina tahan! Ema lubab!
Kõik algab kodust. Laps võtab endasse kõik, mida näeb ja kuuleb. Tihti ei anta endale aga aru, mida lapse kuuldes räägitakse ja tehakse, kinnitavad Pelguranna lasteaia õppealajuhataja Anne Kikas ja õpetaja Aili Liivrand, kel mõlemal on pedagoogilist staaži 50 aastat. Nad on koos töötanud sestsaadik, kui lasteaia maja 1965. aastal avati. Kuidas vaatavad nad tagasi nõukaaja lasteaiale ja kuidas näevad tänapäevast? Mida…
7 minutit -
Viime koostöö õpetajate tunniplaani
21 MAAILMA PARIMA HARIDUSEGA RIIGI KUUENDAL ÕPETAJAAMETI TIPPKOHTUMISEL BERLIINIS OLI LUUBI ALL PROFESSIONAALSUS. ESILE TOODI EESTI ÕPETAJATE SUUR AUTONOOMSUS, JÄRELEAITAMIST VAJAB AGA KOOSTÖÖ, MIS MITMES RIIGIS ON LAUSA ÕPETAJATE TUNNIPLAANIS.
OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldatavast suurüritusest, kuhu kutsutakse PISA testide põhjal, on algusest peale osa võtnud ka Eesti. Tippkohtumised kutsus 2011. aastal ellu USA, et ammutada maailma edukaimatelt mõtteid,…
5 minutit -
Peeglike, peeglike seina peal ehk Kelle poole adekvaatse peegelpildi saamiseks pöörduda
BERLIINI TIPPKOHTUMISEST ÕPETAJA PILGU LÄBI
Õpetajatöö on lisaks teaduslikule lähenemisele, pedagoogikale, metoodikatele ja didaktikale ka looming. Looming kõige otsemas mõttes: kavandamise ja lihvimise, ainulaadsuse ning protsessiga. Et õpetaja end täisväärtuslikult teostada saaks ning enesekindla professionaalina tunneks, vajab ta inspiratsiooni ja võimalust luua. Luua koos õpilaste, kolleegidega. Kuulates, kuidas Uus-Meremaa ja Hollandi õpetajatel…
4 minutit -
Tartu ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor
Situatsioon, kus töölt koju sõites annab auto küttesüsteemile teada, et oled peatselt kodus ja küte lülitub sisse, või olukord, kus külmkapp tunneb ära puuduoleva toiduaine ja lisab selle poe ostunimekirja, on vaid mõned näited, kuidas lähitulevikus asjad omavahel suhtlevad ja inimese elu mugavamaks muudavad. Asjade oskus omavahel suhelda on tehnoloogia tulevikusuund, mille arendamiseks avasid Tartu…
2 minutit -
Täna saavad avalöögi 2016. aasta kutsemeistrivõistlused
Täna, 10. märtsil saab kolme ehituseriala esindajate mõõduvõtuga alguse sellekevadine kutsemeistrivõistluste periood.
Kolme kuu jooksul toimub üle Eesti kakskümmend viis eri eriala võistlust, kuhu oodatakse osalema üle 250 noore kõikidest Eesti kutseõppeasutustest, samuti külalisi naaberriikidest.
„Kutsemeistrivõistlustel osalemine on Eesti noorte meistrite jaoks tähtis osa õppetööst ning pakub tublimatele võimalust ka Eestist kaugemale jõuda. Mitmel erialal on parimatel võimalus…
2 minutit -
Toetuskiri Õpetajate Lehes ilmunud artiklitele alushariduse teemal
Haridusmaastikku saadavad pidevad muudatused ja reformid. Vaevalt on seadusandluse muudatused rakendatud, kui alustatakse uue reformimisega. Praegune alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni vastuvõtmine on liigselt kiirustav, pealiskaudne ja arusaamatu. Milleks muuta toimivat koolieelse lasteasutuse seadust? Kas on tehtud uuringud, mis kinnitavad selle muudatuse vajalikkust? Reformida tuleks lastehoiu süsteemi, pakkudes samaväärseid õppimis- ja kasvatamise võimalusi. Ka lastevanemate…
2 minutit -
Vene keele (emakeelena) olümpiaad kinnitas noorte huvi klassikalise kirjanduse vastu
7. märtsil toimus Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli juures vene keele (emakeelena) olümpiaadi lõppvoor. Olümpiaadi esikolmiku moodustasid Sofia Senitšenkova Narva Soldino gümnaasiumist, Nadežda Portjanko Narva keelelütseumist ja Jelizaveta Beresneva Tallinn Linnamäe Vene lütseumist.
Võistlusele oli kutsutud 26 õpilast eelvooru tulemuste põhjal. Olümpiaaditööna analüüsisid õpilased luule- ja proosatekste ning lahendasid testi.
Tänavune olümpiaad oli…
2 minutit -
Eesti parimad bioloogiatundjad selgusid tarakani lahkamisel
5. ja 6. märtsil toimus Tartus 55. bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Eesti parimad koolinoortest bioloogiatundjad on Maris Sala Hugo Treffneri gümnaasiumist ning Kaarel Hänni ja Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist.
Bioloogiaolümpiaadi lõppvooru oli kutsutud 67 õpilast üle Eesti, kes võtsid mõõtu teoreetilises ja praktilises osas. Kui teoreetilises osas näidati üldteadmisi, siis praktilises tuli need ka ellu rakendada, näiteks tarakani…
2 minutit