$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • Üleriigiline saksa keele olümpiaad jõudis lõpule

    Üle-eelmisel reedel võisid Tartu vanalinna nii mõnegi poe või töökoja töötajad olla üsna üllatunud, kui sisse astusid koolinoored ning tundsid poodlemise asemel hoopis huvi poe või töökoja maja ajaloo vastu. Tegu polnud aga mälumängu ega poemüüjate tirriteerimisega. Reedel, 26. veebruaril toimus Tartu ülikoolis hoopiski üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Osalejaid, keda polnud pelutanud uurimistöö eelvoorus, jagus…

    Martin Schönemann, Reet Bender
    3 minutit
  • Liikumisõpetaja kadumine lasteaiast teeb lastele karuteene
    „Ärme lõhu hästi toimivat süsteemi, vaid hoiame seda, mida me oleme saavutanud,” ütleb Tiina Kivisalu, kellega ajasime Tartu Helika lasteaias juttu tema sünnipäeval, 19. veebruaril. FOTOD: TIINA VAPPER JA TARTU HELIKA LASTEAED

    Liikumisõpetaja kadumine lasteaiast teeb lastele karuteene

    Lasteaedade liikumisõpetajatele teeb muret, et uue koolieelse lasteasutuse seaduse järgi lasteaeda enam eraldi erialaspetsialistide ametikohti…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    8 kommentaari

  • Koolitubliduse sooline iseloom

    POISSE LANGEB MEIL PÕHIKOOLIST VÄLJA KAKS KORDA ROHKEM KUI TÜDRUKUID. KÕRGKOOLIS ÕPIB 100 NOORMEHE KOHTA 204 TÜTARLAST. MIKS SEE NII ON?

    Hiljuti jõudis eesti inimesteni hea uudis andeka noore sportlase Kelly Sildaru suurest võidust. Avalikkus sai lausa mitmest kanalist teada sedagi, et Kellyl on koolitükid ikka tehtud, hinded head ja et võistlustelgi on õpikud kaasas. Ühe sõnumi saime selle teatega aga…

    Tiiu Kuurme
    8 minutit
    3 kommentaari
  • ,

    Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust

    Vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni 19. veebruaril Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku”. Vaata ka Kristjan Saare artiklit „Uus seadus nõrgendab eesti lasteaeda”, ÕpL 12.02.

    Euroopa Komisjoni töörühma aruandes „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014) on välja toodud, et kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised kvaliteedi­kriteeriumid: alushariduse ja lapsehoiu…

    JANA TREIER
    6 minutit
    10 kommentaari
  • Õppematerjalid panevad arutlema ja äratavad empaatiat
    Allikas: El artista sudafricano, John Adams, rinde su tributo a Mandela. // Foto: Animal político (2013). http://www.animalpolitico.com/2013/07/feliz-cumpleanos-mandela-en-fotos/

    Õppematerjalid panevad arutlema ja äratavad empaatiat

    MTÜ Mondo JA UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni välja kuulutatud võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavate õppematerjalide konkursile…

    MERILIN KOTTA
    6 minutit

  • KÜSIMUS – Mida soovitate õpetajale, et ATH-ga õpilasega toime tulla?

    Teadlikkus ATH-st loob eelduse mõistmiseks ning toetamiseks. Tuleb keskenduda konkreetsele õpilasele, sest häire avaldumisjooned, esinemismäär, sekkumistehnika I–III kooliastmeni on erinevad.

    Õppija arengu toetamine koolikeskkonnas on meeskonnatöö. Enamasti vajab õpilane sel puhul toetamist õpiraskuste, käitumisraskuste ning sotsiaalse kohanematuse tõttu, et ennetada lisaprobleemide tekkimist.

    Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile tuleb kirja panna õpilase tugevad küljed ning arendamist…

    Maris Vilms
    2 minutit

  • Keda häirib aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

    „ÕPETAJA PEAB SUUTMA EMOTSIONAALSELT TOIME TULLA, MITTE ISIKLIKULT SOLVUMA, KUI LAPS SÕIMAB VÕI LOOBIB TA PIHTA ASJU. VÕIB KASUTADA LIHTSAID NIPPE: TEHA OLULISEM ÄRA TUNNI ALGUL JA JAGADA ÜLESANDED JUPPIDEKS,” ANNAB AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIREGA LASTEGA TÖÖKS NÕU TÜ ERIPEDAGOOGIKA PROFESSOR EVELYN KIIVE.

    Millised on teaduse viimased uudised aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) uurimisel?

    ATH on traditsiooniliselt olnud laste ja noorte probleem,…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit
    6 kommentaari

  • Koolide liitmise hirmul olid suured silmad

    Viimase kahe õppeaasta jooksul on Tallinna kaheksast gümnaasiumist saanud neli suurt kooli. Direktorite hinnangul on esimene ühinemisjärgne aasta segasevõitu, aga edasi loksub kõik paika, vaja on vaid arukust ja head tahet.

    Eelmisel õppeaastal ühendati kolm kooli: Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumiga liideti Juhkentali gümnaasium, Ehte humanitaargümnaasiumiga Ranniku gümnaasium ja Arte gümnaasiumiga 37. keskkool. Käesolevast õppeaastast liideti Lasnamäe gümnaasiumiga Paekaare gümnaasium….

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Loodust saab õppida looduses

    Eestimaal ei ole kohta, kuhu Tartumaal asuva 402 õpilasega Nõo põhikooli õpilaste jalg ei oleks astunud ning kus loodust uurinud, ümberkaudsetest looduskeskustest ja õpperadadest rääkimata. Õppekäikudel lõimitakse teemasid muusikast füüsikani.

    Kooli õppealajuhataja Anneli Korela sõnul oleks narr looduses mitte käia, kui õpitakse looduse keskel. Nõo põhikool viib oma õpilased 2–3 korda aastas õppekäikudele: külastatakse muuseume, loodus- ja külastuskeskusi ning õpperadasid. Uuritakse maastikke…

    Kati Raudsaar
    4 minutit

  • 800 ettevõtlusõpilast ootab rahvusvaheline eksam

    Õpilasfirmades ettevõtlusteadmisi ja -kogemusi omandavad õpilased saavad sooritada rahvusvahelise ettevõtluseksami. Edukalt läbinuile väljastab Junior Achievement Europe rahvusvahelise ettevõtlusteadmiste tunnistuse – Entrepreneurial Skill Pass’i.

    Sellel õppeaastal tegutsevate õpilasfirmade liikmed sooritasid tegevust alustades enesehinnangutesti oma ettevõtlusteadmiste ja seniste kogemuste kohta. Õpilasfirma programmi läbimine, oma toote või teenuse loomine ja müügitegevus annavad rohkelt uusi oskusi ja arendavad iga noort ettevõtjat. Tagasisidet arengu…

    Elbe Metsatalu
    6 minutit
  • Eesti on meie kodu

    Eesti on meie kodu

    Vabariigi 98. aastapäeva puhul ei kirjutaks seekord, kui oluline on isamaalises kasvatuses sinimustvalge lipu laual hoidmine ning rahvussümboolika ja presidendi nime õpetamine….

    Maili Vaarpu ja Eve Sepper
    3 minutit

  • Ettevõtlikkusest saab Eesti haridussüsteemi alustala

    Aasta alguses käivitus haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programm, mille eesmärk on tagada kõigil haridustasemeil õppijaile võimalus õppida ettevõtlust.

    Ettevõtlusõppest saadavad teadmised ja kogemused aitavad kiirelt muutuvas maailmas toime tulla. Ettevõtlikkusest on saanud võtmepädevus, mis on vajalik nii õppetöös kui ka tööturul, mistõttu on mitmed riigid juurutanud ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkuspädevuste arendamine on…

    Marge Täks ja Kristi Ploom
    4 minutit
    1 kommentaar
  • Õpilased mõistavad tekste väga erinevalt

    Õpilased mõistavad tekste väga erinevalt

    Paljudel juhtudel on õpilaste teksti mõistmise tase nii madal, et teadlik õppimine on võimatu.

    Teksti mõistmine on teadliku õppimise…

    Jaan Mikk, Helen Lokke
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Õpilasfirmad kutsekoolis – saab küll!

    Kui üldharidus­koolides hakatakse õpilasfirmade tegevust juba tavapäraseks pidama, siis kutsekoolides pole need veel kuigi levinud.

    Kutsekoolides on õpilasfirmasid isegi nii vähe, et Õpetajate Leht* pühendas 4. detsembri lehes sellele teemale terve külje, selgitades, miks kutsekoolides õpilasfirmasid pole.

    Tegelikult on küll! Tartu kutsehariduskeskuses tegutseb sel õppeaastal lausa kümme õpilasfirmat. Ka mullu oli viljakas aasta, sest kutsehariduskeskuse noorte kondiitrite õpilasfirma Spaatlitäis Kreemi jõudis…

    Kaire Mets
    5 minutit

  • Sallivust importiv programm

    Veebruaris käivitus programm STEP, mis aitab seadusega pahuksis olnud noortele töökohta leida.

    STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes on kandnud mõne süüteo eest karistust ning kes ei tööta ega õpi. Euroopa sotsiaalfond on andnud programmi realiseerimiseks 586 500 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 103 500. Programmi viivad ellu siseministeerium ja SA Omanäolise Kooli arenduskeskus. Programm haarab Harjumaa ja Tallinna ettevõtteid.

    „Meie programm on sammuke…

    Raivo Juurak
    7 minutit
  • Lasteaedniku eluohtlik töö

    Lasteaedniku eluohtlik töö

    Lasteaedades juhtunud tööõnnetusi ei ole laialt käsitletud, kuigi avaliku sektori tegevusalade kontekstis on neid juhtunud märkimisväärsel hulgal. Lasteaedades registreeritud tööõnnetused näitavad,…

    Raina Pihelgas, Meeli Parijõgi
    7 minutit
    3 kommentaari

  • Sauna õpilasfirma vihaga

    Põlva ühisgümnaasiumi õpilasfirma OiViht teeb kasevihtasid.

    Firma meeskond on neljaliikmeline: direktor Rait Erik Rüütli, tootmisjuht Martin Tint, finantsjuht Grete Kase ja turundusjuht Karl-Markus Jens.

    „Kõigil on oma kohustused ja ülesanded, suuremad otsused võtame vastu ühiselt ja enamasti töötame koos,” rääkis direktor Rait Erik Rüütli. „Firma äriidee tekkis lihtsalt – saime kokku ning hakkasime ideid välja pakkuma. Kuna meile kõigile meeldib saunas käia, tulimegi…

    2 minutit

  • Koolis tuleb õpetada rahaasju

    Pelgulinna gümnaasiumi majanduse ja inglise keele õpetaja Kristi Saare teeb ja jõuab palju – ta peab ka investeerimisblogi ja veab 3000 naisele koolitusi pakkuvat MTÜ-d Naisinvestorite Klubi.

    Kuidas hindate meie õpetajate valmisolekut süstida õpilastesse ettevõtluspisikut?

    Üldplaanis on tore, et ettevõtlusõppele on hakatud suuremas mahus tähelepanu pöörama, ent ma ei mõista, miks on jäänud tagaplaanile üldine eraisiku rahaasjade õpetamine. Jah, riigile on…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Eesti kõrgharidus Vikipeedia edetabeleis: kes meist teab ja mis meil sest kasu on?*

    Ilmunud on järjekordne portsjon edetabeleid, millele Eestis küll erilist tähelepanu pole pööratud: ülikoolid reastati neist kõnelevate Vikipeedia artiklite alusel eri keeltes. Vaevalt keegi selle järgi suuri hariduspoliitilisi suundi seadma hakkab, kuid korraks järele mõelda tasub siiski.

    Eurorahastusega uurimisprojektis koostatud edetabelite aluseks võeti Vikipeedia ülikooliartiklite loetavus ja sisuline tähtsus internetientsüklopeedia 24 suuremas keeleversioonis…

    Raul Veede
    4 minutit

  • Moslemite integratsioonist Walesis

    See artikkel on muulaste lastest, sealhulgas moslemi perekonnast pärit lastest ning nende kasvukeskkonnast Lääne-Walesi linnakeses.

    Ka Eesti on andnud nõusoleku sõjapõgenikke aidata, kuid võimutseb sallimatus ja hirm „teistsuguste inimeste” suhtes. Sellest olenemata saabub igal aastal Eestisse meist erineva kultuuritaustaga inimesi.

    Millised ühiskonnaliikmed neist kujunevad, sõltub paljuski sellest, kuidas immigrandid end uues sotsiaalses keskkonnas tundma hakkavad.

    Tahe kohaneda

    Muulaste integreerimine Walesis Pembrokeshire’is on olnud kuus…

    Heleriin Elmend
    8 minutit
    1 kommentaar
  • Kilingi-Nõmme lasteaiaõpetajad käisid Türgis kogemusi jagamas

    Kilingi-Nõmme lasteaiaõpetajad käisid Türgis kogemusi jagamas

    Kõik sai alguse eelmise aasta alguses Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse teabepäeval, kust saime inspiratsiooni…

    Liivi Laarmann, Aliis Paal
    4 minutit

  • Filmi tegemine pakub huvi nii lastele kui ka õpetajatele

    Lasteaiasündmuste jäädvustamine foto- või videokaameraga on pealtnäha imelihtne. Kuidas valmib aga film, kus esemed ise liiguvad, pusle läheb otsekui võluväel tükkidest kokku ning valgele paberile ilmub ühtäkki valmis pilt? Just selliseid trikke on kasutanud lastega koos filme tehes Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaia pedagoogid-metoodikud, liikumisõpetaja Reet Eesmaa ja rühmaõpetaja Piret Vinogradov. Nende tehtud oli seegi video, mille järgi…

    Tiina Vapper
    5 minutit
  • ,
    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust
    Tiit Land usub, et tema võit valimistel kinnitab valijate toetust suurtele muutustele ülikoolis. FOTO: TLÜ
    Laserturniiri mängud panevad proovile erinevaid oskusi. Fotod: ActionGames

    Tiit Land: pakume interdistsiplinaarse meeskonnatöö kogemust

    Häältega 65:29 Tallinna ülikooli rektoriks tagasi valitud Tiit Land panustab muuhulgas õppeainele „Interdistsiplinaarne projekt”, mis…

    Sulev Oll
    4 minutit

  • Laste võrdsed võimalused lasteaias

    Eesti naisteühenduste ümarlaud viis aastatel 2014–2015 ellu projekti SIHT – sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse ja täienduskoolitusse, mida rahastati Norra soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmist. Projekti üldeesmärk oli soolise võrdõiguslikkuse edendamine sooaspekti õpetajaharidusse ja täienduskoolitusse integreerimise, haridustöötajate sooteadlikkuse tõstmise ning seda toetava jätkusuutliku tugisüsteemi loomise kaudu. Alushariduse vallas uuriti, millised on õpetajate arusaamad laste võrdsetest võimalustest ja mida…

    Evelyn Neudorf Tiia Õun Maire Tuul Erika Elissaar
    6 minutit
Õpetajate Leht